3-10-769/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-769 Otsuse kuupäev

1. juuli 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Merit Tatari (Tatar) kaebus AS Ühisteenused
2. veebruari
3. a viivistasu otsuse nr TA-070155 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
4. veebruari
5. a korralduse nr 101 tühistamiseks
6. juuli 2010 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Merit Tatar Vastustajate esindajad Gunnar Kase ja Doris Reva Kolmas isik Tanel Soosaar
7. Rahuldada kaebus.
8. Tühistada AS Ühisteenused
9. veebruari
10. a viivistasu otsus nr TA-070155 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
11. veebruari
12. a korraldus nr
14. Välja mõista solidaarselt AS-lt Ühisteenused ja Tartu linnalt Merit Tatari kasuks 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 25.08.
15. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
16. 03.02.2010.a parkis Tanel Soosaar Merit Tatari sõiduki BMW registreerimisnumber 003 AVK Tartus tasulisel parkimisalal B-piirkonnas, Tartu Ülikooli raamatukogu ees asuvas parklas. Kell 10.49 määrati Merit Tatarile kui sõiduki omanikule parkimiskorra rikkumise eest viivistasu summas 480 krooni, kuna sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. 1 10.02.
17. a esitas Merit Tatar Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide viivistasu otsuse nr TA-070155 tühistamiseks, mis jäeti Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 26.02.2010 korraldusega nr 101 rahuldamata.
18. 25.03.
19. a esitas Merit Tatar Tartu Halduskohtule kaebuse 03.02.
20. a viivistasu otsuse nr TA-070155 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 26.02.2010 korralduse nr 101 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
21. Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 26.02.2010 korraldusega nr 101 on Tartu Linnavalitsus käitunud tema suhtes õigusvastaselt, kuna kaebaja ei ole rikkunud parkimiskorda, mis annaks aluse temalt viivistasu nõuda.
22. Kaebaja väidab, et parkimiskell oli sätitud kellaaja 10.20 peale arusaadavalt ning nõuete kohaselt. Inimesel, kes tunneb kella, ei ole kaebaja arvates tervet talupojamõistust rakendades selliselt märgitud mehaanilisest kellanäidust võimalik teistmoodi aru saada. Mehaanilist parkimiskella ei ole tõenäoliselt võimalik absoluutse täpsusega kunagi sättida täpselt nii nagu mehaaniliselt seotud osutid asetsevad seierkelladel. Kasutusel olnud parkimiskella tunni- ja minutiosuti ei ole omavahel mehaaniliselt seotud ning minutijaotusi pole kellal eraldi märgitud (v.a 5-minutilised vahed), mistõttu pole kellaaja märkimisel võimalik saavutada osutite omavahelises asetuses arvutuslikku täpsust. Mehaanilistel kelladel olevad minuti ja tunniosuti ei ole praktiliselt mitte kunagi matemaatilise täpsusega asendites ja seega on kaebaja väitel üldlevinud arusaam hoopis, et kellade detailide valmistamisel on ettenähtud tolerantsid ja kellade koostamisel on lubatud lõtkude olemasolu, millega eriti parkimiskellade puhul arvestada tuleb.
23. Nii kõnedest Tartu Linnavalitsuse liikluskorralduse spetsialistiga kui ka korraldusest endast on välja loetav, et tegelikkuses saavad kõik osapooled aru, et kellaajaliselt ei ole antud parkimisalas parkimiskorda rikutud (lisaks on võimalik ajalist parkimist faktiliselt kontrollida, kuna auto kasutaja viibis kõnealusel vahemikul OÜ-s Stomer hambaarstil). Kui väike seier on mehaanilisel parkimiskellal 10 peal ja suur 20 peal, siis kaebaja arusaama kohaselt on üldlevinud põhimõtte ja terve talupojamõistuse kohaselt kellaaeg märgitud loetavalt ja arusaadavalt ehk tegemist on kellaajaga 10.
