lg 1, § 18 lg 1,2,5,§ 19 lg 3, kohus otsustas: Jagada ühisvara järgmiselt: Jätta J.K. ik.kood xxxxxxxxxxx omandisse elamumaa Pärnumaal xxxxx vallas xxxxx külas xxxxx suurusega 4 724 m2 kinnistu registriosa nr. xxxxxxx hinnaga 100 000 krooni. Jätta K.K. ik.kood xxxxxxxxxxx omandisse elamumaa xxxxxxxxx xxxxxx vallas xxxx alevikus xxxx ühistu xx suurusega 1040 m2 kinnistu registriosa nr xxxxxx hinnaga 67 600 krooni. Jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada abikaasade ühisvaraks Indoneesiast müügiks ostetud käsitööesemed väärtusega 591 960 krooni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti xx xx xxxx.a. ja lahutati Pärnu Maakohtu otsusega xx xx xxxx.a. Pooled on soetanud abielu kesel kinnisvarana kaks kinnistut ja vallasvarana enne abielu lahutamist käsitöö esemeid kokku summas 591 960 kr väärtuses. Hageja väitel koosneb ühisvara järgnevatest varadest: 1 1.Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud Pärnu maakonnas xxxxx vallas xxxxx külas asuv xxxxxelamumaa katastritunnus xxxxx : 004 :0821, suurusega 4724 m2 väärtusega 100 000 krooni; 2.Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx vallas xxxx alevikus xxxx xx asuv elamumaa katastritunnus xxxxx:003:0032 suurusega 1040 m2 väärtusega 67 600 krooni. 3.müügiks soetatud kaup väärtusega 591 960 krooni. Arvestades asjaolu, et soetatud käsitööesemed on ostetud hageja ja kostja poolt turunduslikul eesmärgil ning on kostja valduses, mistõttu hageja ei tea esemete koosseisust enamat kui seda, milline see oli soetamise hetkel, vastavalt väljastatud arvetele, soovib hageja jätta käsitöökauba kostja omandisse.Hageja soovib enda omandisse Pärnumaal xxxxx vallas xxxxkülas asuvat xxxx kinnistut ja xxxxxxxxx xxxxxx vallas xxxx alevikus asuvat xxxx kinnistut. Hageja hinnangul on ühisvara väärtus kokku 759 560 krooni, millest hageja soovib vara väärtuses 167 600 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalik vastus (tl 82). Kirjalikus vastuses kohtule teatab kostja, et tunnistab hagi osaliselt.Kostja kinnitusel soetati vallasvara, mille väärtuseks hageja on märkinud 591 960 krooni 01.04.2008.a ning on Eestisse saabunud 2008.aasta juunis.Hageja ja kostja abielu lahutati xx xx xxxx.a. Osa soetatud vallasvarast on juba müüdud abielu ajal.Kostja väidab, et käsitööesemed ei vasta väärtusele 591 960 krooni. Kostja soovib ühisvara jagada nii, et tema omandisse jääks xxxx kinnistu xxxxxxxxx ja hageja omandisse xxxxx kinnistu xxxxxxxxx. Kinnistute hinda kostja ei vaidlusta.Kohtukulud palub jagada võrdselt poolte vahel. Kohtuistungil 03.06.2010 seletab kostja, et hageja poolt väidetavalt ühisvarana soetatud kauba müügiks võttis ta AS-lt Swedbank laenu 30 000 krooni ka kaup osteti Indoneesiast selle laenu eest.Kostja kinnitusel on ta võlgu AS-le Swedbank.Kostja esitab AS Swedbank kinnituse selle kohata, et seisuga 03.06.2010 on tema võlgnevuse summa pangale 56 565 kr ja 38 s. Kohtu seisukoht Kohus kohaldab seoses uue perekonnaseaduse jõustumisega kuni 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 14 lg 1, § 18 lg 1, 2, 5 sätteid. Poolte vahel ei ole vaidlust kahe kinnistu hinnas.Vaidlus on käsitööesemete hinnas, mida pooled soetasid kostja poolt võetud pangalaenu eest 30 000 krooni eest ajavahemikus 01.04.2008 kuni 2008.aasta juunikuu, kui käsitööesemed jõudsid Eestisse. Poolte kinnitusel lõppesid abielulised suhted 2008.aasta mais.Abielusuhete lõppemise aja osas ei ole poolte vahel vaidlust. Asjaolu, et kooselu ja abielulised suhted lõppesid 2008.aasta mais, kinnitab ka Pärnu Maakohtu otsus xx xx xxxx.a. tsiv asi nr.2-xx-xxxx.
lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei saa kostja poolt võetud laenu eest soetatud käsitööesemeid lugeda abikaasade ühisvaraks, sest need saabusid Eestisse kostja väitel peale abielusuhete lõppemist 2008.aasta juunis.Arvestada tuleb ka asjaolu, et soetamiseks võetud laen on kostja poolt siiani pangale tagastamata ja kohtu e lektroonilise infosüsteemi KIS-i kohaselt on AS Swedbank esitanud hagi kostja K.K. vastu 54 849 kr ja 38 s nõudes tsiv asi nr 2-xx-xxxxx, mille kohus on võtnud menetlusse 20.05.2010.a. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et
lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa 2 lahusvaraga.Seega, kui soetatud esemed oleks ühisvara, mis kostja soetas võetud laenu eest, peaks laenu tagasi maksma ka hageja. Tõendamata on ka hageja väide, et soetatud käsitööesemete väärtus on praegusel ajal hageja poolt esitatud 591 960 krooni.Hageja hagis toodud väite kohaselt on ta võtnud hinnad soetamise aja seisuga. Kohtupraktika kohaselt ühisvara väärtus määratakse kindlaks kohtumenetluse aja seisuga, vara koosseis aga abielusuhete aja lõppemise seisuga. Tõendatud ei ole, et käsitööesemed osteti ühisvaraks, vaid tõendatud on, et need soetati eesmärgiga müüa need kasumi saamise eesmärgil ehk äritegevuses. Pooled ei vaidle selle üle, et esemed osteti 30 000 krooni eest aga põhjendamatu on hageja väide, et kostja võis saada nende realiseerimise eest 591 560 krooni. Kauba realiseerimine eeldab kulutusi ja makse, sisuliselt on tegu äritegevusega, mis eeldab küllaltki suuri kulutusi ja vara väärtust saaks hinnata ettevõtlusest saadava kasumina. Selle kohta tõendeid esitatud ei ole. Lisaks on kostja vastu esitatud võlanõue, millel lisanduvad menetluskulud ja mille kostjalt väljamõistmine panga kasuks on ilmselgelt möödapääsmatu.AS Swedbank`i õiendi ( tl 105) kohaselt on kostjaga sõlmitud 09.05.2007 arvelduskrediidi leping, 11.06.2009 kandis võla uue lepingu alla. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi viisil, millega nõustus kostja.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muul mõjuval põhjusel.
lg 2 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest.Antud juhul on osade võrdsusest kõrvale kaldumine põhjendatud sellega, et hageja kasvatada on poolte alaealised lapsed. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ingrid Hallas Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.