3-09-2497/72

3-09-2497 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-2497 Haldusasi I AS kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Sindi Linnavalitsuse 22.09.2009 korraldus nr
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuli 2010 Menetlusosalised Kaebaja I AS esindaja Annika Murulaid, Vastustaja Sindi Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Ants Laretei, Kolmandad isikud: AS V juhatuse liige A. L; AS R esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer; Tori Vallavalitsuse esindaja vallavanem M. V, Paikuse Vallavalitsuse esindaja vallavanem K. E, Surju Vallavalitsuse esindaja vallavanem E. K, Tahkuranna Vallavalitsuse esindaja vallavanem K. T RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata I AS kaebus haldusasjas nr 3-09-
4. Välja mõista I AS-lt (reg kood.. asuk…) 7 215 (seitse tuhat kakssada viisteist) krooni AS R (reg kood .. asuk…) kasuks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. juulil
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 3-09-2497 ASJAOLUD 22.09.2009 Sindi Linnavalitsuse korraldusega nr 237 tunnistati kehtetuks Sindi Linnavalitsuse poolt välja kuulutatud avalik konkurss jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks Sindi linna, Tori, Paikuse, Surju ja Tahkuranna valla territooriumidel ühises jäätmeveopiirkonnas kolmeks aastaks alates 01.05.2007 (tl 10-12). 02.11.2009 postitas I AS kohtule kaebuse Sindi Linnavalitsuse 22.09.2009 korralduse nr 237 tühistamiseks (tl 6-8). 04.11.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 18). 23.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kaasati kolmandate isikutena AS V ja AS R (tl 26-27). 24.11.2009 esitas AS V arvamuse kaebuses (tl 29-30). 07.12.2009 esitas AS R arvamuse kaebuses (tl 32-33). 21.12.2009 esitas Sindi Linnavalitsus vastuväited kaebusele ja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks (tl 50-52, 54-116). 10.02.2010 määrusega kaasati menetlusse Tori Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus, Surju Vallavalitsus, Tahkuranna Vallavalitsus (tl 118). 23.02.2010 esitasid arvamused Surju Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Tahkuranna Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus (tl 124, 127, 130, 136). 18.03.2010 täpsustas Tori Vallavalitsus arvamust (tl 140). 31.03.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 143-144). 02.06.2010 esitas AS R taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja kulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 146-157). 02.06.2010 täpsustas kaebaja oma väiteid (tl 159-162). 01.07.2010 esitas vastustaja arvamuse kaebuses täpsustuse osas (tl 167). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja I AS selgituste kohaselt korraldas Sindi Linnavalitsus
7. aastal avaliku konkursi jäätmeveo eri- ja ainuõiguse andmiseks Sindi linna, Tori, Paikuse, Surju ja Tahkuranna valla territooriumidel ühises jäätmeveopiirkonnas kolmeks aastaks eeldatavalt alates 01.05.
8. Pakkumised esitasid kaebaja, AS C, AS R. Kõik pakkumised tunnistati vastavaks korraldusega nr
9. Linnavalitsuse 05.04.2007 korraldusega nr 98 tunnistati parimaks kaebaja pakkumine. Tallinna Halduskohtu 30.05.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-833 tühistati 05.04.2007 korraldused nr 97,
10. Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.3009 otsusega tühistati osaliselt halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati vastustaja 05.04.2007 korraldus nr 97 kaebaja pakkumise vastavaks tunnistamise osas. Vastustaja on kaevatavas korralduses jõudnud järeldusele, et asjas tuleks teha uus otsus kaebaja pakkumise vastavuse hindamiseks. Seoses sellega pöördus Sindi Linnavalitsus pakkujate poole seisukoha saamiseks tehtud pakkumiste osas. Kaebaja ja AS R leidsid, et nad on suutelised pakkumised täitma, AS V arvamuse kohaselt puudus alus pakkumismenetluse jätkamiseks. Kaevatava korralduse põhjenduste kohaselt ei ole
