2-09-60621/13

2-09-60621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-60621 Tsiviilasi M. J. hagi M. S. vastu lapsele väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 15 075 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär Hageja: M. J., isikukood *, elukoht *, e-post:* Kostja: M. S., isikukood *, *
3. veebruar ja
4. aprill
5. a Kristi Serva RESOLUTSIOON
6. Rahuldada hagi.
7. Suurendada alates
8. novembrist 2009a. Tallinna Linnakohtu
9. veebruari 2000.a. kohtuotsusega kostjalt M. S.ilt (isikukood *) J. E. M. K. ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni * M.J. kasuks.
10. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus
11. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 1 alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 18.11.2009.a. esitas hageja M. J. Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. S. vastu lapsele väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes. Hageja palub Tallinna Linnakohtu
12. veebruari 2000 aasta kohtuotsusega M. S.ilt väljamõistetud elatist summas 500 krooni suurendada 2175 kroonini kuus lapse J. E. M. K. ülalpidamiseks alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. 02.12.2009.a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis esitatud hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 03.12.2009a. esitas hageja kohtule täiendavad dokumendid. 04.12.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas menetlust. Kohus kohustas kostjat vastama hagiavaldusele. Kostja kohtule kohtu määratud ajaks kostja vastust ei esitanud. 04.02.2010a. toimus kohtu eelistung, kus kohus lükkas tsiviilasja arutamise edasi. 06.04.2010.a toimus kohtuistung, kuhu ilmus hageja, kes esitas taotluse asja sisuliseks lahendamiseks. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja Tallinna Linnakohtu
13. veebruari 2000 aasta kohtuotsusega M. S.ilt väljamõistetud elatist summas 500 krooni suurendada 2175 kroonini kuus lapse J. E. M. K. ülalpidamiseks alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on laps käesoleval ajal 13 aastane ja õpib kuuendas klassis. Kuna elatusraha alammäär on 2175 krooni kuus, siis palub hageja suurendada varasemalt kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatist. Hageja on ise töötu. Hageja kinnitusel töötab kostja mitteametlikult. Hageja esitas tõendina koopia abielutunnistusest / tl 5/, , Individuaalse tööotsimiskava /tl 6/, konto väljavõtte /tl 7-8/, Tallinna Linnakohtu kohtuotsus /tl 13/ Kostja seisukohad Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse 22.02.2010a. Kirjalikus vastuses tunnistas kostja esitatud hagi. Kostja seisukoht oli, et hageja tasub menetluskulud. Kostja soovis tsiviilasja läbivaatamist nii kirjalikus menetluses kui ka kohtuistungil /tl 33/. Kohtuistungile 04.02.2010a. ja 06.04.2010 kostja ei ilmunud ja ei ole kohtule teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohtu eelistungil esitas hageja taotluse tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 18.02.
14. /tl 32/ Kostjat on hoiatatud istungilt puudumise tagajärgede suhtes /tl 30 ja 30 pöördel/. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus rahuldas hageja taotluse ning vaatas tsiviilasja läbi sisuliselt. 2 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hagiavaldus tuleb rahuldada. kuulanud ära hageja, leiab, et esitatud Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lapsele määratakse kindlaks lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalistest võimalustest. Hageja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks elatusraha alammääras. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väikse kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
15. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Nimetatud summas on hageja esitanud nõude, mis tuleb rahuldada täies ulatuses, arvestades lapse vajadusi. Hagi kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt vähemalt 4300 krooni. Hagejal tuleb teha kulutusi lapse toidule, riietele, koolitarvetele, ravimitele, eluasemele jne. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud lapsele tehtavad kuutused on mõistlikud ja põhjendatud, arvestades lapse vanust. Hageja sissetulekuks käesoleval ajal on peretoetus 300 krooni kuus /tl 4/, mis ei ole ilmselgelt piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude suurendada Tallinna Linnakohtu
16. veebruari 2000.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatist kuni 2175 kroonini kuus. Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
17. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3