3-09-1869/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1869 Haldusasi AS KMG Ehitus kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toiminguga tekitatud 194 209,12 krooni suuruse kahju hüvitamiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsus AS KMG Ehitus apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja – AS KMG Ehitus, esindaja Priit Altpere Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta AS KMG Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-1869 muutmata.

Menetluskulud jätta AS KMG Ehitus kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS KMG Ehitus tegi 21.11.2008 pangaülekande, kandes OÜ Traveter arveldusarvele nr 10220001806015 summa 194 209 krooni ja 12 senti. Olles leidnud, et makse on tehtud ekslikult, nõudis AS KMG Ehitus OÜ-lt Traveter raha tagastamist, ent viimane keeldus sellest põhjusel, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on tema arveldusarved 3-09-1869 arestinud. Seepeale pöördus AS KMG Ehitus samal päeval vastustaja poole, taotledes raha tagastamist.

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus selgitas 08.12.2008 kirjas nr 9-2/38045-1, et AS KMG Ehitus laekunud summa võrra on vähendatud OÜ Traveter maksuvõlga ning nõue alusetult saadu tagastamiseks tuleb esitada eksliku makse saanud isikule.

2.AS KMG Ehitus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toiminguga (AS KMG Ehitus poolt OÜ Traveter arveldusarvele tasutud summa tagastamisest keeldumine) tekitatud 192 209 krooni ja 12 sendi suuruse kahju hüvitamiseks.

OÜ Traveter arveldusarvele üle kantud summa oli jätkuvalt kaebaja vara. OÜ Traveter kontol ei olnud sellel ajal muud raha ja sellest oli vastustajat teavitatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 mõttes kuulus see raha endiselt kaebaja vara hulka, kuna ülekanne oli tehtud õigusliku aluseta. Kuna tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikele 2 ei muutu raha üle kandmisega ühelt kontolt teisele automaatselt selle omand, ei tulenenud sellest kolmandatele isikutele õigust selle raha käsutamiseks.

MKS-st ega TMS-st ei tulene vastustajale õigust pöörata nõuet kolmandate isikute varale.

Tulenevalt TMS §-st 73, 77 ja 222 välistatakse võlglase varast kolmandate isikute vara. MKS § 128 lõikest 1 tulenevalt laienevad nimetatud sätted ka täitetoimingute tegemisel vastustajale.

3.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja saaks OÜ-lt Traveter nõuda tagasi eksliku ülekande alusel saadud raha alusetu rikastumise sätete järgi. Kui kohus asub seisukohale, et OÜ Traveter arvelduskontole kantud summa näol oli tegemist kaebaja varaga, ei saanud see olla vastustajale ilmne, kuna kaebaja küll esitas vastava teabe, ent ei esitanud mistahes tõendeid. Vastustaja ei saa otsustada omandiõiguse küsimuste üle.

Kuna RVastS § 7 lg 1 kohaselt eeldab kahju hüvitamine avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust, ent vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, on ka kahjunõue alusetu.

Kohaldamisele ei kuulu ka RVastS § 22, kuna kaebaja ja vastustaja vahel ei ole mistahes avalik-õiguslikku suhet.

4.Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsusega jäeti AS KMG Ehitus kaebus rahuldamata.

Kaebajale ei ole kahju tekkinud. Varalise kahjuna tuleb käsitada isiku vara vähenemist, tema varaliste kohustuste suurenemist või loodetud kasu saamata jäämist. Vara vähenemisega on tegemist aga juhul, kui isik kaotab mingi osa varast, saamata vastu samaväärset vara. Antud juhul tuleb möönda, et kandes oma pangakontolt OÜ Traveter pangakontole 192 209 krooni ja 12 sendi suuruse summa, vähenes kaebaja vara selle väärtuse ulatuses. Samas, isegi kui eeldada, et selline ülekanne oli ekslik ning tegelikult kaebajal mingisugust alust OÜ Traveter kontole seda summat kanda ei olnud, ei saa väita, et kaebaja vara oleks nimetatud väärtuses kaotsi läinud, sest kaebaja vara on samas suurenenud alusetu rikastumise sätete alusel nõude võrra OÜ Traveter vastu. Kuna RVastS § 7 lõigetest 1 ja 3 tulenev eeldus (kahju tekkimine) ei ole täidetud, ei ole muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimine vajalik.