24. On mõistetamatu, millise üldlevinud põhimõtte kohaselt on seda kellaaega võimalik tõlgendada muudmoodi. Korraldus tugineb vaide rahuldamata jätmisel sisuliselt vaid põhjendusele, et üldlevinud põhimõtete kohaselt ei olnud mehaaniliselt märgitud kellaaeg selge ning üheselt mõistetav. Kaebajale jääb arusaamatuks, kes on sätestanud sellise üldlevinud põhimõtte ning kus on see niimoodi kirjas, nagu Tartu Linnavalitsus korralduses ette üritab kirjutada. Lisaks, korralduses kasutatud nn üldlevinud seisukoht on koostatud tingivas kõneviisis: „Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier." Sellest loeb kaebaja välja soovituse, mitte aga nõude. Kaebaja väitel ei eksisteeri ja talle ei esitatud ka korralduses ühtegi paragrahvi, regulatsiooni või juhendit, mis defineeriks viimases viidatud üldlevinud põhimõtted mehaanilisel parkimiskellal kellaaja märkimisest. Kaebaja järeldab, et korralduse 2 koostaja on oma otsuse põhjenduseks toonud suvalise nn üldlevinud seisukoha, mida ei ole mitte kuskil ametlikult kinnitatud ega avalikustatud ning mis omakorda sisaldab mitmeid tõlgendatavuse küsitavusi. Teisalt viitab see kaebaja meelest ka asjaolule, et antud juhul on kõnealuse üldlevinud põhimõtte defineerinud sisuliselt parkimiskontrolör, kasutades oma situatsioonivõimu.
25. Kohtuistungil osundab kaebaja analoogsetes vaidlustes tehtud jõustunud kohtulahenditele haldusasjades 3-09-57 ja 3-09-2570, millistes on samasugustel faktilistel asjaoludel õigus antud parkimiskella kasutajatele ja koormavad haldusaktid kohtu poolt tühistatud. Vastustajate seisukohad
26. Vastustajad on seisukohal, et viivistasu otsuse ja vaidemenetluse käigus tehtud korralduse tühistamisele suunatud kaebus ei ole põhjendatud, sest viivistasu otsus ja korraldus on tehtud seaduspäraselt.
27. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist tegelikult alustati. Parkimiskontrolöril ei ole kohustust jälgida, millal sõidukid tasulisele parkimisalale sisenevad. Samuti ei saa parkimiskontrolör parkimise algusaega selle järgi kindlaks määrata, kas sõiduk tema eelmise ringkäigu ajal oli parklas või mitte, sest see ei võimaldaks täpse parkimise algusaja kindlaks määramist. Sõidukijuhi enda huvides on parkimise alustamise aja korrektne teatavakstegemine. Parkimise algusaja teatavakstegemise tõendamiskoormis lasub tulenevalt LS § 501 lg 4 sõidukijuhil. AS Ühisteenused parkimiskontrolör Gunnar Kase poolt on viivistasu otsusele kirjutatud, et parkimise algusaeg on märgitud mitteüheselt mõistetavana. Vastustajad peavad oluliseks selgitada, et parkimiskella kasutamise eesmärgiks on fikseerida kellaaeg, millal on alustatud sõiduki parkimist. Tulenevalt asjaolust, et parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse mehaanilise kella lugemise üldlevinud tööpõhimõttest, tuleb selle kohaselt kellaaja lugemisel hinnata ka mõlema osuti asukohta. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega on kell 10.20 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 10 ja 11 vahele, üks kuni kaks minutijaotist pärast numbrit 10, ning suur osuti 20 minuti peale. Kella väike osuti saab asetseda numbril 10 vaid juhul, kui kellaaeg on 10.00 või veidi rohkem. Oluline on rõhutada, et mehaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud sõidukijuhi poolt. Eelnevast lähtudes on vastustaja hinnangul antud juhul tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud selgelt ja üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
28. Vastustajad on seisukohal, et digitaalse ja mehaanilise kella tööpõhimõtted on isikutele üldteada ning parkimise alustamise kellaaja seadmise reeglid tuleks õigusaktis sätestada üksnes juhul, kui esineks soov kehtestada kellaaja seadmisel ja selle lugemisel viidatud üldlevinud põhimõtetest erinevaid lähenemisviise. Käesoleval juhul Tartu Linnavalitsus seda teha ei ole soovinud. Vastustajad on seisukohal, et hoolimata kaebaja seisukohast, et vaidlusalusest osutite asendist ei ole võimalik lugeda välja ühtegi teist kellaaega peale 10.20, ei tähenda see 3 seda, et antud fikseering oleks üheselt mõistetav ehk kooskõlas eelpool kirjeldatud mehaanilise kella tööpõhimõttega. Selleks, et tuvastada kellaaja mitteüheselt mõistetavalt märkimine, ei ole vastustaja seisukohalt vajalik, et parkimiskellalt saaks lugeda välja mitu erinevat kellaaega. Mehaanilise kella tööpõhimõtte puhul on olulise tähtsusega mõlema osuti asukoht ehk kellaaja lugemisel tuleb vaadelda mõlema seieri asukohta koos. Määrava tähtsusega on, et kella väike osuti asetseks eelneva ja järgneva tunni vahel samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Ehk käesoleval juhul saab kell olla 10.20 üksnes juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 10 ja 11 vahele, üks kuni kaks minutijaotist pärast numbrit 10, ning suur osuti 20 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 10 vaid juhul, kui kellaaeg on 10.00 või veidi rohkem.