11. aastal väljakuulutatud eesmärki enam võimalik saavutada. Samuti ei vasta PKD enam kehtivale õigusele, mistõttu ei saa enam vastavat lepingut sõlmida. Ka ei ole lepingu sõlmimine vähem kui aastaks eesmärgipärane. Kaebaja hinnangul ei ole õige vastustaja väide selle kohta, et PKD ei vasta enam kehtivale õigusele. Kui kehtiva õiguse kohaselt tekkis täiendav vajadus jäätmete sorteerimiseks ei piira see vaidlusaluse konkursi läbiviimist, sest see ei välista sorteeritud jäätmete veoks täiendava konkursi korraldamist. Seetõttu ei ole põhjendatud kaevatava korraldus osas, millega tunnistati kehtetuks PKD. 2 3-09-2497 Vaidlusaluses asjas tehtud kohtuotsustes jõuti järeldusele, et vastustajal tuleks teha uus kaalutletud otsus, kus tuleb uuesti hinnata kaebaja pakkumiste vastavust ning otsustada, kas kaebaja pakkumine vastab PKD tingimustele. Sindi Linnavalitsus pöördus pakkujate poole selleks, et välja selgitada pakutud hindade vastavust ladestustasule. Kaebaja vastuses on selgitatud, et pakutud hinnaga on võimalik teenust osutada. Seega vastab kaebaja pakkumine jäätmeseaduse § 66 lg
12. Vastustaja jättis aga kaebaja poolt esitatud põhjendused kaalutlemata, tuginedes sellele, et PKD ei vasta enam kehivatele nõuetele. Seetõttu ei ole põhjendatud kaevatav korraldus osas, millega tunnistati kehtetuks avalik konkurss jäätmeveo korraldamiseks. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et leping oleks tulnud sõlmida kehtivusega kuni 30.02.
13. Konkurss kuulutati välja eeldatava ajavahemiku osas ning ainuõiguse algus on määratud edukaks tunnistamisega, seega on lepingu kehtivuse tähtaeg seotud edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmise ajaga. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja peab pakkumised uuesti läbi vaatama, tegema uued otsused ja sõlmima parima pakkujaga teenuse osutamise lepingu. Kaebuse väidete täpsustuses märgib kaebaja, et asjaolu, et segaolmejäätmete koostis on mõnevõrra muutunud, ei muuda kaebaja pakkumist, sest konkurss hõlmas segaolmejäätmeid. Vastustaja oleks pidanud kaebaja pakkumise osas vastu võtma uue kaalutletud otsuse ning see oleks olnud ka piirkonna elanike huvides. Kaevatava korraldusega jättis vastustaja arvestamata kaebaja poolt antud põhjendused, ka ei ole korralduses selgitatud, millistel põhjustel põhjendusi ei arvestatud. Seetõttu on korraldus oluliste kaalutlusvigadega. Kaebaja on seisukohal, et tema pakkumise hindamisel kuulutatakse see eeldatavalt ka edukaks. Seni kui vastustaja pakkumist uuesti hinnanud ei ole, ei saa väita vastupidist. Kaebaja on kinnitanud, et kaebuse rahuldamisel ja tema pakkumise parimaks tunnistamisel, soovib ta sõlmida lepingut tema poolt esitatud tingimustel. Konkursil osaleja määrab oma pakkumisega kindlaks, millistel tingimustel on ta nõus tsiviilõigusliku lepingu alusel teenuseid osutama. Poolte tsiviilõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimine on reguleeritud eelkõige VÕSga. Seega ei ole põhjendatud väide, et pakkumise jõusoleku tähtaeg on ammendunud. Kord reguleerib ka pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamist, kuid mitte aegumistähtaja peatumist, mis tuleneb TsÜS § 160 lg
14. Kuivõrd asjas on pooleli kohtvaidlus, siis tuleb lugeda, et pakkumise aegumine on peatunud. Vastasel korral ei saks ühtegi konkurssi lõpule viia, sest kohtuvaidlused kestavad üle 90 päeva. Korra § 29 reguleerib 90-päevase tähtaja saabumist. Kolmandad isikud ei ole andnud arvamust kaebaja väidetele. Ühegi konkursi tulemuste vaidlustamine ei ole välistatud. Antud ajaolu ei saa olla varem väljakuulutatud konkursi tühistamise aluseks. Konkurss kuulutati välja 3 aastaks eeldatavalt alates 01.05.200730.04.2010 ning leping tuleb sõlmita 30 päeva jooksul arvates pakkumise edukaks tunnistamisest. Seega on tähtaja