← Eesti

3-09-1869/28

Obsah (5)§ 91§ 703§ 713§ 1028§ 726

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1869 Haldusas

§-de 703 ja 709 kohaselt ei ole pangakontol tehtava makse puhul tegu nõudeloovutusega. Kui makset käsitletaks nõudeloovutusena, oleks pankadevahelised maksekorraldused võimatud, sest selline nõude loovutamine eeldab maksekorralduse tegemiseks teise panga nõusoleku saamist, kuna makse saajal peaks tekkima nõudeõigus teise panga vastu.

§ 91

ei tee vahet kohustuse täitmisel sularahas maksmisel, pangas kontole maksmisel või posti teel raha maksmisel. Raamatupidamise seaduse alusel Raamatupidamistoimkonna juhendi nr 2 kohaselt kajastatakse bilansikirje „raha” all raha kassas ja pangas, seejuures neid täiesti eristamata. Ka Eesti Panga presidendi 14.05.2001 määrusega nr 2 kinnitatud maksete arveldamise eeskirja alusel käsitatakse kontol olevat raha konto kasutaja omandis oleva asjana. Omandit rahale saab käsitada üle antuks pangale vaid juhul, kui selles lepivad konto kasutaja ja pank eraldi kokku. Selliseks juhuks on näiteks deposiitlepingu sõlmimine ehk hoiustamine. 3

(6)3-09-1869 PS § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Antud juhul on vastustaja rikkunud kaebuse esitaja põhiseaduse §-st 32 tulenevat põhiõigust. Kuna kaebaja kandis raha OÜ Traveter kontole ekslikult, siis puudus raha omandi üleminekuks nõutav tahteavaldus. Seega ei saanud OÜ Traveter raha omanikuks. Ekslikust ülekandest teatas kaebuse esitaja vastustajale enne, kui vastustaja omastas kaebuse esitaja raha. Ebaõige järelduse tõttu on kohus jätnud käsitlemata vastustaja õigusvastase tegevuse – seadusliku aluseta kaebuse esitaja omandi võõrandamise. MKS § 128 lg 1 järgi toimub maksuvõla sundtäitmine sama seaduse
  1. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. TMS kohaselt välistatakse võlglase varast kolmandate isikute vara.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. On õige, et halduskohus ei ole viidanud õiguslikule alusele, millel kohtu seisukoht põhineb, kuid siiski ei saa selline asjaolu antud juhul olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Otsene viide õigusnormile, mis reguleerib kontol oleva raha õiguslikku staatust, puudub. Kontol oleva raha õiguslik staatus tuleneb praktikast ning üldarusaamadest. Kontol oleva raha õiguslikku seisundit on võimalik välja lugeda tõlgendades tsiviilseadustiku üldosa seadust, asjaõigusseadust ning võlaõigusseadust koosmõjus. Vastustaja ei nõustu väitega, et kontol oleva raha puhul on tegemist vallasasjaga. TsÜS § 49 lõikes 1 nimetatud kehaline ese on füüsiliselt piiritletud, mistõttu ei saa kontol oleva raha puhul tegemist olla asjaga TsÜS mõistes. Tegemist on hoopis nõudeõigusega kontol oleva rahasumma väärtuses.

§ 703

lõike 1 mõistes antakse pangaülekande teostamisel pangale käsund, mille tulemusena teeb käsundisaaja käsundiandja nimel käsutuse soodustatud isikule.

§ 713

lõike 1 mõistes on kontol oleva raha puhul tegemist kliendi nõudeõigusega panga vastu, mitte aga kehalise/füüsilise esemega ehk asjaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus on esitatud kaebust tõlgendanud viisil, et esitatud on nii kahju hüvitamise nõue (RVastS § 7) kui ka avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha tagastamise nõue (RVastS § 22). Kuna kaebaja ei ole sellisele tõlgendusele apellatsioonkaebuses vastu vaielnud, lähtub ringkonnakohus eeltoodust ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Esmalt hindab ringkonnakohus kahju hüvitamise nõuet (I) ning seejärel alusetust rikastumisest tulenevat nõuet (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused (III). I
  2. Kahjunõude puhul on oluline kindlaks teha kaebuse alus, st millise haldusakti või toiminguga on kaebaja hinnangul talle kahju tekitatud. Kahjunõude alus määrab ära kaebuse läbivaatamise piirid, sest kohus saab kaebuse rahuldada üksnes siis, kui kahju tekkimine on 4

