lõike 1 alusel kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu) järgmiste kinnistute suhtes:
) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärked järgmistele kinnistutele: 1) V. V.ile kuuluvale elamumaale registriosa numbriga 18538401, asukohaga Tallinna linn, XXXXXXX tn XX-X ; 2) V. V.ile kuuluvale 1/12 kaasomandile elamumaast registriosa numbriga 392032, asukohaga Läänemaa, Noarootsi vald, Pürksi/Birkas küla, Nigase. 2. Taotluse põhjendused. 2.1 08.03.2010.a esitas OÜ JP AutoCar Harju Maakohtule (Harju MK) pankrotiavalduse pankroti välja kuulutamiseks. Kohus nimetas 12.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-11182 OÜ JP AutoCar ajutiseks pankrotihalduriks E. S. i. 29.04.2010.a väljaandes Ametlikud Teadaanded („AT“) avaldatu kohaselt teatas kohus võimalusest tasuda pankrotimenetluses 10 kalendripäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni kohtu deposiitarvele. Arvestades asjaolu, et Põhja MTK on alustanud menetlust OÜ JP AutoCar maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks
Car äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. 15.07.2010.a elektroonilises väljaandes „AT“ avaldatu kohaselt lõpetas Harju MK 12.07.2010.a määrusega JP AutoCar OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Määrusega kohustati ajutist haldurit likvideerida JP AutoCar OÜ kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist, dokumentide hoidjaks määrati V. V.. 2.2 Põhja MTK kontrollis OÜ JP AutoCar käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2009.a veebruar- kuni september (k.a). Kontrollimise käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud Põhja MTK 05.04.2010.a kontrollaktis nr 12.2-3/8571-29, mis väljastati OÜ JP AutoCar aadressil XXXXXXX XX-X 12012 Tallinn väljastusteatega. Kontrollaktis oli kirjaliku eriarvamuse esitamise tähtpäevaks märgitud 19.04.2010.a. Kontrollakt tagastati AS Eesti Post poolt 28.04.2010.a märkega “hoiutähtaja möödumisel”.
lg 6 kohaselt loetakse kontrollakt kätteantuks kättetoimetamise katse kuupäeval, so 08.04.2010.a. Kontrollimise käigus tuvastati, et OÜ Jaapani Auto on soetanud kontrollitaval perioodil kaupu ja teenuseid, mida ei olnud kasutatud oma maksustatava käibe tarbeks ja millede tegelik saamine ei leidnud kontrolli käigus kinnitust. Äriühing oli deklareerinud sisendkäibemaksu, mille mahaarvamiseks oma maksustatavast käibest puudus tal maksuseadustest tulenevalt seaduslik alus. Tulenevalt eeltoodust on OÜ Jaapani Auto esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu tegelikust suuremana, rikkudes sellega käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 sätteid. Kontrolli käigus tuvastati, et OÜ Jaapani on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides käivet ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu tegelikust väiksemana, rikkudes sellega KMS § 24 sätteid. Samuti oli äriühingu juhatuse liige V. V. tagastanud endale alusetult rohkem laenu, kui oli üldse äriühingule laenanud ja maksnud oma isikliku sõiduauto soetuse eest äriühingu pangakontolt ja kassast, millest tulenevalt oli äriühing jätnud deklareerimata kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning jätnud deklareerimata erisoodustusmaksud. 2.2.1 Käibemaks. OÜ Jaapani Auto oli seisuga 27.04.2010.a kontrollitaval perioodil, s.o 2009.a veebruar kuni september (k.a), 18 % ja 20% määraga maksustatavat käivet deklareerinud summas 3 996 972 krooni ning sellelt arvestatud käibemaksu summas 755 756 krooni. 18% ja 20% määraga maksustatava käibena olid deklareeritud sõidukite remonditööd, sõiduautode müügid, samuti kauba ühendusesiseselt soetatud sõiduauto ja auto varuosade pöördmaksustamine. Käibe kontrollimisel tuvastati, et äriühing oli deklareerinud tegelikust vähem 18% ja 20% määraga käivet summas 316 934 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 63 332 krooni. Samas oli äriühing deklareerinud fiktiivselt auto ostu-müügi tehingult, mille toimumine ei leidnud kontrolli käigus kinnitust, rohkem käivet summas 720 000 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 144 000 krooni. Kontrollitaval perioodil 2009.a veebruar kuni september on äriühing seisuga 27.04.2010.a kajastanud sisendkäibemaksu, mida on lubatud maha arvata, summas 652 949 krooni. Sisendkäibemaksuna oli maha arvatud sõidukite remondi-ja hooldustööde osutamiseks soetatud 2 materjalide ja teenuste käibemaks ning 8 sõiduauto soetusega seotud käibemaks. Kontrolli käigus tuvastati, et äriühing oli kajastanud sisendkäibemaksuarvestuses sõiduautode soetamist ka sellistelt äriühingutelt, kellelt tegelikult polnud autosid saadud. Maksuotsuses on kajastatud sõiduautode soetusega seotud asjaolud üksikasjalikult. Ülaltoodud asjaolusid arvestades on OÜ Jaapani Auto rikkunud KMS § 24, mille kohaselt peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatud kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Jaapani Auto on esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides sisendkäibemaksu tegelikust suuremana, rikkudes sellega KMS § 29 lg 1 sätteid. Kuna äriühing ei nõustunud maksuhalduri poolt kontrolli käigus tuvastatud puudustega, kuulub käesoleva maksuotsuse alusel OÜ Jaapani Auto
