) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited poolte vahel 24.08.2005.a sõlmitud liikluskindlustuse tavalepingu nr S236756603/3 tuleneva kindlustusmakse võlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue täies ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Selle kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni riigilõivu, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 250 krooni täiendavalt hagiavalduse esitamisel. Vajadus teha kulutusi riigilõivule hageja poolt kantud ulatuses, tuleneb seadusest, st on vajalik ja põhjendatud. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.