kulgemise aluseks pakkumise edukaks tunnistamise otsus. Seetõttu tuleb vastu võtta uus ostus pakkumiste vastavuse ja edukaks tunnistamise osas. Vastustaja Sindi Linnavalitsus esitatud kaebust ei tunnista. Vastavalt PKD p 10.1 pidi jäätmevedu piirkonnas algama 01.05.2007 kestusega kolm aastat. Ringkonnakohtu otsuse p 11 kohaselt tuleb vastustajal uuesti hinnata kaebaja pakkumise vastavust ja teha uus otsus. Vastustaja võttis seisukoha kujundamiseks ühendust nii teenuse osutamise osas pakkumiste esitajate kui ka teenuse osutamise piirkonnas asuvate valdadega. Valdade esindajatega toimus 28.05.2009 vastavasisuline nõupidamine. Nõupidamisel väljendas enamik arvamust, mille kohaselt ei ole
15. aastal korraldatud konkursiga võimalik saavutada selle eesmärki ning jäätmeveo korraldamiseks tuleb viia läbi konkurss ajavahemikus 2010-
16. PKD p 9.12 ei pane korraldajatel kohustust jätkata
17. aastal alustatud menetlust parima pakkumise leidmiseks määramatu aja jooksul. PKD-s sisalduv sõna „eeldatavalt“ ei välista ea piira vastustaja õigust konkurssi kehtetuks tunnistada. 3 3-09-2497 Vastustaja hinnangul tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 3 alusel. Ka kaebuse rahuldamise korral ei ole kaebajal võimalik oma kaebusega soovitud õigust kaitsta, kuna pakkumise kehtivuse tähtaeg on möödunud ning seda ei ole pikendatud. Olukorras, kus pakkumiste kehtivuse tähtaeg on möödunud, on konkursi tühistamine õiguspärane. Vastustajal oleks tulnud kaebaja pakkumist hinnata juhul, kui vastustajal ei oleks olnud õigust konkurssi tühistada. Kohaliku omavalitsuse üksusel on vastav pädevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel. Jäätmekavade vastuvõtmine ja ajakohastamine on volikogu ainupädevuses. Nimetatud jäätmekava eelnõu on valminud aastateks 2009-
18. Pärast sortimisnõude ja sortimata olmejäätmete vastuvõtmise ja ladestamise keelu rakendamist 01.01.2008, on segaolmejäätmete koostis muutunud. Vastustajal oli õigus arvestades linna, valla arengu iseärasusi ning elanike õigustatud vajadusi ja huve, tunnistada konkurss kehtetuks ega pidanud seetõttu enam eraldi kaaluma kaebaja pakkumist. Õige ei ole kaebaja väide selle kohta, et vastustaja tugines korralduses vaid väitele nagu PKD ei vasta enam kehtivatele õigusaktidele. Korralduses on toodud motiivid, mille tõttu ei jätkata korraldatud konkurssi. Oluline on seal juures võimaliku sõlmitava lepingu tähtaeg, mis jääb alla aasta. Ka on võimalik, et asja uuel otsustamisel ei tunnistata kaebaja pakkumist taas edukaks. Kehtiv õigus lubab vastustajal kaalutlusõiguse alusel otsustada konkursi korraldamise eesmärgipärasuse üle. Seega ei ole õige kaebaja seisukohta, et kohtuotsuse kohaselt tuli vastustajal vastu võtta uus otsus pakkumise hindamise kohta. Vastustaja ei saa otsustada teiste jäätmeveo piirkonda kuulunud omavalitsuste eest konkurssi jätkamise või uue korraldamise üle. Sellise otsustuse tegemise õigus on igal omavalitsusel. Vaidlustatud korraldus ei riiva kaebaja õigusi ja vabadusi, kuna kaebajal on võimalik osaleda uuel konkursil. Vastustaja oma vastuväite täpsustuses märgib, et ühes ja samas piirkonnas kahe eraldi konkursi segaolmejäätmete veo ja sorteeritud jäätmete veo korraldamine ei saa olla eesmärgipärane ega efektiivne ning see tekitaks üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi piirkonna elanikele. Seda eriti juhul, kui vastavad lepingud tuleks sõlmida erinevate vedajatega. Asjaolu, et vastustaja pöördus pakkujate poole nende arvamuse saamiseks ei tähenda, et vastustaja ei võinud konkurssi lõpetada. Esmatähtsad ei ole kaebaja põhjendused, vaid avalik huvi. Vastustaja nõustub AS R seisukohaga, et pakkumiste kehtivuse tähtaeg oli möödunud ning kehtivad pakkumused puuduvad. Vastustaja ei nõustu kaebaja tõlgendusega, mille kohaselt hakkab kolme aastane tähtaeg kulgema pakkumiste edukaks tunnistamisega. Ka VÕS § 7 mõttes ei saa eeldada, et pakkumus teatud tingimustel lepingu sõlmimiseks oleks jõus aastaid juhul, kui PKD-s on ära näidatud lepingu sõlmimise eeldatav aeg. Kolmas isik AS V on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ning tuleks jätta rahuldamata. Konkurss toimus juba
