← Eesti

2-03-314/44

Obsah (10)§ 101§ 103§ 104§ 127§ 128§ 134§ 1043§ 1045§ 1046§ 139

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2010, Tallinn

RakS) § 12 lg 1 ja 2 järgi nii tsiviilkoodeksi (TsK) kui võlaõigusseaduse (

) sätted, mis reguleerivad lepingulise kohustuse rikkumist ja 6 vastutust selle eest. Seega saab kostja vastutus järgneda oma eesmärgipärase ülesande ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. TsK § 222 lg 1 järgi, kui võlgnik ei täida kohustust või ei täida seda mittenõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ning § 227 järgi vastutab ta süü olemasolu puhul.

§ 101

lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis, kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Lepingulise kohustuse korral vabaneb võlgnik kohustuse rikkumise korral vastutusest, kui rikkumine on vabandatav

§ 103

lg 1 järgi ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 järgi on rikkumine vabandatav, kui rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu.

§ 104

järgi omab süü lepingulise kohustuse rikkumise korral tähendust siis, kui see on seaduses, lepingus vastavalt ette nähtud. Kostja ei olegi vaielnud tegelikult vastu sellele, et 2002 kevadel ja sügisel sadas vihmavesi hageja korterisse ja et ühistu ei sulgenud vaatamata hageja ja tema esindaja poja V. A.i palveist elamu katusel avatud luuki. Vaidlust ei ole ka selles, et 2000-2001 kahju hüvitamist ei nõutud, kuid kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et 2001 oktoobris teavitas hageja poeg ühistut, et katusel on luuk avatud ja et vihm võib sadada uuesti korterisse sisse. Hageja teavitas 17.12.2001 avaldusega juhatust avatud luugist. Seega pidi olema kostja teadlik kahju tekitavast ohust ja selle võimalikust saabumisest. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Vellest ja ühistu vaheline leping sõlmiti 16.09.2002 ja tööde lõpetamise aeg oli 2003. Seega asus kostja katust remontima siis, kui hageja korter oli juba kahju saanud, sest vee läbijooks toimus 2002 kevadel ja jätkus sügisel. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud põhikirja p 1.3 ja KÜS § 2 lg.st 1 tulenevaid kohustust, st ta on jätnud kohustused täitmata, ei ole piisava hoolega võtnud midagi ette, vaatamata hageja avaldustele, et vältida ohu realiseerumist ja kahju tekkimist hagejale vihmavee läbijooksu tõttu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kahju tekkimine, mis leidis aset 2002 sügisel, tekkis

§ 103

järgi vääramatu jõu tõttu, et kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav või et ta pole 2002 kevadel kahju juhtumi ajal TsK § 222 lg 1 alusel kohustuse rikkumises süüdi. Seda, et kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks läbi korratu katuse vesi hageja korterisse tungida ja seda kahjustada, kinnitab, et kohustuse rikkumisel on põhjuslik seos kahju tekkimisega. Kostja väitis, et tema vastutab vaid selle kahju eest, mis tekkis läbi katuseluugi sadanud vee tõttu, kuna hageja on tuginenud just sellele. Kohtu arvates ei ole vaidluses määrav mitte see, kas vesi tungis sisse just avatud luugi kaudu või mitte, vaid asjaolu, et see tungis hageja korterisse sisse katusel esineva luugi ja ka katuse ja ventilatsioonikorstna vahelise ava kaudu ehk mõttelises osas esineva puuduse tõttu. Asjaolu, et hageja on viidanud hagis vaid avatud luugile, ei tähenda, et kostja võiks vastutada vaid sellest läbitulnud veekahjutuste eest, sest hageja on tuginenud sellele, et katus sadas läbi ja mõistliku inimesena oskas ta viidata otseselt nähtavale veale katusel, st avatud luugile. Asjaolu, et vesi tungis sisse lisaks ka ventilatsioonikorstna ja katusekatte vahelt, leidis kinnitust tunnistaja ütlustega ega ole ümber lükatud eksperdi arvamusega. Eeltoodu alusel on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsK § 222 lg 2 alusel on kahjuks kreeditori poolt tehtud kulutused, tema vara kaotsiminek, rikkumine.

