← Eesti

2-09-32564/7

Obsah (6)§ 142§ 407§ 444§ 162§ 174§ 483

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-09-32564 Tsiviilasi Aktiva Finants

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Janek Lemvald ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Janek Lemvald võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Aktiva Finants OÜ võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUS OÜ Aktiva Finants on esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse Janek Lemvald’i vastu 2908.83 krooni võla ja 2327.06 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte ja määras talle tähtaja hagile vastamiseks. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas taga- Tsiviilasi nr 2-09-32564 seljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja 07.12.2001.a mobiilsideteenuste lepingu nr xxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille lahutamatuks lisaks oli Tele2 mobiilsideteenuste kasutamise tingimused (edaspidi Üldtingimused). Lepingu alusel kasutas kostja Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid ning oli Üldtingimuste peatüki IV kohaselt kohustatud selle eest tasuma arvete alusel 15 päeva jooksul arve esitamisest. Arvete tasumisega viivitamise korral lasus kostjal Üldtingimuste VII peatüki kohaselt kohustus maksta viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja arveid ei tasunud ning Tele2 Eesti AS ütles Lepingu Üldtingimuste p IX kohaselt ennetähtaegselt üles ning loovutas nõude summas 2908.83 krooni koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui kirjalikult võla tasumist, kuid kostja hageja nõuet ei rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale 2908.83 krooni põhivõlgnevust ja 2327.06 krooni viivist.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. ÕIGUSLIKUD ALUSED Enne 2002.a 01.juulit kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Sama põhimõte kehtib ka alates 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-s 1. TsKS § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Selle kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse ühe kuu jooksul arvates tema maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest

§ 483

lg 2 p 3 alusel, mistõttu tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 200 krooni (mitte 250 krooni nagu hageja on hagiavalduses märkinud) riigilõivu arvestada hageja menetluskuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1000 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast), mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.