KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-10-16282 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Valev T

) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1.

1. Vaidlust ei ole selles, et 05.04.2007.a sõlmis kostja AS-ga Elisa Mobiilsideteenused (edaspidi Elisa) liitumislepingu nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping) ning Lepingule allakirjutamisega võttis endale kohustuse täita ka Lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole tasunud Lepingu alusel saadud teenuste/kauba eest igakuuliselt ja kooskõlas Lepingu tingimustega ning tema Lepingust tuleneva põhivõlg on 3000.50 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et 28.12.2008.a omandas hageja Lepingust tuleneva nõude kostja vastu koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega ning et hageja on kohtuväliselt nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist. Vaidlustamata asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Eeltuvastatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi; et tal on Lepingust tulenev põhivõlg on 3000.50 krooni ning et vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt 3000.50 krooni põhivõla tasumist ja seda kohtu kaudu. 1.
2. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue. Sellise nõude aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalid kinnitavad, et kostjale esitati Lepingu alusel arveid 01.05.2007 kuni 01.08.2007.a. Viimase arve tasumise tähtaeg oli 18.08.2007.a (tl 10-17). Ka kostja ise on kinnitanud arvete saamist eelmärgitud perioodil (tl 54). Eeltoodut arvestades algas Lepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2008.a kell 00.00 ja lõppeb 31.12.2010.a kell 24.
3. Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-95-08). See tähendab, et hageja Lepingust tulenev tasunõue kostja vastu ei olnud aegunud ei hagiavalduse esitamise ajal 08.04.2010.a ega ole seda ka käesoleval ajal. Seega on hageja nõue Lepingust tuleneva 3000.50 krooni põhivõla saamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.

§ 113

lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Tuvastatud asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi kooskõlas Lepinguga, st tähtaegselt, annab tunnistust et kostja viivitas nende rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Aluseks võttes viivituses oleva kohustuse suurust (3000.50 krooni) ja viivitatud aega (alates viimase arve maksetähtajast 18.08.2007 – 31.03.2010.a), on hageja arvestanud kostjale viivist 4591.31 krooni. Viivise arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja ei nõua kostjalt viivist täies ulatuses - tegutsedes heas usus, on hageja vähendanud kostjalt nõutava viivise suurust ja nõuab viivist vaid põhivõlast veidi väiksemas ulatuses, so summas 2999.50 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Samas – hageja nõuab ja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel ka õigustatud nõudma, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina ja seda kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue nii sissenõutavaks muutunud kui ka hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks põhjendatud ning tuleb rahuldada. 2