§ 127

lg 1, § 128 7 lg 1, 2, 3 § 132 lg 3 alusel hõlmab varaline kahju otseseid kulutusi ja asja parandamiseks tehtavaid mõistlikke kulusid ning TsK § 222 lg 2 alusel hõlmab seega kahju ulatus eelkõige kahjueelse olukorra ennistamist ehk mõistlikke taastusremondikulusid. Hageja palus välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 137 724.92 krooni. Nimetatud summa koosneb korteri taastusremondi maksumusest 103 145.57 ja akende vahetusest ja nende maksumusest 34 579.35 krooni. Kostja leidis, et tema on nõus hüvitama vaid esikukahju, mis sai tekkida luugist sissevoolanud vee tagajärjel. Kuna kahjustus hageja korterisse on tekkinud läbi katuse sadanud vee ja seda nii luugi kui ka ventilatsioonikorstna ja katuse vahest, mille eest on kostja vastutav, siis ei piirdu kostja vastutus üksnes esiku kahjustuse hüvitamisega. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et hageja korteris on saanud kahjustada aknad, seinad, millelt koorub krohv ja tapeet on rikutud, kahjustatud on radiaatori ümbris, seintel materjal kobrutab. Tunnistaja N. Š. ja L. J. ütluste kohaselt jooksis vesi köögi akende vahelisel alal, suure toa sein sai kahjustada, vesi jooksis hageja korteri akendele. Hageja on esitanud kohtule ka OÜ Ziggy, OÜ AjaHL esindajate ning J.L., V.Aldi, G. T., A. K. ja N. Š. poolt ühiselt koostatud akti, mille kohaselt on korteris XX kahjustatud lagi, seinad, põrand, krohv on kukkunud, esinevad mustad laigud, seinad on märgunud, tapeedid ja värvid on lahti, aknaavade ja ukseavade sisepinnad on paisunud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, on hageja tõendanud, et kahju ulatus hõlmab tema korteri seinu, aknaid, lage ning kohtul puudub alus kahelda selles, et vesi on kahjustanud ka põrandat. AntsuAbi OÜ 13.02.2009 hinnapakkumise kohaselt on hageja korteri taastusremondi maksumus 103 145.57 krooni. Nimetatu hõlmab puhastustöid, parandustöid ja materjale ning sealjuures abitöid (transpordikulud). Õige on hageja väide, et aja jooksul on ka turuhinnad tõusnud ning seega kahju hüvitamise seisukohalt on oluline kahju hüvitamise aeg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et varakahju ulatus on 103 145.57 krooni, mis kajastab taastusremondi maksumust käesolevale ajale kõige lähedasemat seisu ja seega ei arvesta kohus hageja poolt varasemalt koostatud hinnapakkumistega. Hageja palus hüvitada ka akende maksumuse, mille kohta on esitanud Glaskek Tallinn AS hinnapakkumise 15.02.2005 summas 34 579.35 krooni. Esitatud pakkumise kohaselt on hageja soovinud vahetada aknad puitakende vastu. Üldteadaolevalt on puitaknad kallimad ning Glaskek Tallinn AS-i tooted ka kallimad. Ehkki hageja korter oli enne 2002 vihmasajust tekkinud läbijooksu korras, sh olid korras ka aknad, ei pea kahju hüvitama enamalt, kui oli endine olukord. Korras akende taastamiseks ei pea olema tingimata kõige kallimad aknad. AS Ziggy hinnapakkumisest nähtub, et plastikakende vahetus ja hind võiks olla AruTech Group OÜ arvamuse kohaselt ca 23 010 krooni. Seega on mõistlikuks kuluks käesoleval ajal akende kahjustuse hüvitamisel 25 000 krooni. Kuna hageja jäi selle juurde, et hagihind hõlmab korteri ja akende taastusremonti, siis ei vaja analüüsi ega hinnangut hageja ja kostja väited selle kohta, kui palju oli hageja sunnitud tegema kulutusi selleks, et pääseda pööningule vaatama, kust vesi tuli, aga ka parandama püstikutoru ja kandma kulusid väidetava ühistupoolse ja OÜ Mimino teostatud püstikutoru parandamise käigus tekitatud kahjude likvideerimiseks, kuna nende kulutuste hüvitamist hageja tegelikult pärast nõude suuruse täpsustamist ei palunud, need ei ole ka hagihinna sees. Eeltoodu alusel on hageja varalise kahju nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale hüvitis 128 145.57 krooni. Hageja taotles kostjalt välja mõista mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Hagejal tekkis mittevaraline kahju, kuna tal tuli elada üle aasta korteris pähekukkuva krohviga, tunda end 8 alandatuna, kuna ei saanud vastu võtta külalisi, elada tuli tulevase remondi oludes, juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Samuti tekkis hagejal mittevaraline kahju seetõttu, et hageja pidi elama antisanitaarsetes tingimustes. Mittevaraline kahju tekkis perioodil 2002 kevadest kuni sügiseni. Seega kuulub kohaldamisele TsK koos