Car maksuvõlg, mida maksuhalduril ei ole võlgnikult õnnestunud sisse nõuda. Maksuhalduri poolt läbi viidud kontrolli käigus leidis tuvastamist, et OÜ JP AutoCar juhatuse liige ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi korrapäraselt, äriühingu juhatuse liikmetelt oodatava hoolsusega. Maksuotsuse p-s 2.2.1 on kajastatud, et V. V. ise kinnitas oma ütlustes maksuhaldurile, et Porsche ostu ja müügiga, oli tegemist fiktiivse ostu-müügitehinguga. Vaatamata sellele ei nõustunud OÜ Jaapani Auto vähendama auto soetuse käibemaksu OÜ BEQ Grupp fiktiivselt arvelt. Fiktiivse tehingu puhul on tehingu teine pool teadlik tehingu teistsugusest sisust ja eesmärgist, seega on 4 tegemist OÜ JP AutoCar poolt teadliku tegevusega, mis toob kaasa tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumise. Maksuhaldur on seisukohal, et V. V. on oma tegevusega OÜ JP AutoCar juhatuse liikmena rikkunud äriühingu juhatuselt oodatavat hoolsuskohustust – tagada maksukohustuste õigeaegne deklareerimine ja täitmine ning ettevõtte rahaliste vahendite kasutamine üksnes OÜ JP AutoCar ettevõtluses. Riigikohus on oma 02.06.2003.a lahendis 3-2-1-67-03 märkinud, et: “Juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ning korraliku ettevõtja hoolsuse ja piisava informeerituse kõrval peab juhatuse liige alati hindama ka tehinguga kaasnevaid riske, mis võivad temast sõltumatult realiseeruda.” 2.6 Taotleja on algatanud OÜ JP AutoCar juhatuse liikme V. V.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
alusel.
lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. OÜ JP AutoCar maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda, kuna OÜ JP AutoCar ei oma rahalisi vahendeid ning muid varasid, millele saaks pöörata sissenõuet. Viimast asjaolu kinnitab ka OÜ JP AutoCar poolt kohtule esitatud pankrotiavaldus. Sellest tulenevalt vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud. Maksuhaldur analüüsinud OÜ JP AutoCar juhatuse liikme V. V.i varalist seisu, eesmärgiga tuvastada vastutusotsuses nimetatud summa sissenõutavus maksuhalduri poolt, tuvastas, et Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt V. V. omab J. B. `i kasuks hüpoteegiga koormatud 6 kinnisasja ning allnimetatud elamumaad: 1) elamumaa, registriosa numbriga 18538401, asukohaga Tallinna linn, XXXXXXX tn XXX seatud hüpoteek summas 936 000 krooni SEB Eesti Ühispank kasuks; 2) elamumaa, registriosa numbriga 392032, 1/12 kaasomandist, asukohaga Läänemaa, Noarootsi vald, Pürksi/Birkas küla, Nigase. Võttes arvesse V. V.i eelnevat käitumist OÜ JP AutoCar juhatuse liikmena, eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on maksuhaldur seisukohal, et V. V. võib asuda edaspidi enda nimel olevat kinnisvara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes maksumenetluse raames nõutava maksusumma sissenõudmise võimatuks. 2.7 Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg 1 p-des 1–51 sätestatud täitetoimingud.
lg 1 p 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse ning sama lõike p 3 kohaselt sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtu pädevuses haldustoiminguks loa andmine. HKMS § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja 5 pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lg 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on algatanud OÜ JP AutoCar juhatuse liikme V. V.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
alusel.
lg 1 sätestab, et kui ettevõtte seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. OÜ JP AutoCar maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda, kuna OÜ JP AutoCar ei oma rahalisi vahendeid ning muid varasid, millele saaks pöörata sissenõuet. Kohus nõustub taotluse esitajaga, et arvestades taotluses kirjeldatud V. V.i käitumist OÜ JP AutoCar juhatuse liikmena, on alust arvata, et ta võib asuda edaspidi talle kuuluvat kinnisvara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve ning muutes maksumenetluse raames nõutava maksusumma sissenõudmise võimatuks. 5. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Indrek Paukštys Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.