19. aastal, seega kolm aastat tagasi. Pakkumiste jõusoleku tähtajaks on 90 päeva. Pakkumiste jõusoleku tähtaega sai pikendada pakkumiste jõusoleku jooksul. Kuna vastustaja vastavat palvet pakkumismenetluses osalejatele ei teinud, on konkursi pakkumiste jõusoleku tähtajad aegunud ja pakkumised kehtetud. Sellises olukorras ei saa jätkata avatud pakkumisemenetlust. Ka kaebuse rahuldamisel ei saavutaks kaebaja oma eesmärki, sest vastustaja ei saa teha kaebajat rahuldavat otsust. Kuna tänaseks on pakkumised kehtetud, siis ei ole enam võimalik lepingut sõlmida ning pakkumismenetlust lõpule viia. Õigem on korraldada uus avalik konkurss ainuõiguse andmiseks. Kolmas isik AS R peab kaebust põhjendamatuks. Käesoleval juhul oli pakkumiste esitamise tähtajaks 16.01.2007, tähtaega pikendatud ei ole ning oli möödunud pakkumiste kehtivuse tähtaeg. Seega oli vastustajal üksnes võimalus kuulutada konkurss lõppenuks. Kolmanda isiku hinnangul ei oma seetõttu kaebaja väited korralduse õigusvastuses osas tähtsust. 4 3-09-2497 Kuivõrd vastustaja eesmärgiks oli hõlmata konkursiga ka sorditud olmejäätmed, siis puudub mõistlik põhjendus korraldada sorteeritud olmejäätmete veoks veel eraldi konkurss. Samuti on kaevatavas korralduses märgitud, et seoses uute nõuetega tekkis vajadus pehme pakendikoti teenuse järele, mis ei olnud konkursiga hõlmatud. Seega olid 3 aasta jooksul muutunud vajadused konkursi objekti osas ning 2007 aasta konkurss ei vasta enam hetke vajadustele. Kaevatava korraldusega tunnistati konkurss kehtetuks. Olukorras kus konkurss tunnistati kehtetuks ning puuduvad kehtivad pakkumised, puudub vastustajal õiguslik alus ja kohustus kaebaja pakkumise uuesti hindamiseks. Kaebaja ei esitanud haldusasjas nr 3-07-833 kohustamisnõuet ning nimetatud kohustust ei tulene ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusest. Haldusasjas ei analüüsitud pakkumiste kehtivust. PKD ega ükski õigusakti ei anna vastustajale õigust sõlmida lepingut pikemaks tähtajaks kui 30.04.
20. Mõistet „eeldatavalt“ on kasutatud seetõttu, et teenuse alustamise tähtaega ei olnud võimalik täpselt kindlaks määrata, kuid lõpptähtaeg määratleti üheselt. Konkursi väljakuulutamise periood langeb kokku lepingu tähtajaga. Kolmas isik Surju Vallavalitsus nõustub vastustaja vastuväidetega antud asjas. Vaidlustatud korraldus vastab kohaliku omavalitsuse õigusele kohalike küsimuste iseseisvaks otsustamiseks. Pikale veninud kohtuvaidluse tõttu kehtivad jäätmeveopiirkonnas vabaturu hinnad, mis on kallimad kui korraldatud jäätmeveo piirkonnas. Kuna vaidlusaluse konkursi lõpptähtajani on jäänud vähe aega, siis pole konkursi eesmärke enam võimalik saavutada ning tuleks välja kuulutada uus konkurss. Enne korraldatud jäätmeveo konkursi lõppu ja vedajaga lepingu sõlmimist ei ole elanikel kohustust sõlmida jäätmevedajaga lepinguid, mistõttu on osa elanikke haaramata jäätmeveoga. Kolmas isik Tori Vallavalitsus peab kaebust põhjendamatuks. Kuna on möödunud pakkumiste jõusoleku tähtaeg ja seda pikendatud ei ole, siis ei saa pakkumismenetlust jätkata. Kaebaja poolt nõutud otsuse vastuvõtmisele järgneks tõenäoliselt uued kohtvaidlused, mis lükkaks järjekordselt edasi jäätmeveo korraldamise alguse. Vaidlus konkursi üle on veninud liiga pikaks ja ei täida enam oma algset eesmärki ning on takistuseks tänast majanduskeskkonda arvestavate konkursitingimuste väljatöötamisele. Tori Vallavalitsuse hinnangul on põhjendatud konkursi kehtetuks tunnistamine. Uuel konkursil on võimalik osaleda ka kaebajal. Kolmas isik Tahkuranna Vallavalitsus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vallavalitsus