(6)3-09-1869 põhjuslikus seoses kaebuse alusena näidatud haldusakti või toiminguga. Kohus ei saa ise kaebuse alust muuta. Kaebuse kohaselt on vaidlustatavaks toiminguks, millega kahju tekitati, kaebuse esitajale kuulunud raha OÜ Traveter varast välistamata jätmine ja tagastamata jätmine. Ringkonnakohus leiab, et kahjunõue on lubatav üksnes osas, mis käsitleb raha OÜ Traveter varast välistamata jätmist. Raha tagastamata jätmise kui kahjunõude aluse puhul on kaebaja jätnud kasutamata RVastS § 7 lg-s 1 nõutud esmased õiguskaitsevahendid. Nimelt pöördus kaebaja raha tagastamise nõudega 21.11.2008 maksuhalduri poole, kes vastas 08.12.2008 eitavalt. Soovides raha tagastamist, oleks kaebaja pidanud pöörduma HKMS § 9 lg-s 2 ettenähtud 30 päeva jooksul kohustamiskaebusega halduskohtusse. Kaebaja pöördus hüvitamistaotlusega kohtusse alles 27.08.2009, so enam kui kaheksa kuud pärast keelduva vastuse saamist. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-2-10 pidanud olukorras, kus positiivse kohtulahendi tulemiks on igal juhul raha maksmine, hüvitamisnõude esitamist kohustamisnõude asemel lubatavaks, kui kahjunõue on esitatud kohustamisnõude tähtaja jooksul. Antud juhul on hüvitamisnõue esitatud oluliselt pikema ajavahemiku möödudes ning pole vaja hakata kontrollima, kas kahju võib olla tekkinud seeläbi, et maksuhaldur jättis 08.12.2008 raha tagastamata. Isegi juhul, kui pidada kaebust vastavas osas lubatavaks, ei ole kõnealune toiming tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud kahju mitte seetõttu, et maksuhaldur jättis raha kaebajale tagastamata, vaid põhjusel, et raha OÜ Traveter kontolt üldse kinni peeti. 9. Alljärgnevalt kontrollib ringkonnakohus seega üksnes seda, kas kaebajale tekkis kahju maksuhalduri poolt temale kuulunud raha OÜ Traveter varast välistamata jätmise tõttu. Kaebaja on rõhutanud, et ta teavitas maksuhaldurit 21.11.2008, et tegemist oli eksliku ülekandega, kuid maksuhaldur nõudis sellele vaatamata summa sisse OÜ Traveter maksuvõla katteks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pangaülekannete puhul ei toimu raha omandi üleminekut. Õiguslikult on tegemist võlaõigusliku nõudeõigusega panga vastu. Kaebaja, andes maksekorralduse raha ülekandmiseks OÜ-le Traveter, lõi olukorra, kus OÜ-l Traveter tekkis nõudeõigus panga vastu. Kaebaja sisuliselt loovutas oma nõude, mis tal oli panga vastu, OÜ-le Traveter. Kui kaebaja eksis või tegi soorituse OÜ-le Traveter ilma õigusliku aluseta, siis tekkis tal õigus esitada OÜ Traveter vastu

§ 1028lg-st 1 tulenev nõue.

Sõltumata sellest, et ülekanne oli tehtud õigusliku aluseta, oli kuni raha maksuhaldurile ülekandmiseni tegemist OÜ-le Traveter kuuluva hüvega (nõudeõigusega panga vastu). Nimetatu tuleneb

40. peatükist, mis reguleerib maksekäsundit ja makseteenust. Nii sätestab

§ 713

näiteks konto debiteerimise ja krediteerimise mõisted läbi kohustuste suurenemise ja vähenemise kliendi ja makseteenuse pakkuja vahel. Arvestades, et tegemist on nõudeõigusega, ei saa sellele kohaldada AÕS-st. Õiguste (nõuete) käivet reguleerib üldjuhul võlaõigus. Asjaolu, et sularaha võib vaadelda asjana TsÜS mõttes, ei too endaga kaasa sama regulatsiooni kohaldumist pangaülekannetele. Eeltoodust tuleneb, et nn raha laekumisel OÜ Traveter kontole tekkis viimasel sõltumata sellest, et tegemist oli väidetavalt vale kandega, nõudeõigus panga vastu.

§ 726

lg 1 sätestab, et makseteenuse pakkuja klient ei saa maksejuhist üldjuhul tagasi võtta ning lg 4 kohaselt on see võimalik üksnes poolte kokkuleppel. Olukorras, kus kaebajal puudub 5

(6)3-09-1869 võimalus enda poolt antud maksejuhise alusel OÜ-le Traveter üle kantud raha edasise kasutamise või käsutamise üle otsustada, ei saa rääkida kaebaja omandist selle raha suhtes. Eeltoodust tulenevalt oli maksuhalduri tegevus õiguspärane. Isegi juhul, kui eeldada, et maksuhaldur oleks pidanud kaebaja 21.11.2008 avalduse alusel kaaluma kaebaja poolt OÜ Traveter kontole kantud raha suhtes sundtäitmise mittekohaldamist, polnud see võimalik kaebaja paljasõnalise ja ühepoolse taotluse alusel. Olukorras, kus raha ülekandmisel oli

st tulenevalt nõudeõigus panga vastu tekkinud OÜ-l Traveter, ei saanud maksuhaldur hakata lahendama tsiviilõiguslikke küsimusi seoses nõudeõiguse ülemineku asjaoludega. II

  1. RVastS § 22 lg 1 kohaselt võib nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud raha tagastamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ja maksuhalduri vahel ei ole seoses 194 209,12 krooniga üldse mingit õigussuhet tekkinud. Ringkonnakohus on eelnevalt põhjendanud, miks nimetatud rahasumma näol ei olnud tegemist kaebaja omandiga. Samuti on OÜ Traveter konto arestimine toimunud õiguspäraselt. III
  2. Esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.