Obsah (4)
§ 33§ 32§ 46§ 84KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-5
§ 33lg 8, § 741 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Halduskohus rahuldas 19.04.2010 otsusega Harju maavanema protesti Kiili Vallavalitsuse 08.06.2004 korralduse nr 350 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine“ ning 25.08.2009 korralduse nr 366 „Kiili Vallavalitsuse 08.06.2004 korralduse nr 350 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ muutmine“ tühistamiseks. Halduskohus märkis, et maareformi seaduse (MaaRS) § 192 lg-st 3 tulenevalt oleks K. Suits pidanud Kiili Vallavalitsusele esitama pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta 3-10-557 hiljemalt 11.01.2007, kuid pärimisõiguse tunnistus väljastati talle alles 18.01.
- Kuna MaaRS § 192 lg 3 sõnastusest tulenevalt ei anna see kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas lõpetada menetlus või mitte ning tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, mille ületamise osas on seadusandja ette näinud imperatiivse tagajärje – päritud maa tagastamise nõudeõiguse kaotamise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2009 otsus haldusasjas nr 3-31-60-09), siis puudus Kiili Vallavalitsusel pärimisõiguse tunnistuse esitamise tähtaja ennistamise võimalus, mistõttu tuleb Harju maavanema protest rahuldada ja vaidlustatud korraldused tühistada. Küll aga oleks Kiili Vallavalitsus pidanud kolmandat isikut õigeaegselt teavitama MaaRS § 192 lg-st 3 tulenevatest tagajärgedest. Juhul, kui pärimisõiguse tunnistus jääb tähtaegselt esitamata haldusorgani süül, on isikul võimalik oma õigusi kaitsta kahju hüvitamise kaebusega.
- Kaspar Suits esitas 18.05.2010 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles märkis, et vaidlustab Tallinna Halduskohtu 19.04.2010 otsuse, sest protesti esitaja Harju maavanem ja vastustaja Kiili Vallavalitsus on antud olukorras tekitanud oma tegevusetusega temale kahju. Kiili Vallavalitsus ei ole täitnud temale pandud kohustust teatada K. Suitsule kui omandireformi õigustatud subjektile kirjalikult õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks vajalike toimingute loetelu koos nende tegemise tähtaegadega. Vallavalitsuse tegevusetuse tõttu kaotas K. Suits oma õigused. Kohtuotsus ei ole proportsionaalne sellega kolmandale isikule (s.o K. Suitsule) kaasnevate tagajärgede tõttu. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel piisavalt arvestanud kohaliku omavalitsusorgani tegevusetust ja Harju maavanema poolset puudulikku järelevalvet Kiili Vallavalitsuse poolt oma kohustuste täitmise üle. Apellant palus ringkonnakohtul ennistada tema poolt Kiili Vallavalitsuse tegevusetuse tõttu kaotatud õigus oma maale või kohustada Kiili Vallavalitsust kompenseerima K. Suitsule tema kaotatud nõudeõigus Sipelga A-14 maaüksusele selle harilikus väärtuses.
- Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.06.2010 määrusega K. Suitsu apellatsioonkaebuse käiguta ja andis apellandile
§ 33
lg 2 alusel 20-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks. Ringkonnakohus märkis, et esitatud kujul ei vasta apellatsioonkaebus
§ 32
lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele ning kohtul ei ole seda võimalik läbi vaadata. Kohus rõhutas, et apellatsioonkaebuses tuleb märkida selgelt väljendatud taotlus halduskohtu otsuse suhtes (vt
§ 46
lg 1) ja esitada põhjendused, miks apellant leiab, et halduskohtu otsus on ebaõige (millist õigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud või rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine halduskohtu poolt). Ringkonnakohtu hinnangul võib K. Suitsu apellatsioonkaebuse väidetest aru saada, et apellant sisuliselt nõustub halduskohtu järeldusega, et kuivõrd käesoleval juhul K. Suits esitas Kiili Vallavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse igal juhul pärast MaaRS § 192 lg-s 3 märgitud tähtaja möödumist, siis puudus Kiili Vallavalitsusel võimalus kaaluda, kas menetlus lõpetada või mitte, vaid vara tagastamise menetlus tuli lõpetada. Samuti puudus võimalus ennistada pärimisõiguse tunnistuse esitamise tähtaega ning seda poleks õigustanud ka kaebaja poolt esile toodud põhjused. Sisuliselt on apellatsioonkaebuses esitatud üksnes põhjendused, mis seonduvad halduskohtu otsuse lõpuosas tehtud etteheidetega Kiili Vallavalitsusele, mis puudutavad küsimust, kas kohalik omavalitsus oleks võinud või pidanud K. Suitsu teavitama pärimistunnistuse esitamise tähtajast ja MaaRS § 192 lg-st 3 tulenevatest tagajärgedest. Otsuses on aga märgitud sedagi, et nimetatud asjaolud omavad tähtsust üksnes võimaliku kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel. K. Suits on apellatsioonkaebuses esitanud väited, et Harju maavanem ja Kiili Vallavalitsus on oma tegevusetusega tekitanud apellandile kahju, jättes täitmata oma järelevalvekohustuse 2
