1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2010, Tallinn

) §-s 132 sätestatud ulatuses.

1. Hageja on korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX X X-X omanik ja kostja on korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXX X X-X omanik. Vaidlus puudus selles, et kostja tegi oma korteris 06.05.2007 remonti, mille käigus kukkus hageja vannituppa prahti – betooni tükke, tolmu ja sai vigastada vannitoa lagi. Kohus leiab, et hageja korteriomandile kahju tekkimine on tõendatud, kahju tekkimine on seoses kostja tegevusega oma korteriomandi remondi käigus, seega on hageja omandile kahju tekitamine õigusvastane.
2. Vaidlus on kahju ulatuse üle.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja taastamise mõistlikud kulud. Seega vastutab kostja üksnes selles ulatuses tekitatud kahju eest, mis on temast põhjustatud ning eesmärgiga taastada kahjueelne olukord võimalikult mõistlike kuludega.

1. Ekspertiisiaktist, mille viis läbi riiklikult tunnustatud ekspert L. S., nähtub, et kanalisatsioonitorusid ei ole kostja korteri põrandaks oleva paneeli küljest lahti lõhutud, 4 püstikud ei läbi paneeli, kanalisatsioonitoru ei ole ühendatud põrandaga ega maja seinaga, torustike ümber on makrofleks ning õõnsus ehk šahti ristlõige ei ole suletud betooniseguga
2. korteri ja
3. korteri vahel põranda/lae tasapinnas, nii et see moodustaks lae/põranda pikenduse. Seega nähtub ekspertiisiaktist, et hageja vannitoa laes ei ole nn auku, vaid tegemist on ehitusaegse püstšahtiga, mille ava on 60x40 cm. Hageja leidis, et märgitud osas (šahtis) tuleb lagi taastada kostja korteri kaudu, kuna lae tugevust on kostja muutnud. Kostja esitatud Sweco Projekt OÜ arvamusest ning selle lisaks olevast seinte ja põranda tehnilisest lahendusest nähtub, et kostja korteri vahepaneelide kandevõime on vastav sellise uue põrandakonstruktsiooni tegemiseks, milleks remondi käigus tehtav betoonvalu 50 mm ja põrandakattematerjaliks laminaatparket ning keraamilised plaadid on. Eeltoodud tõendiga on kostja ümber lükanud hageja väited sellest, et kostja on muutnud lae tugevust. Seega on alusetud hageja väited vajadusest taastada laetugevus. Seega ei ole hageja nõue laetugevuse taastamise kulude hüvitamiseks tõendatud ja põhjendatud.
4. Ekspertiisi tulemusel koostatud aktist 04.12.2008 nähtub, et kannatada on saanud poolte korteriomandite vahel asuv vannitoavaheline põrand/lagi ning selle ühes nurgas, kus asuvad vee - ja kanalisatsioonitoru, on kahjustada saanud lae äär 60 cm pikkuses ja 2-3 cm laiuses. Seega on kostjal kohustus eelmärgitud kahju hüvitada. Eksperdi arvamuse kohaselt on ülalmärgitud kahjustatud laeosa kahjueelse olukorra taastamisremondi maksumus ca 500 krooni, milleks tuleb lasta šahti altpoolt (hageja korterist) tuletõrje makrofleksi, et vee ja kanalisatsioonitorude vahed oleks šahtis täis, teha veekindla mördiga korda šahti äär, mis tuleb peale kuivamist pahteldada ning lisaks tuleb panna vaadeldava koha ette liist või teha see uuesti. Töö tegemiseks on vajalikud pahtlid, liivapaberid, töö on võimalik ära teha hageja korteri kaudu.
5. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt selleks, et parandada märgitud šaht, tuleks see tühjendada, valada ülemises korteris uus betoon, viimistleda, teha rakis jne, tööde maksumus oleks 17 000-18 000 krooni. Tunnistaja ütlused on antud eeldusel, et šahti korrastamine tuleb teha kostja korteri kaudu, mis oleks sellisel juhul kallim viis, seega ei ole märgitud ulatuses kahjueelse olukorra taastamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine põhjendatud. 15.