29. Vastustajad juhivad tähelepanu asjaolule, et parkimise algusaja fikseerimisel teeb üldjuhul iga isik kõik endast oleneva, et konkreetne kellaaeg saaks tähistatud võimalikult arusaadavalt. Tulenevalt aga asjaolust, et isikute arusaam üheselt arusaadavast kellaajast on väga erinev, ei olegi võimalik LS § 501 lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.09.
30. a määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 sätestatud parkimise algusaja märkimise regulatsiooni tõlgendada kitsendavalt. Vastustaja on seisukohal, et vaidluste vältimiseks on parkimise algusaja märkimisel mõistlik lähtuda eeldusest, et kellaaeg on parkimiskellal arusaadav ja üheselt mõistetav siis, kui selle seierid on asetatud selliselt, nagu need asetseksid mehaanilisel kellal. Antud juhul on oluline selgitada, et kõik teised kella lugemise põhimõtted võimaldavad alati mitmeti tõlgendamisi. Vastustaja poolt kirjeldatud mehaanilise kella tööpõhimõttest lähtumine on oma iseloomult kõige objektiivsem.
31. Kohtuistungil rõhutavad vastustajate esindajad, et ei ole oluline, et parkimiskellalt on võimalik välja lugeda kahte kellaaega, oluline on, et lähtuda tuleb mehaanilise kella tööpõhimõttest. Väikese seieri puhul on lubatud viga üks minutivahe. Kui parkimiskella väike seier oleks ühe minutivahe võrra olnud nihutatud 11 poole, ei oleks viivistasu otsust vormistatud. Kolmanda isiku seisukoht
32. Kolmanda isiku Tanel Soosaare poolt kohtuistungil avaldatud seisukoha kohaselt on tal olnud ainult üks mehaaniline kell, millel aga väike seier ei liikunud enne täistunde tähistavate numbrite vahele, kui täistunni algusest oli möödunud pool tundi. Parkimiskella kasutamisel on ta lähtunud sellest põhimõttest, mille tõttu ta seadiski parkimiskella väikese seieri kella 10 peale. Kohtu põhjendused ja otsus
33. Vaidlus asjas on parkimiskella abil märgitud parkimise algusaja üle. AS Ühisteenused ja Tartu Linnavalitsus leiavad, et parkimise algusaeg oli näidatud üheselt mittemõistetavalt, mistõttu viivistasu määramine oli põhjendatud. M. Tatar ja T. Soosaar leiavad, et parkimise algusaeg oli parkimiskellal näidatud üheselt arusaadavalt.
34. Vaidluse lahendamisel kohaldatavateks õigusnormideks on LS § 501 lõige 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.
35. a määruse nr 47 „Parkimistasu“ § 5 lõige 4 (
36. maist 2008.a kehtivas redaktsioonis). 4 LS § 501 lõige 4 sätestab: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.“ Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lõige 4 sätestab: „Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.“
37. Neist sätetest tulenevalt peab isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, määrama parkimiskella (või kirjaliku teate) abil loetavalt ja arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Vastustajad on käesoleva kohtuasja menetluse raames seisukohal, et määratlemata õigusmõistet - parkimise algusaja loetavalt ja arusaadavalt teada andmine (nõuetekohane teada andmine) -, ei ole õigusaktides tarvis sätestada, selle asemel tuleb lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõtetest, mis on isikutele üldteada.