(5)3-10-557 (maavanem) ja kohustuse teavitada õigustatud subjekti omandireformi menetluses olulistest tähtaegadest (vallavalitsus), mis tõi kaasa selle, et apellant kaotas õiguse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele. Apellatsioonkaebuses on K. Suits palunud ennistada Kiili Vallavalitsuse tegevusetuse tõttu kaotatud õigus XXXXXX X-XX maaüksusele või kompenseerida kaotatud nõudeõigus rahaliselt maa harilikus väärtuses. Sisuliselt on apellant seega esitatud mitte vastuväited halduskohtu otsusele, vaid võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendused, kusjuures käesolevas haldusasjas kahju hüvitamise taotlust esitatud ei ole ega saagi seda esitada. Harju maavanema 02.03.2010 protesti alusel on kohtutel võimalik kontrollida üksnes Kiili Vallavalitsuse 08.06.2004 ja 25.08.2009 korralduste õiguspärasust, mitte aga lahendada K. Suitsu taotlust kahju hüvitamiseks. Kui apellant leiab, et Kiili Vallavalitsuse või Harju maavanema tegevuse või tegevusetusega on tekitatud temale kahju, on tal võimalik riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt esitada vastavasisuline taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule.
- K. Suits teatas 02.07.2010 ringkonnakohtule, et on tasunud riigilõivu, kuid apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks vajab lisaaega kuni 09.07.
- Ringkonnakohus pikendas apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamise tähtaega apellandi soovitud ulatuses. Riigilõivu 250 krooni tasus K. Suits 22.06.
- K. Suits teatas 09.07.2010 Tallinna Ringkonnakohtule, et loobub antud hetkel apellatsioonkaebuse lisapõhjenduste esitamisest, jäädes ootama
- septembrit. Apellant tugines seejuures Riigikogus 10.06.2010 vastu võetud ja Vabariigi Presidendi 21.06.2010 otsusega nr 704 välja kuulutatud „Omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seadusele“ (RT I 2010, 41, 242), mis nimetatud seaduse § 5 kohaselt jõustub 01.09.
- Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.07.2010 määrusega K. Suitsu apellatsioonkaebuse teistkordselt käiguta ning andis apellandile apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks täiendavalt aega kuni 13.08.
- Ringkonnakohus märkis, et apellandi poolt esiletoodud 01.09.2010 jõustuv „Omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seadus“ ei ole käimasoleva kohtuvaidluse lahendamisel asjassepuutuv ning apellant ei saa õigustada ringkonnakohtu nõudmise tähtajaks täitmata jätmist viitega nimetatud seaduse jõustumisele tulevikus. Seda põhjusel, et halduskohus kontrollib vaidlustatud haldusakti õiguspärasust üksnes selle andmise aja seisuga ning saab tühistada üksnes andmise ajal õigusvastase haldusakti. Juhul, kui leiab tuvastamist, et protestitud korraldused ei vastanud nende andmise hetkel kehtinud õigusnormidele, puudub halduskohtul võimalus jätta need tühistamata ja Harju maavanema protest rahuldamata ka olukorras, kus seadusandja on vahepeal oluliselt muutnud asjaomast regulatsiooni. MaaRS § 192 lg-te 1-3 kehtetuks tunnistamisel 01.09.2010 ei ole otsest tagasiulatuvat mõju ega saa need tagantjärele mõjutada vaidlustatud korralduste õiguspärasust või õigusvastasust. Küll võib seadusandja anda võimaluse taotleda asja uut otsustamist ehk haldusmenetluse uuendamist, mida antud juhul 01.09.2010 jõustuva MaaRS uue §-ga 43 on ka tehtud. Jõustuv MaaRS § 43 lg 2 annab õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise nõudeõigus on MaaRS § 192 lg 3 kohaselt lõppenud enne 01.09.2010 ja maa tagastamise menetlus on lõpetatud, võimaluse esitada kuni 31.08.2011 maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele avaldus nõudeõiguse taastamiseks ja menetluse uuendamiseks. Menetlus uuendatakse, kui selleks on mõjuv põhjus. Linna- või vallavalitsus võib nõudeõiguse taastada ja menetluse uuendada ka omal algatusel. K. Suitsu poolt Kiili Vallavalitsusele võimalikult esitatav nõudeõiguse taastamise või menetluse uuendamise avaldus ei ole aga käesoleva haldusasja lahendamisel 3
(5)3-10-557 asjassepuutuv, vaid sellega seonduvad võimalikud vaidlused tuleb lahendada eraldi kohtumenetluses. Esitatud apellatsioonkaebus ei vasta
§ 32
lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele ning kohtul ei ole seda esitatud kujul võimalik läbi vaadata. Apellatsioonkaebuses puuduvad selgelt väljendatud taotlus halduskohtu otsuse suhtes (
§ 46
lg 1) ja põhjendused, miks apellant leiab, et halduskohtu otsus on ebaõige (millist õigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud või rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine halduskohtu poolt). Ringkonnakohus hoiatas apellanti, et kui apellatsioonkaebuses esinevad puudused jäetakse määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks kõrvaldamata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse
§ 33lg 2 alusel läbivaatamatult.