§ 132

lg 3 alusel tuleb asja kahjustamise korral hüvitada mõistlikud asja parandamise kulud. Tunnistaja A. L., kes on töötanud maalrina, ning kes käis hageja korteris ka kahjustatud kohta vaatamas, ütluste kohaselt on vaidlusaluse töö maksumus 300-400 krooni, töö saaks tehtud kolme korraga. Ekspertiisiakti kohaselt on tööde maksumus ca 500 krooni, tegemist on viimistlustöölise väikese tööga, mis sisaldab ka ajakulu kohalkäiguks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kooskõlas

§ 128

lg-ga 3 ja § 132 lg-ga 2 on kahjueelse olukorra taastamiskulude maksumuseks 500 krooni ja seega on hageja nõue vastava lae osa (šaht) kulude taastamiseks osaliselt põhjendatud ja tõendatud. 16. Hageja palus välja mõista 640 krooni pesu pesemisele ja kuivatamisele, kuna seoses prügiga sai määritud 5 kg pesu, lisaks palus välja mõista vannitoa koristamise ning seal asuvate esemete koristamise kulud 1249 krooni, arvestades kulunud aega, koristusmaterjalide maksumust, pesupulbri, elektrienergia ja vee kulusid ning lähtudes Eesti keskmise palga arvestusest 10 000 krooni kuus. Kostja tunnistas pesu pesemise ja kuivatamisega seotud kulusid veele ja elektrile 15 krooni ja koristamisega soetud kulusid elektrile, veele, lähtudes vannitoa suurusest ja koristusfirma teenusest 1 h kohta vastavalt kokku 171 krooni. Kostja leidis, et alusetu on arvestada tasu Eesti keskmise palga järgi, lisaks on hageja pensionär ning tal ei saanud olla saamata jäänud tulu.

§ 128

lg 3 alusel kuuluvad hüvitamisele kahju tekitamisega seotud kantud mõistlikud kulud, seega on alusetu ning põhjendamatu arvestada koristusele, pesu pesemisele ja kuivatamisele kulunud aega ja nõuda selle eest tasu lähtudes Eesti keskmisest palgast. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kaotanud seoses kahju tekitamisega töötasu ja et see oleks olnud 10 000 krooni, millest lähtuda arvestuse tegemisel. Samas on koristamise ja pesu pesemisega tekkinud kulud, kuna selleks kulub vastavaid materjale (pesuaine, vett, elekter) ja see on hageja kahju

§ 128lg 3 tähenduses.

5 17. Kostja ei ole tõendanud, et koristusteenuse hind oleks 150 kr/h/1,5m2 kohta.

§ 128

lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Käesoleval juhul leiab kohus, et koristamise ja pesu pesemise kulude määramine konkreetsel juhul on keerukas. Üldteada on asjaolu, et igapäevases elus toimub reeglina elektri ja vee eest tasumine perioodiliste maksetena, mistõttu ei ole võimalik täpselt määratleda, kui palju pesuaine, vee ja elektri kulusid tekkis seoses konkreetse kahjujuhtumiga.

§ 128

lg 6 alusel on mõistlikeks kuludeks, mis on seotud pesu pesemisega, kuivatamisega ja vannitoa ja selles olevate esemete koristamisega, kokku 500 krooni ja seega on selles osas nõue osaliselt tõendatud. Hageja esitas ka retsepti, soovimaks tõendada pesupulbri mõju tervisele, ent käesoleval juhul on tegemist asja kahju hüvitamisega, mistõttu retseptil ei ole vaidluses tähendust ja kohus jätab selle tähelepanuta. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 krooni.