nõustub Sindi Linnavalitsuse, AS V ja AS R seisukohtadega. Sõna „eeldatavalt“ on konkursi PKD-s kasutatud korraldajate nägemuse kohaselt maksimaalselt kuu ajalise täpsusega olenevalt asjaoludest, millal oleks olnud võimalik leping sõlmida. Käesoleval ajal ei ole enam võimalik 2006.aastal püstitatud eesmärke saavutada ning seetõttu on ainuõige konkursi tühistamine, et saaks alustada uue konkursi väljakuulutamisega. Uueks konkursiks on suur avalik huvi, sest praegu kehtivad piirkonnas vabaturu hinnad, mis on kõrgemad korraldatud jäätmeveo hindadest. Kohtuvaidluse ajal on muutunud ka seadusandlus, mille tõttu on raskendatud vaidlusaluse konkursi läbiviimine käesoleval ajal. Kohaliku elu korraldamises on kohalik omavalitsus iseseisev. Kolmas isik Paikuse Vallavalitsus toetab Sind Linnavalitsuse seisukohta kaebuse osas. Kohtuvaidlused on oluliselt riivanud asjasse puutuvate kohalike omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmist ja elanike ootusi. Ainsad, kes vaidlusest kasu lõikavad on jäätmevedajad, kes saavad endiselt piirkonnas oma teenust pakkuda. Vallavalitsuse hinnangul vaidlusalune konkurss oma eesmärgi kaotanud ning ainus lahendus on uue konkursi korraldamine. Pakkumused on aegunud ning üksnes jäätmevedaja tahe pakkumust kehtivana hoida läheb vastuollu Paikuse Vallavalitsuse huvidega. KOHTU PÕHJENDUSED 5 3-09-2497 Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
21. Kaebus on esitatud 02.11.2009 vastustaja 22.09.2009 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja haldusakti kätte 01.10.2009 (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaevatav korraldus on vastuvõetud KOKS § 6 lg 1, RHS § 29 lg 3 p 6 ja Sindi Linnavolikogu 16.02.2006 määrusega nr 5 kehtestatud „Korraldatud jäätmeveole ülemineku korda ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi“ p 11.1 alusel. Korraldusega tunnistati kehtetuks Sindi Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud avalik konkurss korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks Sindi linna, Tori, Paikuse, Surju ja Tahkuranna valla territooriumidel ühises jäätmeveopiirkonnas kolmeks aastaks alates 01.05.2007 ning pakkumise kutse dokumendid (tl 10). Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust Sindi Linnvalitsuse pädevuse üle vastava sisulise korralduse väljaandmiseks. Kaebaja hinnangul tuleb lugeda, et kohtuvaidluse ajaks on pakkumise aegumine peatunud. „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ reguleerib pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamist, kuid mitte aegumistähtaja peatumist. Aegumistähtaja peatumine tuleneb TsÜS § 160 lg
22. TsÜS sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. Seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Asjas esitatud tõendite kohaselt korraldas Sindi Linnavalitsus jäätmeveo ainuõiguse konkursi KOKS § 6 lg 1 alusel. Konkurss jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks korraldatakse JäätS § 67 lg 1 kohaselt konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 25.09.
23. a määrusega nr 303 on « Konkurentsiseaduse» § 14 lõike 2 alusel vastu võetud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“. Tulenevalt viidatud sätetest on konkursi läbiviimise puhul vastustaja poolt tegemist avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva tegevusega. Nimetatud asjaolu ei vaidlusta ka kaebaja oma väidetes, käsitledes kaalutlusõiguse teostamise vajadust kaebuses vaidlustatud konkurssi tulemuste hindamisel. Kuna tegemist on avalik-õigusliku menetlusega, ei kuulu hagi aegumise katkemise ja peatumise alused ning peatumise toime kohaldamisele haldusmenetluses. Kaebaja väidetel hakkab tähtaeg lepingu sõlmimiseks kulgema pakkumise edukaks tunnistamisest ning seetõttu ei ole õige seisukoht, mille kohaselt oleks tulnud leping sõlmida kehtivusega kuni 30.04.
