2-10-24121/7

2-10-24121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2010, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-24121 Tsiviilasja hind 22 500 krooni O P hagi E P vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: O P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) esindajad Kostja: E P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Muuta Narva Linnakohtu
4. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 2-148/05 ning välja mõista kostjalt E P hageja O P kasuks igakuiselt elatusraha lapse A P ülalpidamiseks summas 2 500 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi, alates
5. mai 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
6. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
7. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-24121 jätta täies ulatuses kostja E P kanda. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Viru Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu 1 2-10-24121 tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on O P hagi E P vastu alaealisele lapsele elatise suurendamise nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid toimetati 25.06.2010.a kostjale kätte postkasti panekuga, dokumendid loetakse kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel. Kostjale anti hagiavaldusele vastamiseks tähtaeg 20 päeva alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hageja esitas 01.06.2010 taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks vastavalt TsMS § 407 lg
8. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Narva Linnakohtu 01.06.2005 otsusega oli O P kasuks kostjalt E P elatis välja mõistetud. Esitatud hagiavalduses nõuab hageja elatise suurendamist. Kuna elatis oli välja mõistetud enne uue PKS jõustumist, kohaldub kuni 01.06.2010 kehtinud seadus. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise suurendamist lähtudes PKS (kehtinud kuni 01.07.2010) §-dest 60 lg 1, 61 lg-te 1-4, 70 lg
9. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Kooskõlas TsMS § 174¹ lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja 2 2-10-24121 hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, siis leiab kohus, et menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole vaja teha käesolevas tagaseljaotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Fred Fisker Kohtunik 3