1. Kõik hageja menetluskulud on kokku 12 216,90 krooni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ca 5 % ulatuses, tuleb menetluskulud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-ga 1 ja § 405 lg 1 p-ga 3 5% ulatuses, st 610, 85 krooni ulatuses kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
2. Jaan Uustalu palub tühistada Harju Maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt võttis maakohus kostja poolt tekitatud kahju suuruse ja iseloomu hindamisel aluseks OÜ Ehituseksperti ekspert L. S.i poolt koostatud eksperthinnangu. Tutvudes eksperthinnanguga selgus, et sisulist ekspertiisi ei ole teostatud - ekspert on teinud järeldused kostja poolse tunnistaja A. L. ja kostja poolt palgatud santehniku P. A. seletuste alusel. Eksperthinnang sisaldab palju valet, faktivigu ja kohut eksitavaid seisukohti. Näiteks väidab ekspert, et šahti lage-põrandat ehk vannitoa laepõranda paneeli pikendust šahtis ei ole olnud. Kui ekspert väidab, et šahtis olevate torude vahe ja ümbrus oli tühi, siis ei ole ka võimalik endise olukorra taastamine makrofleksi laskmisega torude vahele. Ekspert varjas fakti, et vaatlemisel oli selgelt näha lõhutud laepõranda paneeli pikenduse ehk šahti lae-põranda betoonist jääk pikkusega 12...14 cm, mis on veel praegugi kindlalt vannitoa lae-põranda paneeli küljes kinni. Šahti vaadeldes pidi ekspert nägema, et ümber plastmassist veetorude on betoonist jääk ning selgelt pidi olema näha ka see, et šahti lakke-põrandasse ja vannitoa lae-põranda paneeli on lõhutud auk, kuhu oli ülemise korteri kaudu topitud poorsest plastmassist ristkülikukujulised padjakesed, mida L. S. ka katsus, kuid eksperthinnangus ei viidanud sellele faktile. Eksperthinnangus väidab ta, et korterite vahel šahtis ei ole lage-põrandat olnud ning santehnik P. A. kanalisatsioonitoru puhastamisel kivistunud mördist vigastas (kahjustas) vannitoa lae-põranda serva, mis ei vääri polemiseerimist - remont maksab 500 krooni.
4. Ekspertiisiobjekti vaatlemisel nägi ekspert oma silmaga, et paneeli oli lõhutud aste. Apellant on valmis vande all tunnistama, et 06.05.2007 võimsa puurmasina abil puuriti esimene auk läbi põranda-lae. Apellant teatas, et ei ole sellise lõhkumisega nõus, mille järel lõhkumine ajutiselt peatati. Kostja korteris oli eelnevalt maha lõhutud vaheseinad vannitoa ja köögi, vannitoa ja elutoa ning köögi ja elutoa vahel. Vannitoa šahtis oli ülemise ja alumise korteri vahel betoonist põrand-lagi, mis oli kokku valatud vannitoa põranda-lae paneeliga. Šahti põrandat-lage läbisid plastmassist veetorud ja metallist kanalisatsioonitoru, mille ümber oli tihedalt kivistunud betoonisegu.
5. Maakohtule esitas apellant seitse kõrge kvaliteediga fotokoopiat (kolme tunnistaja allkirjaga kinnitatud), mis tõendavad eespool nimetatud väidete õigsust. Väiteid on kinnitanud ka kõrgema ehitusalase haridusega T. K., kes koostas kirjaliku arvamuse ekspertiisiobjekti kohta ja kinnitas kirjalikus arvamuses esitatud seisukohti tunnistajana vande all kohtuistungil. Esitatud fotodelt on selgelt näha šahti lae-põranda lõhkumise jäljed (murdepinnad), vannitoa lae-põranda paneeli otspinnale lõhutud aste (süvend) ja lõhkumisel tekitatud auku topitud poorsest plastmassist ristküliku-kululised padjakesed, 6 betoonitükid ja paremas nurgas natuke (l,5 X 2cm) makrofleksi. Osaliselt on lõhutud ka šahti lae-põranda vasakpoolne osa, mida läbivad kõhn plastmassist veetoru ja kaks maha lõigatud terasest veetoru, kuid tõenäoliselt kartes kahjustada plastmassist veetorusid, loobuti täielikust mahalõhkumisest.