24. Pakkumise kutse dokumentidega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused. Korra § 15 p 3 kohaselt peavad pakkumiskutse dokumendid sisaldama eri- või ainuõiguse teostamise aega. Vaidlustatud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse konkursi PKD p 10 kohaselt algab ainuõigus korraldatud jäätmeveoga piirkonnas 01.05.2007 ja selle kestuseks on kolm aastat. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt sõnale „eeldavalt“ antud selgituse puhul tegemist PKD sisu muutmisega, sest selline käsitlus seab konkursi korraldajale kohustuse sõlmida leping ajavahemiku kohta, mil ainuõiguse kehtivus on lõppenud. 6 3-09-2497 Kuna PKD alusel kehtib ainuõigus kuni 01.05.2010 on lepingut ainuõiguse kasutamiseks võimalik sõlmida ainuõiguse kehtivuse ajavahemikus osas. Lepingu sõlmimiseks ajavahemiku osas, mis ületab ainuõiguse kestvust, puudub õiguslik alus. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja ebaõigesti tõlgendanud lepingu sõlmimise tähtaja algust. Kaebaja hinnangul on korralduses ebaõige põhjendus, et PKD ei vasta kehtivale õigusele. PKD p 2.3 kohaselt hõlmas konkurss segaolmejäätmeid. Asjaolu, et segaolmejäätmete koostis mõnevõrra muutus, ei muuda kaebaja väidetel tema poolt segaolmejäätmete pakkumist. Täiendava vajadusel tekkimisel on võimalik kuulutada täiendav konkurss. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pärast sortimisnõude ja sortimata olmejäätmete vastuvõtu ning ladestamise keelu rakendumist 01.01.2008 on muutunud mõnevõrra segaolmejäätmete koostis. Muudatusi arvestades on Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallad ning Sindi linn koostanud jäätmekavad (eelnõud) 2009-
25. PKD p 2.3 kohaselt kogutakse ja veetakse jäätmeveo käigus Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 102 kehtestatud jäätmeliikide nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud segaolmejäätmeid (tl 54 pöördel). Nimetatud määrus on kehtestatud «Jäätmeseaduse» § 2 lõike 4 alusel, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusega nr 102 kehtestatakse jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu vastavalt lisale. Nimistu jaotise koodi nr 20 all on märgitud olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed. Keskkonnaministri
26. jaanuari
27. a määrus nr 4 kehtestati «Jäätmeseaduse» § 36 lõike 5 alusel (mille kohaselt on Keskkonnaministril õigus kehtestada oma määrusega jäätmete sortimise kord) jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 eesmärgiks on selle § 1 p 1 alusel kehtestada olmejäätmete sortimise kord, sorditud jäätmete liigitamise alused ning olmejäätmete sortimise korraldus, et suurendada taaskasutatavate olmejäätmete kogust ja vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust. Määruse § 2 on toodud sorditud jäätmete liigitamise alused, mille kohaselt olmejäätmeid ning nende sortimise tulemusena tekkinud jäätmeid liigitatakse vastavuses Vabariigi Valitsuse
28. aprilli
29. a määrusega nr 102 «Jäätmete sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» kehtestatud jäätmenimistuga, eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20 «Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed» ning alajaotisega 19 12 «Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed». Lähtudes eeltoodust oli kaevatava korralduse menetlemise ja vastuvõtmise ajaks muutunud olmejäätmete sortimise kord ja liigituse alused ning seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik vaidlusaluse konkursi pakkumisi enam objektiivselt võrrelda, mis võib endaga kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise pakkumiste hindamisel. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud kaebaja väited, et segaolmejäätmete koostise muutus ei saa kaasa tuua pakkumiste sisu muutust. Kohus nõustub vastustaja väidetega selle kohta, et ühes ja samas jäätmeveopiirkonnas kahe eraldi konkursi korraldamine ei ole eesmärgipärane ja efektiivne ning tekitab elanikele üleliigseid kulutusi, kui segaolmejäätmete veoks tuleks sõlmida leping ühe vedajaga ja sorteeritud jäätmetega veoks tuleks sõlmida leping teise vedajaga. Kaebaja on seisukohal, et haldusajas nr 3-07-833 tehtud otsuste järelduste kohaselt oleks Sindi Linnavalitsusel tulnud teha uus otsus kaebaja poolt esitatud pakkumise PKD vastavuse hindamiseks. Kaevatavas korralduses jättis Sindi Linnavalitsus kaebaja põhjendused arvestamata ega põhjendanud oma seisukohta. 7 3-09-2497 Haldusasjas nr 3-07-833 tehtud Tallinna Halduskohtu otsusega tühistati Sindi Linnvalitsuse 05.04.2007 korraldused 97 ja
30. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega tühistati Sindi Linnavalitsuse 05.04.2007 korraldus nr 97 ning tehti uus otsus, millega tühistati Sindi Linnavalitsuse 05.04.2007 korraldus nr 97 kaebaja pakkumise osas PKD –s esitatud tingimustele vastavaks tunnistamise osas. Kohtuotsuste alusel tuleb Sindi Linnavalitsusel kaebaja pakkumise vastavust uuesti hinnata ja teha uus otsus. Kohtuotsuste resolutsioonis ettekirjutust toimingute sooritamiseks ja/või haldusakti väljaandmiseks ei tehtud. Seega pidi vastustaja asja uuesti läbi vaatama. Seejuures võis vastustaja koguda täiendavaid tõendeid ja neid hinnata kogumis varem esitatud tõenditega. Sealhulgas oli vältimatu ka uute asjaolude tuvastamine. Asja uuel läbivaatamisel pidi vastustaja arvestama kohtuotsuse põhjendusi, kuid kohtuotsust tuli hinnata koos teiste asjas kogutud materjalidega järgides kaalutlusreegleid. See ei tähenda kohtotsuse täitmisest tulenevat asja läbivaatamise piiride ületamist ja/või kohtuotsuse täitmata jätmist. Pakkumise kutse dokumendid on korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma. PKD p 6.1 kohaselt on pakkumise kehtivuse tähtaega 90 päeva alates pakkumise esitamisest. Nimetatud tähtaega võib õiguse andja ettepanekul enne jõustumise tähtaja lõppemist pikendada. Korra ja pakkumise kutse dokumentide kohaselt ei ole pakkumise esitamise tähtpäeva vaikimisi muutumine võimalik. Seega oli konkursi korraldajal tulenevalt asjaoludest võimalik määrata uus tähtaeg selleks, et pakkumise esitamisest huvitatud isikutel oleks võimalik üheselt aru saada, millised reeglid pakkumismenetluse suhtes kohalduvad. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et pakkumiste jõusoleku tähtaega ei pikendatud. Järelikult oli kaevatava korralduse osas toimunud menetluse ajal ja korralduse vastuvõtmise ajaks möödunud pakkumiste kehtivuse tähtaeg. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest oli antud juhul vastustaja poolt vaidlusalases küsimuses läbiviidud haldusmenetluses möödapääsmatu hinnata vaidlusaluses pakkumismenetluses PKD alusel sooritatavate toimingute vajalikkust ja õiguspärasust. Kujunenud olukorras ei ole võimalik üheaegselt hinnata pakkumismenetluses kaebaja pakkumise vastavust ja samal ajal tunnistada avalik konkurss kehtetuks. Seetõttu on ekslik kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud kaevatava korralduse vastuvõtmisel uuesti hindama kaebaja pakkumise vastavust. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei esitanud taotlust ega kohtukulude nimekirja menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks esitasid vastustaja Sindi Linnavalitsus (tl 52 pöördel, 114-116), kolmas isik AS R (tl 33 pöördel, 147, 150-151, 153-157). HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ja HKMS § 92 lg 10 võimaldab kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks puudub alus. Vastustaja osaleb menetluses seoses talle seadusega pandud haldusülesannete täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Seega ei välju kohtuasi haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest ning seetõttu ei ole õigustatud kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmine ning vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 8 3-09-2497 HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. R AS taotles 7 215 krooni väljamõistmist. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. Hinnates õigusabi osutamise toimingud ja õigusabi eest tasutud summasid on need vajalikud ja põhjendatud ning kaebajalt Annika Vendik Kohtunik 9