-ga. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

§ 127

lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 128

lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe ning selle üle puudub ka vaidlus. Korteriühistu põhikirjast ning seadusest ei tulene, et KÜ Sõle 9 pidi aru saama, et viimase poolt kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju, seadusest ega põhikirjast ei tulene, et mõttelise osa hooldamiskohuste täitmata jätmisel peaks ühistu hüvitama võimaliku mittevaralise kahju ja seda eelkõige siis, kui kahjustada on saanud korteriomandi reaalosa. Seega on täitmata hageja nõude aluseks olevad eeldused, so kostja ei saa ette näha, et hagejale võib tekkida mittevaraline kahju, mille hüvitamist viimane võiks korteriühistult nõuda. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnang G. T. ütlustele hageja tervise kohta ning hageja enda vande all antud seletustele ja A. Š. ütlustele elamistingimuste kohta hageja korteris ja sellest tingitud ebamugavuste kohta. Hageja ei ole märkinud, millisel perioodil on KÜ juhatuse liikmed on teda nöökinud ja alandanud, kuid võib eeldada, et see on sama periood, mil tekkis väidetav mittevaraline kahju.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1046

lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavaust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis: objektiivne teokoosseis; õigusvastasus; süü. Selleks, et tuvastada, kas KÜ juhatuse liikmed on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, so alandanud ja nöökinud viimast, on vajalik kontrollida, kas täidetud on delikti üldkoosseis. 9 Antud juhul on objektiivne teokoosseis täitmata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, milles väljendus kostja juhatuse liikmete poolne nöökimine ja alandamine ning kas see ka reaalselt toimunud on. Kohtule esitatud ühistu