6. Veel enne ekspertiisi taotlemist esitas apellant maakohtule taotluse juhtivkonstaabli J. B. vande all ülekuulamiseks, kes väljakutse alusel 06.05.2007 tutvus XXXXXXXXXX X XX korteris olukorraga vannitoas ja tutvus ka olukorraga kostja korteris ning tema korraldusel fotografeeris ta kaastöötaja vannitoa lae-põranda lõhkumise tagajärgi. Maakohus ei vastanud tunnistaja kutsumise taotlusele ega põhjendanud seda. Korduvale taotlusele vastas maakohus, et tunnistaja kutsumiseks puudub vajadus.
7. Tunnistaja T. K. kinnitas vande all, et vannitoa lõhutud lae-põranda ja šahti lae-põranda ennistamiseks on vaja teha projekt, st koostada ennistamise tehnoloogia, abinõude ja rakiste joonised, arvutada kulutused remondifirmale tööde teostamiseks, kulutused abinõude, rakiste valmistamiseks ja laes-põrandas oleva augu ning pindadesse lõhutud tühimike täitmiseks betooniseguga, pindade silumiseks, pahteldamiseks, värvimiseks; kulutused materjalidele, transpordile, kulutused kvaliteedi kontrollimiseks jne. Lepingu alusel peab remondifirma garanteerima tööde kvaliteedi, tööde tegemise lepingus ettenähtud ajalise graafiku järgi ja vältima vannitoas olevate veemõõteriistade, plastmassist torude ning WC-poti ja vanni lõhkumise. T. K. teatas vande all, et kõik kulutused kokku on orienteeruvalt 17 000 -19 500 krooni - kulutuste täpsem määramine on võimalik projekti koostamisel. Lõhkumisega tekitatud kahju suurust aitab hinnata ka tunnistajate M. U., V. S., J. U. ja A. A. poolt allkirjastatud ning notari A. A. poolt kinnitatud akt, mis kajastab olukorda hageja korteri vannitoas 06.05.
8. Aktis näidatud seisukohti kinnitasid tunnistajad M. U. ja A. A. ka vande all kohtuistungil.
9. Ringkonnakohtus tuleks arvestada ka kostja poolt tekitatud suurt vaimset ja moraalset kahju. Hoolimata sellest, et apellant ei nõustunud lõhkumisega, jätkati hiljem lõhkumist võimsa puurmasina ja löökriistade abil - korteri XXXXXXXXXX X-X vannitoa lakke-põrandasse tekitati suur auk, mille kaudu paiskusid suured betoonitükid, betoonipuru ja tolm apellandi tütrele pähe ja kehale, tekitades tütrele raske vaimse ja füsioloogilise trauma, viie kuu pärast tütar suri.
10. Apellant on seisukohal, et ekspert L. S. rikkus seadusi ja vastavalt kriminaalkoodeksi (KrK) §-s 175 sätestatule peaks kandma karistust. Maakohus võttis eksperdi poolt koostatud valet ja faktivigu täis eksperthinnangu kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kõik eespool mainitud faktid, mida võib ka praegu näha, asendas L. S. eksperthinnangus ühe suure valega, teatades, et šahtis oli torude vahele lastud makrofleksi. Ka väitis ekspert, et šahti betoonist lage-põrandat korterite XXXXXXXXXX X X-X ja XXXXXXXXXX X X-X vahel ei ole olnudki ja et remonditööde käigus sai kannatada ainult vannitoa laepõranda paneeli serv. Apellant esitas maakohtule taotluse tühistada eksperthinnang, sest sisulist ekspertiisi ei ole tehtud.
11. Ebaõige otsuse vastuvõtmist maakohtu poolt soodustas ka kohtuistungite protokollide lohakas ja faktivigadega vormistamine, mis põhjustas kohtuistungil hageja poolt välja öeldud seisukohtade mõtte kahjustamise – näiteks ei ole apellant taotlenud kohtult projekti koostamist, vaid ainult ligipääsu kostja korterile, et oleks võimalik olukorda hinnata ja projekti koostada. Maakohtu lohakale tööle viitavad ka faktivead kohtuotsuses. Kohus on kirjeldanud, et apellant kulutas bensiini 3142 krooni eest. Sellist absurdset summat ei ole hageja üheski kohtule esitatud dokumendis näidanud.
