← Eesti

2-08-81159/7

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-81159

  1. juulil 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad I P hagi I P vastu abielulahutuse nõudes 15 000 krooni Hageja: I P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: I P (sünd XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) Hagimenetlus 28.07.2010, avalikul kohtuistungil Hageja Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada I P hagi täies ulatuses.
  3. Lahutada I P ja I P (abielueelne perekonnanimi K) abielu, mis on registreeritud Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt
  4. märtsil 1989.a, kanne nr
  5. I P säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”P”.
  6. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-81159 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-08-81159 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 01.12.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt
  7. märtsil 1989.a, kanne nr
  8. Poolte abielusuhted lõppesid juba 1993.aastal, kui kostja, võttes kaasa poolte väikese poja, lahkus Venemaale. Sellest ajast peale pooled elavad lahus ja ühist majapidamist ei pea. Praeguseks nii hagejal kui ka kostjal on uued perekonnad. Hageja on seisukohal, et perekonna säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks ja mõttetuks. Alaealise lapsi abielust pooled ei oma. Hageja palub lahutada poolte abielu. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.12.
  9. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Seega antud asja hagihind on 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poolt ärakuulatud kostja I P tunnistas hagi täies ulatuses. Vastuväiteid hagile ei esitanud. Palus vaadata asja läbi ilma tema osavõtuta. KOHTUISTUNG 28.07.2010 kohtuistungilm hageja toetas oma hagi ja palus lahutada poolte abielu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on registreeritud Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt
  10. märtsil 1989.a, kanne nr
  11. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0150663 (tl 12). Poolte seletuste kohaselt on nende abielusuhted lõppenud 1993.aastal, sellest ajast nad elavad erinevates riikides, mõlemal poolel on faktiliselt uued perekonnad. Hageja leiab, et abielu säilitada on võimatu. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-08-81159 Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 63 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Pooltel kooselu ei ole alates 1993.aastast, seega 17 aastat, hageja elab alaliselt Eestis ja kostja Venemaal, nendel mõlemal on faktiliselt uued pered, seega kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt poolte lepitamine on võimatu ja ebamõistlik, mistõttu poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna kostja ei teinud avaldust varem kantud perekonnanimi taastamiseks, siis säilitatakse talle abielus kantud perekonnanimi „P“. Vastavalt PKS § 66 p 2 abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. MENETLUSKULUD Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000 krooni. TsMS § 164 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.