  1. majandusaasta aruandest ja juhatuse aruandest ei nähtu, et hageja kohta oleks midagi sellist märgitud, mis oleks tema väärikust alandav või nöökiv või sisaldaks hageja kohta diskrediteerivaid andmeid. Asjaolu, et aruandes on märgitud, et korteri XX eest on J.L.l võlg, ei ole alandav, kuna selles vaidlus puudus, et hageja mingil hetkel seoses kahjujuhtumiga teatud ulatuses raha enam korteri eest ei tasunud. Ühestki tunnistaja ütlusest ei nähtu, et hagejat nöögitaks või alandataks ühistu juhatuse poolt. Ka M. Š. kutse korteriomanikele ei kinnita märgitud väiteid. Asjaolu, et hageja on koos teiste isikutega pöördunud juhatuse poole ja koostanud akti selle kohta, et juhatus ei anna piisava ajavaruga tutvumiseks materjale, aga ka tema enda avaldus juhatusele, pöördumine juhatuse poole dokumentide saamiseks või nõue koosoleku läbiviimiseks, ei tähenda hageja nöökimist ega tema alandamist ühitu poolt. Asjaolu, et ühistul võib olla tekkinud arusaamatusi hageja esindajaga, ei ole aga hinnatav hageja au teotamisena ja hageja enda nöökimisena ja seega tema õiguste rikkumisena. Kuna märgitud väited on tõendamata, siis puudub kohtul vajadus kontrollida põhjuslikku seost, mis omab tähtsust objektiivse teokooseisu kohaldamisel. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, tuleb hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus KÜ Sõle 9 palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt, see on kahju hüvitise suuruses 112 200.57 krooni, väljamõistmise osas ning palub jätta uue otsusega hagi selles osas rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja nõus hüvitama kostjal kahju suuruses 15 945 krooni, see on selles suuruses, nagu hageja hindas oma seisuga juunis
  2. 06.11.1997 vahetati hageja korteri kohal katusel 20 eterniitplaati. Alates 1997 novembrist kuni maja üleandmiseni korteriühistule ei pöördunud hageja vee läbijooksu probleemidega Pelgulinna KVH ME poole ja kuni 2001 oktoobrini ei laekunud korteriühistule hageja poolt ühtegi kaebust. Kuna eterniitplaadid olid paigaldatud spetsialistide poolt, oli välistatud veeläbijooks hageja korterisse. Uus eterniit oli katusel kuni 2002 septembrini, mil ühistu katuse täielikult remontis. Vee läbijooksu põhjusena 2002 oktoobris nimetas hageja hagiavalduses ventilatsioonitoru puudumist, mingist läbijooksust 2002 kevadel hageja ei rääkinud. Hagiavalduse esitas hageja alles aasta pärast sellise tõsise läbijooksu toimumist. Hageja soovis kahju hüvitamist rikutud lagede osas. Kohus ei ole kostja seisukohta analüüsinud ja jõudis valele järeldusele, et kahju tekkis katuse läbijooksust 2002 kevadel seoses katuse defektiga, kuna vee läbijooks hageja korterisse toimus 2001 oktoobris avatud luugi kaudu. Kui eeldada, et hageja korter sai kannatada katuse defekti tõttu, siis nimetatud defekti kõrvaldas hageja poeg. Viimane kirjeldas hagiavalduses, kui lihtsalt ja odavalt oli läbijooks korterisse XX võimalik kõrvaldada. Kokku läks töö maksma 1834 krooni. Hageja kirjelduse järgi teostas ta minimaalse remondi, katuse defekt oli sealjuures väheoluline. Hageja tunnistajad püüdsid tõendada, et vesi sattus korterisse katusetoru ja eterniidi vahelise augu kaudu. Sealjuures ronisid kõik tunnistajad, pensionärid, katusele, et veenduda katuses augu olemasolus 2002 kevadel. Kuid nimetatud auk oli V. A.i poolt korda tehtud 2001 sügisel. Tema poolt remondi tegemise või materjalide ostmise kohta ei ole esitatud ühtegi tšekki või muid andmeid. Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ja on hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega vastuolus. Hageja ei lubanud kostja esindajaid 10 korterisse kahju suurust hindama. Hageja võttis kostjalt võimaluse määratleda tekkinud kahju ja seda õigeaegselt kõrvaldada. Hageja on ise tekitanud kahju sellises mahus, millises nõuab hüvitust kostjalt. Seisuga 28.07.2003 hindas hageja temale tekitatud kahju suuruseks 15 945 krooni. Juba aasta pärast hinnati kahju kolm korda suuremaks ja 2009 hinnati kahju 9 korda suuremas summas, kui 2003 aasta keskel. Selles mängib olulist rolli asjaolu, et korter seisis 8 aasta jooksul remontimata, korteri olukord on halvenenud ja selles puudub kostja süü. Puudub seos hageja poolt 2009 esitatud materiaalse kahju ja aastal 2001 kostja süülise tegevuse vahel. Mõistlik kahju, mida kostja oli nõus hüvitama, on summa, mille hageja esitas kohtule 2003 aastal, so 15 945 krooni. Maakohus rikkus

§ 128sätteid.

Otsusega välja mõistetud kahju summa on ebamõistlikult suur. Praktiliselt nõuab hageja kogu tema korteri remondiks vajalikku summat kostjalt. Seega soovib hageja viia korteri paremasse olukorda, kui see oli enne läbijooksu toimumist. Kahju tekitamine 112 200 krooni ulatuses on tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, milline korteriosa sai läbijooksu tõttu kannatada, puuduvad kirjeldused, kui suurel pinnal olid rikutud laed jm selles korteris, kuhu kostja esindajaid ei ole lubatud. Hageja on teinud ka olulise aritmeetilise vea, mis suurendas hageja poolt nõutud remondi maksumust. Vastuapellatsioonkaebus J. (J.) L. palub tühistada Harju Maakohtu osaliselt ning palub uue otsusega rahuldada hagi ka osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata. Maakohus jättis ebaõigesti osaliselt rahuldamata hüvitise akende taastamiseks. Hagejal olid enne kahju tekitamist head puitaknad topeltklaasidega (vaakumiga klaaside vahel), need avanesid vabalt, vabalt ja tihedalt sulgesid, olid head aknaalused ja küljed. Praegu ei tooda keegi rohkem samasuguseid nagu olid kahjustatud puitaknaid ja hageja esitas kohtule eelarve kahjustatud akendele ülalnimetatud kriteeriumite poolest lähedastele akendele. Eesmärgiks on saada tagasi sarnased aknad, seega ei tule lähtuda akende hinnast. Kohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata hageja kulud katuse remondile hageja korteri kohal. Vastavalt KOS-le ja