12. Maakohtu otsuses ei ole võetud arvesse kohtule esitatud tõendeid: seitset kolme tunnistaja poolt allkirjastatud fotokoopiat asitõendi (ekspertiisiobjekti) kohta, mille õigsust kinnitas vande all T. K.. Ei võetud arvesse ka tunnistaja T. K. poolt koostatud kirjalikku arvamust ekspertiisiobjekti kohta ja tekitatud kahju suuruse kohta, mida ta kinnitas 28.09.2009 toimunud istungil vande all. Kohtuotsuses ei ole arvestatud tunnistajate M. U., V. S., J. U. ja A. A.i poolt allkirjastatud ja notari poolt kinnitatud akti.
13. Veel enne eksperthinnangu kättesaamist (08.12.2008.) esitas apellant kohtule taotluse ekspertiisiobjekti vaatamiseks, kuid kohus ei vastanud taotlusele. Apellant on seisukohal, et teda ei lubatud kostja korterisse selle tõttu, et ümberehituse käigus tehti veel midagi 7 ebaseaduslikku. Kostja korteris olid lõhutud vaheseinad vannitoa ja köögi vahel, vannitoa ja elutoa vahel ning köögi ja elutoa vahel. Lõhuti maha ka ventilatsiooni toru (õõnsus), mis oli vannitoa ja köögi vahelises seinas, millega saab seletada tõmbe puudumist ventilatsiooniavas hageja korteri vannitoas - tõmbe puudumises veendus ekspert L. S. ekspertiisi teostamisel. 06.05.2007 lõhuti kostja korteris lahti metallist kanalisatsioonitoru ülemine ots, mis oli lae-põranda tasapinnal kindlalt fikseeritud betoonisegu abil šahti laepõranda külge. Lahti lõhutud kanalisatsioonitoru ülemist otsa puhastati löökriistaga kivistunud mördi (betooni) segust. Peale kanalisatsioonitoru puhastamist lõigati toru ots maha. Maha lõigatud toru otsa üks tükk on esitatud kohtule asitõendiks koos vaheseina ilulauaga, poorsest plastmassist padjakesega ja lõhkumisel alla kukkunud betoonitükkidega. Kõik asitõendid on apellandil alles.
14. Metallist kanalisatsioonitoru ülemisele otsale löökide tekitamisel (toru ümber oleva betoonist põranda-lae lõhkumisel), kanalisatsioonitoru (metallist) otsa ühendamisel uue (ülemise) plastmassist kanalisatsioonitoruga toimus alumise (vana) metallist toru ülemise otsa nihkumine, mis kutsus esile alumise otsa (jäigalt kinnitamata) pöördumise (liikumise) apellandi korteri vannitoas oleva WC-poti suhtes, mis rikkus ära hermeetilisuse ühendusdetaili pindade ja kanalisatsioonitoru vahel ning WC-poti ja ühendusdetaili vahel, mille tõttu hakkas apellandi vannituppa algul imbuma haisu ja teatud aja möödumisel hakkas ühenduspindadelt juba nirisema kanalisatsiooni vedelikku, kui ülevalt lasti peale vett - apellant oli sunnitud tegema remondi –tööajakulu 7 tundi, spetsiaalne tihendusmaterjal 90 krooni. Vastustaja seisukoht
15. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud olulisi menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumisi, millised saaksid olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele ja asja uue otsuse tegemisele. Küll aga peab kolleegium vajalikuks täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
17. Esmalt juhib kolleegium apellandi tähelepanu TsMS § 9 lg-le 3, § 11 lg-le 1 ja §-le