Vastustaja ei ole seadusest tulenevaid ülesandeid täites OÜ Traveter maksuvõla sissenõudmisel üle võtnud OÜ Traveter kohustusi kolmandate isikute ees. Seega ei ole kaebaja nõue OÜ Traveter vastu üle läinud vastustajale.

2(6) 3-09-1869 Vastustaja ei ole võtnud OÜ Traveter arveldusarvelt kaebajale kuulunud raha. Pangakontol olevat raha ei saa käsitada asjana AÕS tähenduses, vaid tegemist on konto omaniku pangavastase nõudeõigusega. Vastustaja saab sissenõude pöörata pangakonto väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara pärineb.

Isegi kui OÜ Traveter pangakontole tehtud ülekanne oli alusetu, tekkis kaebajal küll nõue OÜ Traveter vastu, ent see ei muuda samas olematuks, et ülekande laekumisega suurenes vastavas väärtuses OÜ Traveter nõue panga vastu, millele on maksuhalduril seaduses sätestatud korras võimalik pöörata sissenõuet.

Kaebaja viited TMS §-dele 73, 77 ja 222 ei ole asjakohased. Vastustaja poolt sissenõude pööramist võlgniku pangakontole reguleeritakse MKS §-s 131, mille lõikes 1 sätestatakse maksuhalduri õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses. Sarnane regulatsioon tuleneb ka TMS §-st 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole kohtutäituri poolt. Seega on vara, millele sissenõue pööratakse, võlgniku konto ehk võlgniku nõudeõigus panga vastu. Võlgniku konto ei saa mistahes ulatuses kuuluda kolmandale isikule ning seega ei ole TMS §-des 73, 77 ja 222 sätestatu kohaldatav.

OÜ Traveter pangakonto arestimisega ja sellele kaebaja kontolt laekunud summa ulatuses vahendite kandmisega OÜ Traveter maksuvõla katteks ei ole kaebaja ja vastustaja vahel avalik-õiguslikku suhet kui RVastS § 22 lõikes 1 nimetatud eeldust tekkinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS KMG Ehitus apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 08.12.2009 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tuvastada vastustaja toimingu õigusvastasus ja kohustada vastustajat hüvitama tekitatud kahju summas 194 209 krooni ja 12 senti.

Kohus on leidnud, et pangakontol olevat raha tuleb käsitleda konto omaniku nõudeõigusena panga vastu, põhjendamata, millist õigust kohaldades on sellisele seisukohale jõutud. Kohtu väide, nagu ei saaks pangakontol olevat raha käsitleda asjana AÕS tähenduses, on väär.

Sularaha on TsÜS §-de 48, 49 lõike 1 ja 50 lõike 2 mõistes vallasasi. Kuna sularaha ja pangakontol oleva raha erinevused on õiguslikult peaaegu olematud, on ka pangakontol olev raha TsÜS mõttes vallasasi. Nimetatud asjaolule viitab ka AÕS § 95 lg 3, milles on nimetatud erisus AÕS rakendamise kohta raha suhtes.

VÕS §-de 703 ja 709 kohaselt ei ole pangakontol tehtava makse puhul tegu nõudeloovutusega.

Kui makset käsitletaks nõudeloovutusena, oleks pankadevahelised maksekorraldused võimatud, sest selline nõude loovutamine eeldab maksekorralduse tegemiseks teise panga nõusoleku saamist, kuna makse saajal peaks tekkima nõudeõigus teise panga vastu.

VÕS § 91 ei tee vahet kohustuse täitmisel sularahas maksmisel, pangas kontole maksmisel või posti teel raha maksmisel. Raamatupidamise seaduse alusel Raamatupidamistoimkonna juhendi nr 2 kohaselt kajastatakse bilansikirje „raha” all raha kassas ja pangas, seejuures neid täiesti eristamata. Ka Eesti Panga presidendi 14.05.2001 määrusega nr 2 kinnitatud maksete arveldamise eeskirja alusel käsitatakse kontol olevat raha konto kasutaja omandis oleva asjana. Omandit rahale saab käsitada üle antuks pangale vaid juhul, kui selles lepivad konto kasutaja ja pank eraldi kokku. Selliseks juhuks on näiteks deposiitlepingu sõlmimine ehk hoiustamine.

3(6) 3-09-1869 PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Antud juhul on vastustaja rikkunud kaebuse esitaja põhiseaduse §-st 32 tulenevat põhiõigust.

Kuna kaebaja kandis raha OÜ Traveter kontole ekslikult, siis puudus raha omandi üleminekuks nõutav tahteavaldus. Seega ei saanud OÜ Traveter raha omanikuks. Ekslikust ülekandest teatas kaebuse esitaja vastustajale enne, kui vastustaja omastas kaebuse esitaja raha. Ebaõige järelduse tõttu on kohus jätnud käsitlemata vastustaja õigusvastase tegevuse – seadusliku aluseta kaebuse esitaja omandi võõrandamise. MKS § 128 lg 1 järgi toimub maksuvõla sundtäitmine sama seaduse 13. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. TMS kohaselt välistatakse võlglase varast kolmandate isikute vara.

6.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. On õige, et halduskohus ei ole viidanud õiguslikule alusele, millel kohtu seisukoht põhineb, kuid siiski ei saa selline asjaolu antud juhul olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Otsene viide õigusnormile, mis reguleerib kontol oleva raha õiguslikku staatust, puudub. Kontol oleva raha õiguslik staatus tuleneb praktikast ning üldarusaamadest. Kontol oleva raha õiguslikku seisundit on võimalik välja lugeda tõlgendades tsiviilseadustiku üldosa seadust, asjaõigusseadust ning võlaõigusseadust koosmõjus.

Vastustaja ei nõustu väitega, et kontol oleva raha puhul on tegemist vallasasjaga. TsÜS § 49 lõikes 1 nimetatud kehaline ese on füüsiliselt piiritletud, mistõttu ei saa kontol oleva raha puhul tegemist olla asjaga TsÜS mõistes. Tegemist on hoopis nõudeõigusega kontol oleva rahasumma väärtuses.

VÕS § 703 lõike 1 mõistes antakse pangaülekande teostamisel pangale käsund, mille tulemusena teeb käsundisaaja käsundiandja nimel käsutuse soodustatud isikule. VÕS § 713 lõike 1 mõistes on kontol oleva raha puhul tegemist kliendi nõudeõigusega panga vastu, mitte aga kehalise/füüsilise esemega ehk asjaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Halduskohus on esitatud kaebust tõlgendanud viisil, et esitatud on nii kahju hüvitamise nõue (RVastS § 7) kui ka avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha tagastamise nõue (RVastS § 22). Kuna kaebaja ei ole sellisele tõlgendusele apellatsioonkaebuses vastu vaielnud, lähtub ringkonnakohus eeltoodust ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Esmalt hindab ringkonnakohus kahju hüvitamise nõuet (I) ning seejärel alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused (III).

I 8. Kahjunõude puhul on oluline kindlaks teha kaebuse alus, st millise haldusakti või toiminguga on kaebaja hinnangul talle kahju tekitatud. Kahjunõude alus määrab ära kaebuse läbivaatamise piirid, sest kohus saab kaebuse rahuldada üksnes siis, kui kahju tekkimine on 4(6) 3-09-1869 põhjuslikus seoses kaebuse alusena näidatud haldusakti või toiminguga. Kohus ei saa ise kaebuse alust muuta.

Kaebuse kohaselt on vaidlustatavaks toiminguks, millega kahju tekitati, kaebuse esitajale kuulunud raha OÜ Traveter varast välistamata jätmine ja tagastamata jätmine.

Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue on lubatav üksnes osas, mis käsitleb raha OÜ Traveter varast välistamata jätmist. Raha tagastamata jätmise kui kahjunõude aluse puhul on kaebaja jätnud kasutamata RVastS § 7 lg-s 1 nõutud esmased õiguskaitsevahendid. Nimelt pöördus kaebaja raha tagastamise nõudega 21.11.2008 maksuhalduri poole, kes vastas 08.12.2008 eitavalt. Soovides raha tagastamist, oleks kaebaja pidanud pöörduma HKMS § 9 lg-s 2 ettenähtud 30 päeva jooksul kohustamiskaebusega halduskohtusse. Kaebaja pöördus hüvitamistaotlusega kohtusse alles 27.08.2009, so enam kui kaheksa kuud pärast keelduva vastuse saamist. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-2-10 pidanud olukorras, kus positiivse kohtulahendi tulemiks on igal juhul raha maksmine, hüvitamisnõude esitamist kohustamisnõude asemel lubatavaks, kui kahjunõue on esitatud kohustamisnõude tähtaja jooksul. Antud juhul on hüvitamisnõue esitatud oluliselt pikema ajavahemiku möödudes ning pole vaja hakata kontrollima, kas kahju võib olla tekkinud seeläbi, et maksuhaldur jättis 08.12.2008 raha tagastamata.