38. Kolmas isik andis parkimise algusajast teada parkimiskella abil, paigutades kella väikese seieri parkimiskella numbrile 10 ja suure seieri numbrile 4, ja tähistas seega parkimise algusajaks kell 10.
39. Kolmanda isiku väitel on tal olnud elus ainult üks mehaaniline kell ja selle kella tunniosuti liikus täistunni jooksul ainult siis, kui täistunni algusest oli möödunud pool tundi, ja teise korra siis, kui algas uus täistund. Vastustajad on seisukohal, et üldteada olevalt liiguvad mehaanilise kella seierid sünkroonis. Kuna pooled ei ole nende poolt teada olevate asjaolude kohta tõendeid esitanud, siis ei saa ainuüksi nendele väidetele tuginedes vaidlust lahendada. Samas ei ole vastustaja halduskohtule esitanud ühtegi tõendit mehaanilise kella tööpõhimõtte kohta, et saaks välistada võimaluse, et esineb taolisi mehaanilise kella modifikatsioone, millele osundab kolmas isik. Asja lahendaval kohtunikul on isiklik kogemus Tartu kohtumajas kasutatavate logoga „Tartu kohtumaja“ ilma sihverplaadi klaasita mehaanilise kellaga, millel on analoogselt parkimiskellaga võimalik kella õigeks sättimisel nihutada eraldi nii suurt kui väikest seierit. Kaebaja poole seisukohta toetab hea halduse põhimõte, mille kohaselt tuleks vaieldavad asjaolud tõlgendada isiku kasuks. Taoliselt on toimitud analoogses vaidluses, vt näiteks Tartu Halduskohtu 20.01.2010 kohtulahend haldusasjas nr 3-09-2570, kättesaadav kohtute infosüsteemis (KIS). Vastustajad on osundanud mitmetele Tartu Ringkonnakohtu lahenditele. Vastustajate seisukohta ei toeta näiteks Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-57 ja toetavad näiteks Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-992 ning Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2010.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-09-
40. Nimelt on ringkonnakohus sedastanud, et kehtivast õigusest ei nähtu kohustust liigutada parkimiskella osuteid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades, kuid pidanud kahes viimati osundatud lahendis vajalikuks märkida, et kuna parkimiskell ise kajastab mehaanilise 5 kella põhimõtet, siis peab parkimiskell kajastama parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu mehaaniline kell.
41. Nagu juba osundatud ei ole Tartu Linnavolikogu ega –valitsus vaidlusalust määratlemata õigusmõistet pidanud vajalikuks reguleerida. Halduskohtule teadaolevalt on linnavalitsus parkimiskella kasutamisega seonduvalt avalikkust viimati vaidlusaluses küsimuses informeerinud ajalehes Postimees (http://tartu.postimees.ee/040408/tartu_postimees/uudised/321362.php, 07.07.2010), milles ametnike poolt antud selgituste kohaselt on oluline, et väike osuti asetseks näiteks numbrite 3 ja 4 vahel ja suur osuti 50 minuti peal, kui parkimise algusajaks on märgitud kell 15.
42. Nimetatud selgitus anti linnavolikogu määruse nr 47 eelmise redaktsiooni kehtivuse ajal. Vaideotsuses (tl 11-13) on linnavolikogu määruse nr 47 praegu kehtivat § 5 lõige 4 tõlgendanud käesolevas vaidluses taoliselt, et : „Tunniseier ei tohi asuda eelmisele või järgmisele tunnile osutaval numbril, sest seda võidakse eelmise või järgmise tunnina tõlgendada.“. Vastustaja esindaja on kohtuistungil selgitanud (tl 40 pöördel), et halduspraktikas on valitsevaks seisukoht, et parkimiskella väikese seieri puhul on lubatud viga üks minutivahe. Halduskohtul puuduvad andmed, et vastustajad oleks avalikkust halduspraktika taolisest õigussubjekte koormavast muutusest teavitanud, mille tõttu on põhjendatud kaebaja poolt vastustajatele esitatud õiguslik etteheide hea halduse tava eiramise kohta. Hea halduse tava vastandiks võib käesoleva vaidluse valguses lugeda halduse omavoli ja haldusmenetluse avalikkuse põhimõtte eiramise. Puuduvad tõendid volikogu määruse nr 47 § 5 lõike 4 tõlgendamise osas vastustaja poolt avalikkuse informeerimisest. Halduskohus järeldab, et vastustajad on halduspraktikat karmistanud, tuginedes ringkonnakohtu osundatud lahenditele, kuid jätnud sellest avalikkuse informeerimata.
