Obsah (10)

§ 405§ 630§ 632§ 187§ 438§ 173§ 164§ 455§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-60125 K.I. versus J.J. elatis lapse ülapidamise

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. K.I.e hagis J.J.i vastu elatise nõudes välja mõista J.J.ilt elatis koos arvestava tulumaksuga lapse ülapidamiseks 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) krooni kuus iga kuu 15-ks kuupäevaks tütre S-I J ülalpidamiseks K.I.e kasuks alates
2. august 2009 kuni tütre S-I J (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxx xxxx. Muud otsustused
3. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
4. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega telefonitsi; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõue (hagi ese) ja faktilised asjaolud (hagi alus) Hageja on esitanud kohtule hagi elatise nõudes. Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamisest osav võtnud. Kohtus ärakuulamisel on hageja avaldanud, et arvestades kostja hetke majandusliku olukorda on reaalne, et kostja suudab last ülalpidamiseks elatist maksta 700 krooni kuus.
3. Kostja põhjendused 2.
4. Kostja seisukoht ja esitatud asjaolud Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet elatises. Elatise maksmise raskusena on ta nimetanud töö puudumist. Kohtus ärakuulamisel pidas kostja võimalikuks maksta ülapidamiseks elatist 700 krooni kuus.
5. Kohtu põhjendused 3.
6. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik

§ 405

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (

§ 405lg 2).

Kohus võib lihtmenetluses (

§ 405

lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 405lg 3).

Kohus on pooled kohtus ära kuulanud, et Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. Tartu Maakohtu

1. mai 2010 määrusega on asjas hagi tagatud elatise saamiseks elatisabi seaduse § 4 lg-s 3 sätestatud määras, s. o päevamäärana üks kolmandik lapsetoetuse määrast 90 päeva ulatuses. 3.
2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb pooltevahelises vaidluses lahendada elatise suurus lapse ülapidamiseks. Kohtulik vaidlus tuleneb asjaolust, et hageja väitel ei ole kostja last üleval pidanud. Vanema poolt lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 3.
3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Pooltevahelises vaidluses omab tähtsust asjaoludel, et hageja nõue kostja hetke majanduslikku olukorda arvestades on 700 krooni ja kostja on sellega nõustunud. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista alla miinimummäära kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas mõjuvateks põhjusteks kostja majanduslik olukord ja poolte nõustumine elatisega 700 2 krooni kuus. Kostja majanduslik olukorra paranemisel on hagejal võimalik taotleda kohtult PKS § 61 lg 7 kohaselt elatise suurendamist. Kohtuotsusega väljamõistatavalt elatiselt peaks hageja maksma tulumaksu, mistõttu on põhjendatud määrata elatise suuruseks koos arvestatava tulumaksuga 886 krooni. 3.
4. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb

§ 164

(Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas).

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 3 sätestatu kohaselt ülapidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetletavas ülapidamisasjas kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmist kostja kanda. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 2.6. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3