-le iga korteriomanik, sealhulgas ka hageja, oma vara päästmiseks, seda enam juhatuse tegevusetusel, võib ise organiseerida remonti ja saada selle eest hüvitise ülejäänud korteriomanikelt. Hageja oli sunnitud teostama katuse remondi, sest juhatus keeldus seda tegemast. Seetõttu on kostja hageja arvel põhjendamatult rikastunud. Kohus ebaõigesti ei nõudnud kostjalt sisse hageja kulu remonditöödele kahju parandamiseks kvalifitseerimata tegevustest veetorude püstikute vahetamisel, mis olid korraldatud juhatuse poolt, sealhulgas ka hageja reaalse omandi piirides. Maakohus hindas hageja mittevaralist kahju valesti. Kohus piiras nõude mittevaralise kahju osas 1 aastaga (ainult läbivoolamiste periood). Tegelikult moraalsed kannatused olid tingitud mitte vahetult läbivoolamistest, aga ka läbivoolamiste tagajärgedest - elamine vigases korteris kuni 2007 aastani. Kohus jättis tähelepanuta tunnistajate ütlustega kinnitatud hageja füüsiliste kannatuste faktid, vajaduse pika aja jooksul kanda vett viiendale korrusele ja mitmeaastane elamine vigases korteris. 11 Kohus ei nõudnud kostjalt sisse hageja kasuks hüvitust hageja moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest. Hageja pidi elama kahjustatud korteris, ilma mugavuseta. Laest pidevalt pudenes krohvi toidu sisse, näo peale magamise ajal, põrandale ja mööblile ja sellega oli seotud vajadus füüsiliste pingutuste tegemiseks eaka naise poolt pidevaks koristamiseks korteris. Hageja oli masenduses, sest tema pidi iga päev nägema veel alles hiljuti remonditud korteris vee läbivooluga tekitatud kahjustusi. 80-aastane naine pidi tassima kahe nädala jooksul 10-liitrilistes kanistrites vett Statoilist, MacDonald´sist (ja sellega seotud alandused vajadusest iga päev kaubelda vett töötajatelt välja nende tualetist, sest kostjaga vaenulikult meelestatud naabrid keeldusid temale vee andmist isegi raha eest), tema ka pidi ostma kauplusest 5-liitrilised kanistrid joogivett ja tassima neid viiendale korrusele hügieeniks, pesu pesemiseks, nõude pesemiseks ja toidu valmistamiseks. Hageja kannatas füüsiliselt seoses depressiooniga ja sellega seotud püsivate südameatakkidega, püsivate respiraatorihaigusega ja väsitava köhaga pidevatest külmetustest, sest ta pidi elama korteris, kus temperatuur on suhteliselt madalam, mis on lubatud elu- ja magamishoonetes, tõmbetuulega, mis toimusid läbivoolamistest deformeeritud aknaraamide tõttu, millist isegi talvel ei saa kinni panna, musta hallitusega, mis levis korteri niiskusest, sealhulgas ka hageja magamistoas. Kostja on rikkunud hageja põhiseaduslikke õigusi, tekitanud kahju hageja heale nimele, kompromiteerides hagejat valeütlustega naabrite ees. Tagajärjeks naabrite vaenulik suhtumine hagejasse, talumatu moraalse õhkkonna loomine hageja ümber ja tema sotsiaalkeskkonnas. Maakohus ei kasutanud oma diskretsioonilist õigust sel määral, millist lubab teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg

  1. Hageja pakkus kostjale kompromissi. Kostja keeldus kompromissist. Kohus rahuldas hagi hageja poolt pakutud kompromissile lähedases ulatuses. Sellisel juhul tulnuks panna kõik menetluskulud selle poole kanda, kes keeldus pakutud kompromissist, lähtudes TsMS § 163 lg-st
  2. Apellatsioonkaebusele vaidleb J. L. vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tutvunud apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuste seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium kaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlus- ja materiaalõigusenormide rikkumisi. Järgnevalt vastab kolleegium kaebuste põhjendustele. Esmalt märgib kolleegium, et apellatsioonkaebus on oma sisult vastuoluline. Nimelt vaidlustab kostja maakohtu otsust väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse osas osaliselt ja on nõus tasuma hagejale 15 945 krooni. Seega on kostja tegelikult nõus maakohtu otsusega osas, millega on tuvastatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise koosseisulised elemendid: hagejal kahju tekkimine, kostja poolt oma lepingulise (käsundilaadse) kohustuse rikkumine, põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel, kostja süü kahju tekitamisel. Kui kostja leiaks, et kasvõi üks neist vajalikest elementidest ei 12 ole tõendamist leidnud, puuduks tal kohustus hagejale kahju hüvitada ja seda sõltumata kahju suurusest. Seega sisuliselt vaidleb kostja vastu vaid kahju suurusele. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hinnata kogutud tõendeid teisiti, kui on seda teinud maakohus. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tõendiks tsiviilkohtumenetluses ei ole hagiavaldus ja selles esitatud hageja väited. Tõenditeks, mida kohus kogub, uurib ja hindab, saavad olla vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Maakohus analüüsis tõenditena tunnistajate L. J., N. Š. ja G. T. ütlusi ning jõudis järeldusele, et läbijooksu toimumise ajana leidis tõendamist 2002 kevad ja sügis. Kostja on kaebuses esitanud väite, et tegelikult toimus läbijooks hageja korterisse avatud luugi kaudu 2001.aasta oktoobris. Samas ei ole kostja viidanud ühelegi enda poolt maakohtule selle väite tõendamiseks esitatud tõendile, mida maakohus oleks jätnud hindamata ja seeläbi jõudnud ebaõige järelduseni. Eksperdiarvamuse kohaselt on hageja eluruum saanud kahjustada pikaajalise läbijooksu tulemusena. Seega isegi juhul, kui tõepoolest ka oktoobris 2001 hageja korterisse läbi katuse avatud luugi vesi tungis, kinnitab nimetatud asjaolu veelkordselt kostja vastutuse aluste olemasolu. Oktoobris 2001 väidetava läbijooksu toimumine ei välista, et ka perioodil kevadest sügiseni 2002 toimusid korduvad läbijooksud. Samuti on apellant seisukohal, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, sest on vastuolus hageja enda poolt 2003.aasta juunis kohtule esitatud dokumentidega. Apellant ei ole täpsustanud, milliste dokumentidega ja milles seisneb vastuolu konkreetselt. Juunis 2003 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos 17 lisaga. Järgmine apellatsioonkaebuse väide seisneb selles, et kedagi kostja juhatuse liikmetest ei ole alates 2002.aastast lubatud hageja korterisse ja seetõttu ei ole olnud võimalik kahju suurust määrata. Kaebusest ei selgu, milline tähtsus apellandi arvates nimetatud asjaolul asja õige lahendamise seisukohalt on. Kohtumenetluses oli kostjal võimalik esitada hageja väidete, muu hulgas ka kahju suuruse, ümberlükkamiseks erinevaid tõendeid ja kui puudusid endistest juhatuse liikmetest tunnistajad, kes oleksid saanud anda ütlusi hageja eluruumi seisundi kohta, oleks olnud võimalik kasutada näiteks teiste sama maja elanike ütlusi. Ka oli kostjal võimalik esitada küsimusi kõigile kohtu poolt ülekuulatud tunnistajatele ja/või esitada eksperdile vastavasisulised küsimused (kostja küsimused eksperdile t lk 397). Apellant on seisukohal, et maakohus ei võtnud kahju suuruse kindlakstegemisel arvesse asjaolu, et hageja ise aitas oma tegevusega kaasa kahju tekkimisele ja viitab

§-dele 139 ja 140. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi esindaja, et käsitleb hageja soodustava tegevusena pikkade aastate jooksul eluruumi remontimata jätmist ja seetõttu sai hallitus levida. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vastuväite kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 139lg 1 alusel esitas kostja esmakordselt peale sisulise arutamise lõppu kohtukõnes (t lk 728). Tulenevalt Ts