43. Halduskohus on seisukohal, et vastustajate poolt käesolevas kohtuasjas kohaldatud seisukohta ei toeta aga ka halduskohtu poolt osundatud Tartu Ringkonnakohtu otsused. Kõigis nendes kohtuasjades on kohtud lähtunud asjaolust, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud arusaadavalt. Mõistet parkimise algusaja arusaadavalt tähistamine sisustati halduskohtu arvates ringkonnakohtu poolt peamiselt sellest aspektist, kas tähistatud parkimise algusaega on võimalik mõista muu kellaajana, näiteks kella 8.40 asemel 7.40-na või kella 12.59 asemel 13.59-na. Käeolevas kohtuasjas on parkimiskontrolör leidnud, et parkimise algusaeg on märgitud mitteüheselt mõistetavana, millist seisukohta on aktsepteerinud ka linnavalitsus. Vastustajad ei väida üheski haldusaktis ega ka kohtumenetluses, et parkimiskella näitu (foto tl 9) saaks lugeda muuks kellaajaks kui 10.
44. Samas on vastustajad veendunud, et kuna väike seier ei ole vähemalt ühe minutivahe võrra nihutatud numbri 11 poole, siis on parkimise algusaeg märgitud mitteüheselt mõistetavana. Selline seisukoht on välja loetav ka vaideotsusest (tl 12), kus on aga leitud, et taoline tõlgendus kehtib olukordadele, kus on parkimise algusaega võimalik tõlgendada eelmise või järgmise tunnina . Halduskohus on siseveendumuse kohaselt veendunud, et käesoleval juhul on parkimise algusaeg parkimiskellal vormistatud loetavalt ja üheselt arusaadavalt, nagu on sätestatud Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lõikes
45. Samuti on halduskohus seisukohal, et järgitud on Tartu Ringkonnakohtu valitsevat seisukohta analoogsetes vaidlustes, mille kohaselt peab parkimiskell kajastama parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu mehaaniline kell. Neil asjaoludel on 6 halduskohus seisukohal, et kaebaja poolel ei tekkinud parkimistasu maksmise kohustust parkimise alustamise hetkest Kaebaja pool on vastustajatele õigustatult esitanud etteheite, et mehaanilist parkimiskella ei ole absoluutse täpsusega kunagi võimalik sättida täpselt nii, nagu mehaaniliselt seotud osutid asetsevad mehaanilistel seierkelladel, kuna isegi mehaaniliste kellade puhul on lubatud lubatavad hälbed ja kellade koostamisel on lubatavad teatavad lõtkud. Halduskohtu arvates on üldteada olevaks asjaoluks muu hulgas ka asjaolu, et kõik mehaanilised kellad ei pruugi olla sama täpsusastmega. Halduskohus on seisukohal, et halduspraktikaks, mille puhul sõltub parkimise algusaja arusaadav teatavakstegemine sageli ühest millimeetrist üldkasutatavate parkimiskellade puhul, peaks viivistasu määramise alus tulenema õigusaktist, mitte aga väidetavast üldteadaolevast asjaolust. Vastustajate halduspraktikat, et parkimiskella väikese seieri puhul on lubatud viga üks minutivahe, ei ole halduskohtu arvates võimalik aktsepteerida ilma, et selleks ainupädev linnavolikogu oleks oma vastavat määrust õigusselguse tagamiseks täpsustanud. Kuna parkimise algusaeg oli käesoleval juhul märgitud arusaadavalt, ligilähedaselt mehaanilise kella tööpõhimõttega, siis on vaidlustatud otsused õigusvastased ja rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi ning vaidlustatud otsused (tl 8, 11-13) kuuluvad tühistamisele ja kaebus rahuldamisele (HKMS § 26 lõike 1 punkt 1), koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega.
46. Seoses kaebuse rahuldamisega tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel vastustajatelt solidaarselt välja mõista kaebaja menetluskulu 250 krooni seoses riigilõivu tasumisega (tl 7, 45) kaebaja poolt. Roby Koik kohtunik 7