Isegi juhul, kui pidada kaebust vastavas osas lubatavaks, ei ole kõnealune toiming tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud kahju mitte seetõttu, et maksuhaldur jättis raha kaebajale tagastamata, vaid põhjusel, et raha OÜ Traveter kontolt üldse kinni peeti.

9.Alljärgnevalt kontrollib ringkonnakohus seega üksnes seda, kas kaebajale tekkis kahju maksuhalduri poolt temale kuulunud raha OÜ Traveter varast välistamata jätmise tõttu.

Kaebaja on rõhutanud, et ta teavitas maksuhaldurit 21.11.2008, et tegemist oli eksliku ülekandega, kuid maksuhaldur nõudis sellele vaatamata summa sisse OÜ Traveter maksuvõla katteks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pangaülekannete puhul ei toimu raha omandi üleminekut. Õiguslikult on tegemist võlaõigusliku nõudeõigusega panga vastu. Kaebaja, andes maksekorralduse raha ülekandmiseks OÜ-le Traveter, lõi olukorra, kus OÜ-l Traveter tekkis nõudeõigus panga vastu. Kaebaja sisuliselt loovutas oma nõude, mis tal oli panga vastu, OÜ-le Traveter. Kui kaebaja eksis või tegi soorituse OÜ-le Traveter ilma õigusliku aluseta, siis tekkis tal õigus esitada OÜ Traveter vastu VÕS § 1028 lg-st 1 tulenev nõue. Sõltumata sellest, et ülekanne oli tehtud õigusliku aluseta, oli kuni raha maksuhaldurile ülekandmiseni tegemist OÜ-le Traveter kuuluva hüvega (nõudeõigusega panga vastu). Nimetatu tuleneb VÕS 40. peatükist, mis reguleerib maksekäsundit ja makseteenust. Nii sätestab VÕS § 713 näiteks konto debiteerimise ja krediteerimise mõisted läbi kohustuste suurenemise ja vähenemise kliendi ja makseteenuse pakkuja vahel.

Arvestades, et tegemist on nõudeõigusega, ei saa sellele kohaldada AÕS-st. Õiguste (nõuete) käivet reguleerib üldjuhul võlaõigus. Asjaolu, et sularaha võib vaadelda asjana TsÜS mõttes, ei too endaga kaasa sama regulatsiooni kohaldumist pangaülekannetele.

Eeltoodust tuleneb, et nn raha laekumisel OÜ Traveter kontole tekkis viimasel sõltumata sellest, et tegemist oli väidetavalt vale kandega, nõudeõigus panga vastu. VÕS § 726 lg 1 sätestab, et makseteenuse pakkuja klient ei saa maksejuhist üldjuhul tagasi võtta ning lg 4 kohaselt on see võimalik üksnes poolte kokkuleppel. Olukorras, kus kaebajal puudub 5(6) 3-09-1869 võimalus enda poolt antud maksejuhise alusel OÜ-le Traveter üle kantud raha edasise kasutamise või käsutamise üle otsustada, ei saa rääkida kaebaja omandist selle raha suhtes.

Eeltoodust tulenevalt oli maksuhalduri tegevus õiguspärane. Isegi juhul, kui eeldada, et maksuhaldur oleks pidanud kaebaja 21.11.2008 avalduse alusel kaaluma kaebaja poolt OÜ Traveter kontole kantud raha suhtes sundtäitmise mittekohaldamist, polnud see võimalik kaebaja paljasõnalise ja ühepoolse taotluse alusel. Olukorras, kus raha ülekandmisel oli VÕSst tulenevalt nõudeõigus panga vastu tekkinud OÜ-l Traveter, ei saanud maksuhaldur hakata lahendama tsiviilõiguslikke küsimusi seoses nõudeõiguse ülemineku asjaoludega.

II 10. RVastS § 22 lg 1 kohaselt võib nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ja maksuhalduri vahel ei ole seoses 194 209,12 krooniga üldse mingit õigussuhet tekkinud. Ringkonnakohus on eelnevalt põhjendanud, miks nimetatud rahasumma näol ei olnud tegemist kaebaja omandiga.

Samuti on OÜ Traveter konto arestimine toimunud õiguspäraselt.

III 11. Esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6(6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.