MS § 394 lg 1 p-st 3 ja § 392 lg 1 p-st 3 (eelmises redaktsioonis vastavalt § 164 lg 1 p 1 ja § 167 lg 1 p 2) pidi kostja kõik oma vastuväited ja neid tõendavad tõendid esitama ära eelmenetluses. Menetletav tsiviilasi on menetluses juba juunist 2003, ka eelmenetlusi on asjas läbi viidud korduvalt, samuti esitas kostja korduvalt kohtule erinevaid menetlusdokumente. Seega oli kostjal piisavalt aega kõigi oma seisukohtade esitamiseks selliselt, et kaitstud oleksid olnud ka vastaspoole õigus kostja väidetele vastu vaielda ja võimalikke tõendeid ümber lükata. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui mõjuval 13 põhjusel ei olnud seda võimalik varem teha. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus kostja hilinenult esitatud vastuväite õigesti tähelepanuta. Kahju hüvitamisel sõltub rahalise kohustuse maht raha tegelikust väärtusest ja kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustist ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Veekahjustuste tagajärjel eluruumi taastamiseks vajalike kulutuste suuruse tõendamiseks esitas hageja hinnapakkumisi ja viimase neist 13.02.2009. Õige on maakohtu seisukoht, et kahjuhüvitise suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks võimalikult lähedane aeg hüvitamisele. Kostja ei esitanud hageja kalkulatsiooni ümberlükkamiseks tõendeid (näiteks omapoolset kalkulatsiooni), mida kohus oleks saanud hinnata. Ka on kohus vähendanud vahetatavate akende maksumust, arvestades, et plastaknad maksavad vähem kui puitaknad. Vastuseks vastuapellandile selgitab kolleegium järgmist. Maakohus võttis otsuses seisukoha varalise kahju osas, milline koosneb eluruumi taastamise ja akende vahetamise kuludest. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et arvesse tuleb võtta neid kulusid, millede juurde hageja jäi asja korduval läbivaatamisel (seega peale Tallinna Ringkonnakohtu otsust 07.02.2006). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et asja uuel arutamisel ei käsitlenud hageja hagetava kahju kooseisus enam eraldi fragmenti lae all, kulutusi katuseluugi remondile ja kulutusi kahju parandamisele veetorude püstikute vahetamisel. Hageja õigus on määrata hagetava kahju koosseis ja hageja õigus on oma nõuet ka vähendada. Maakohtus vähendatud nõuet ei saa hageja uuesti esitada apellatsioonimenetluses. Seega tuleb need asjaolud ja väited vastuapellatsioonkaebuses (p-d 2-4) jätta tähelepanuta. Mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmisel põhjendas maakohus kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1 oma otsust piisavalt ja asjakohaselt, ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Vastuapellant on jätnud tähelepanuta maakohtu asjakohase järelduse, et poolte (korteriühistu ja selle liige) vahel on lepinguline õigussuhe ning et

§ 134

lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist vaid juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele või sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Maakohus on põhjendanud, miks käesolevas asjas ühele nimetatud alusele tugineda ei saa. Vastuapellandi avaldused 06.11.2009 ja 22.02.2010 väljuvad käesoleva tsiviilasja raamidest ja tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 631 lg-st 1 võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg-st 3 saab kohus algatada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mitte aga kostja tegevuse põhiseaduse vastaseks tunnistamise menetluse. Ka ei ilmnenud käesolevas tsiviilasjas asjaolud, millised annaksid kohtule aluse teatada prokuratuurile kostja esindajate või kostja kuriteo tunnustega teost. Kuna mõlemad kaebused jäävad rahuldamata, jäävad mõlema poole apellatsioonimenetluse kulud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i redaktsiooni § 60 lg 1 alusel tema enda kanda. 14 Vastuapellandi taotlus rakendada menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 163 lg 2 on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRakS) §-ga 3, mille kohaselt tuleb kuni 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni (see on siis kuni 01.01.2006) kehtinud TsMS-s sätestatut. Vastuapellant on oma taotluses toetunud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS-i redaktsiooni § 163 lg-le 2. Sarnast alust menetluskulude jaotamisele kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon ei sisaldanud. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.