Ringkonnakohus selgitas apellandile, et kui ta tegelikult nõustub halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega, et Kiili Vallavalitsusel puudus asjaoludest tulenevalt (seoses pärimisõiguse tunnistuse hilinenud esitamisega) õigus temale XXXXXX X-XX maaüksust tagastada ning kaebaja huviks on esitada kahju hüvitamise nõue või taotleda Kiili Vallavalitsuselt menetluse uuendamist vastavalt 01.09.2010 jõustuvatele muudatustele omandireformi aluste seaduses (§ 161 lg-d 1 ja 11) ja maareformi seaduses (§ 43), on tal vastavalt
§-le 38 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-tele 1 ja 2 õigus ka ringkonnakohtule vastavasisulise kirjaliku avalduse esitamisega apellatsioonkaebusest loobuda. K. Suitsu 09.07.2010 elektronkirja ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise avaldusena ei käsitanud, sest see ei vastanud TsMS §-des 334–336 ja §-des 338–340 sätestatud nõuetele.
- K. Suits ringkonnakohtu 12.07.2010 määrusele vastanud ega apellatsioonkaebuses esinevaid puudusi käesoleva ajani kõrvaldanud ei ole. Ringkonnakohtu 12.07.2010 määruse kättesaamist on K. Suits kinnitanud 14.07.
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et K. Suitsu apellatsioonkaebus ei vasta
§ 32
lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele ning kohtul ei ole seda esitatud kujul võimalik läbi vaadata. Apellatsioonkaebuses puuduvad selgelt väljendatud taotlus halduskohtu otsuse suhtes (
§ 46
lg 1) ja põhjendused, miks apellant leiab, et halduskohtu otsus on ebaõige (millist õigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud või rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine halduskohtu poolt). Ringkonnakohus on apellanti korduvalt hoiatanud, et apellatsioonkaebuse puuduste tähtpäevaks kõrvaldamata jätmise korral tagastab kohus apellatsioonkaebuse
§ 33lg 2 alusel läbivaatamatult.
Vaatamata sellele ei ole K. Suits apellatsioonkaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega ringkonnakohtu 12.07.2010 määrusele üldse vastanud, kuigi on 14.07.2010 kinnitanud selle kättesaamist. Seejuures andis kohus apellandile puuduste kõrvaldamiseks koguni tavapärasest pikema tähtaja. 9. Ringkonnakohus jääb oma 15.06.2010 ja 12.07.2010 määrustes esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Käesolevas asjas ei ole K. Suitsul võimalik taotleda kahjuhüvitise väljamõistmist Kiili Vallavalitsuselt ega Harju maavanemalt, selleks tuleb tal esitada RVastS § 17 lg 1 alusel vastavasisuline taotlus kahju tekitanud haldusorganile või eraldi kaebus halduskohtule. Samuti ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust 01.09.2010 jõustuvas „Omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seaduses“ (RT I 2010, 41, 242) sätestatu, vaid see on asjakohane üksnes K. Suitsu poolt maa asukohajärgsele 4
(5)3-10-557 linna- või vallavalitsusele võimalikult esitatava menetluse uuendamise taotluse läbivaatamisel. Ka menetluse uuendamist puudutavaid võimalikke vaidlusi ei saa lahendada käesolevas asjas, vaid seda tuleb teha eraldi kohtumenetluses. 10. Eelneva põhjal ja
§ 33lg 2 alusel tagastab ringkonnakohus K.
Suitsu apellatsioonkaebuse selle esitajale, sest apellatsioonkaebusel on selle menetlusse võtmist takistavad puudused ning apellant ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks apellatsioonkaebuse puudusi kõrvaldanud.
§ 33
lg 9 kohaselt tuleb käesoleval juhul lugeda, et apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 19.04.2010 otsuse peale ei ole esitatud. 11.
§ 84lg 4 p 2 ja lg 7 alusel tuleb K. Suitsu poolt 22.06.2010 tasutud riigilõiv 250 krooni temale tagastada. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 5
(5)