18. Nimetatud sätetest tuleneb, et iga tsiviilasja (seega siis iga nõude, mille hageja esitab kostja vastu), peab esimese astme kohtuna läbi vaatama esmalt maakohus ning alles maakohtu lahendi peale esitatud kaebuse läbi vaatamine kuulub ringkonnakohtu pädevusse. Menetletavas kaebuses on apellant käsitlenud lisaks varalise kahju hüvitamise nõudele, millise osas oli maakohus otsuse teinud, ka võimaliku mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid (hingelised üleelamised, ebamugavused) ja asjaolusid, milliseid maakohtus hageja ei olnud varalise kahju nõude aluses esitanud (kanalisatsioonitoru paigast nihkumine, selle parandamise kulud). Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet keeldus maakohus menetlusse võtmast (määrus t I kd lk 41-42) ja vastav kohtulahend on jõustunud. Seega sellist nõuet ei ole maakohtu menetluses olnud ega selles osas ei ole lahendit tehtud. Kanalisatsioonitoru võimaliku nihkega seonduvaid asjaoludega hageja oma nõude alust maakohtus ei täiendanud. Seega ka varalise kahju nõuet kanalisatsioonitoru võimaliku nihkumise alusel ei ole maakohtu menetluses olnud. Nimetatud asjaolusid puudutavad kaebuse väited jätab kolleegium tähelepanuta.
19. Lisaks esitab apellant kaebuses kolmanda nõudena kohustada kostjat lubama oma korterisse hageja, projekteerija ja remondifirma töötajad hageja vannitoa lae-põranda ja šahti lae-põranda ennistamiseks. Ka selle nõude osas ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tegemist oleks iseseisva tsiviilõigusliku nõudega kostja vastu, milline oli esitatud täiendava nõudena maakohtu menetluses, mille oleks maakohtus menetlusse võtnud, mille pealt oleks tasutud riigilõivu, mida maakohus oleks TsMS-i sätteid järgides menetlenud ning mille lahendamist saaks omakorda ringkonnakohus kontrollida. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas sellise taotluse menetlusliku taotlusena seonduvalt 8 asjaoluga, et ta ei olnud rahul eksperdiarvamusega ja soovis teha kindlaks kulutusi lõhutud põranda-laepaneeli ja šahti põranda-lae ennistamiseks (hageja menetlusdokument pealkirjaga „taotlus“ t I kd lk 261). Hageja taotlus korterisse juurdepääsu saamiseks oleks võinud osutuda asjakohaseks olukorras, kus hageja nõue šahtis torude ümbruse taastamiseks oleks rahuldatud ja vajalik oleks osutunud selle (sund)täitmine.
20. Apellandi põhiline etteheide maakohtule tuleneb eksperdiarvamuse tõendina arvestamisest ja hageja osade tõendite tähelepanuta jätmisest. Kolleegium nõustub osaliselt apellandi sellekohaste etteheidetega, kuid leiab, et otsuses mõnede tõendite käsitlemata jätmine ei viinud käesolevas asjas lõpptulemusena ebaõige otsuse tegemiseni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus menetles hageja nõuet lihtmenetluses, mille erisused nn klassikalise hagimenetluse reeglitest on sätestatud TsMS §-s
21. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt menetleb kohus lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Eksperdiarvamus on üks paljudest käesolevas asjas kogutud tõenditest. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Käesolevas asjas selline kokkulepe puudub. Seega oli hagejal õigus ja võimalus esitada kohtule muid usaldusväärseid ja veenvaid tõendeid, millised lükkaksid eksperdiarvamuse ümber. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja kasutaski talle antud õigust ja tema taotlusel kuulati tunnistajatena üle T. K., V. S., M. U. ja A. A.. Samuti esitas hageja rida fotosid (t I kd lk 244, 248-254). Kolleegium, tutvunud eksperdiarvamusega, ei tuvastanud kohtu poolt määratud eksperdi tegevuses asjaolusid, millised annaksid aluse jätta nimetatud tõend kogutud tõendite kogumist välja. Hageja ei nõustu eksperdi järeldustega, et vaidlusaluses šahtis ei ole šahti ristlõige suletud betooniseguga põranda (lae) tasapinnas selliselt, et moodustuks põranda (lae) pikendus (vastus küsimusele nr 8); et vaidlusaluses šahtis ei ole püstikud valatud „lagedesse“ (vastus küsimusele nr 7). Maakohtu kohustus ja õigus oli hinnata kõiki esitatud tõendeid kogumis ja asuda oma siseveendumuse põhjal seisukohale, millised tõendid on kohtu jaoks usutavamad ja veenvamad. Seda on maakohus ka teinud.
22. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole, et šahtis toimunu (torude vahetamiseks betooni lõhkumine) oleks kuidagigi tekitanud kahju hagejale. Seejuures ei oma olulist tähtsust, kas tegemist oli ühtlasi ka hageja vannitoa laeks oleva paneeliga või püstikute ümber valatud eraldi betoonis nn ümbrisega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1159-09 25.02.2010 rõhutanud, et kahju hüvitamiseks peab olema ühe tingimusena tuvastatud kahju tekkimine kannatanu omandile. Käesolevas asjas ei suutnud hageja veenvalt tõendada oma väidet, et šahtis toimunud torude vahetamise ja selleks betooni lõhkumise tulemusena oleks tema korteriomandile tekkinud mingisugunegi kahju, see tähendab, et oleks muutunud hageja vannitoa laepaneeli tugevus ja et seeläbi on ta kahju saanud, kuna tugevuse taastamine on (häda)vajalik (vastasel juhul võib vannitoa lagi alla kukkuda). Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et osaliselt on püstikute ümber betoon ja osaliselt makroflex. Hageja seletas ringkonnakohtu istungil, et see paneel, mis on tema vannitoa laeks, katab tema teadmist mööda lisaks vannitoale ka köögi ja esiku ning on suurusega umbes 1,5m korda 5-6 m ning et kostja lõhkus seda paneeli ühest otsast šahtis astmena, mille mõõtmed on umbes 40 cm korda 40-45 cm. Ka tunnistaja T. K. (ütlused t lk 292-293), kes on ehitusala insener, ütlustest ei selgu, kuidas ja millises ulatuses ning kas üldse on toimunud lõhkumine mõjunud paneeli kui terviku kandevõimele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja pöördumise seonduvalt kostja korteris toimunud ehitustöödega edastas politsei Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (t I kd lk 6, 5). Teates 06.06.2007 (t I kd lk 51) on järelevalveorgan teatanud, et asja uuritakse ja vajadusel rakendatakse ehitusjärelevalve meetmeid. Tsiviilasja toimikus puuduvad andmed selle kohta, et järelevalveorgan oleks rikkumisi tuvastatud.
23. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant põhjendanud, milles seisneb maakohtu poolt õigusnormide rikkumine osas, milles maakohus hageja nõude osaliselt rahuldas ehk siis osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja mõistlikud kulutused vannitoa korrastamisele, seal hulgas pesu pesemisele, ja vannitoa lae kahjustuse (hageja joonis t I kd lk 34, fotod 9 eksperdiarvamuses lk 27) likvideerimisele. Maakohtu otsus selles osas vastab TsMS § 436 ja § 442 sätetele ning selle täiendamiseks/täpsustamiseks ringkonnakohtu poolt alused puuduvad.
24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja kanda. Maakohus on vaidlustatud otsuses kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p-ga 3 näinud ette menetluskude suuruse. Apellatsioonimenetluses vastustaja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega puudub kolleegiumil alus mõista apellandilt välja vastustaja poolt kantud menetluskulud. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok