TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1290 Otsuse kuupäev 30.11.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Tiit Tali esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus Tartu Linnavalitsuse 12.05.2009 korraldusele nr.
- Asja läbivaatamise kuupäev 21.09.2009 ja 10.11.2009 avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebaja Tiit Tali, tema esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv; Vastustaja: Tartu Linnavalitsus, esindaja Sven Haljas Resolutsioon Rahuldada Tiit Tali esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 12.05.2009 korraldus nr. 530 „Projekteerimistingimuste määramisest keeldumine“ ning teha Tartu Linnavalitsusele ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Mõista välja Tartu Linnavalitsuselt Tiit Tali kasuks riigilõiv 250.- krooni (kakssada viiskümmend krooni) ning kanda see pärast kohtuotsuse jõustumist maksja kontole 10102017031002 SEB. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tiit Tali esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Linnavalitsuse 12.05.2009 korraldust nr.
- „Projekteerimistingimuste määramisest keeldumine“. Tartu Linnavalitsuse korraldus nr. 530 12.05.2009 „Projekteerimistingimuste määramisest keeldumine“ on otsustatud keelduda Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste määramisest. Kaevatava korralduse kohaselt on Tiit Talile saadetud tema taotluse alusel 01.09.2006 juhised ehitusprojekti koostamiseks. Kuna 2006.a. kehtinud Ehitusseaduse § 19 lg 1 alusel olid projekteerimistingimused üksnes ehitise püstitamiseks, mitte laiendamiseks, siis ei olnud vajalik projekteerimistingimusi määrata. 15.12.2008 on Tiit Tali esitanud arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks. Linnavalitsus otsustas 10.02.2009 korraldusega 131 keelduda ehitusloa väljastamisest, kuna Tiit Tali poolt ei olnud täidetud ehitusloa saamise eeldused vastavalt Ehitusseadusele ja Tartu linna ehitusmäärusele. 20.04.2009 on Tiit Tali esitanud uue projekteerimistingimuste taotluse üksikelamu laiendamiseks. Taotletakse olemasoleva hoone laiendamist sarnaselt 25.04.2006 taotlusele. Taotluses märgitud hoone põhimaht asub praeguses krundi tagaaias. 01.05.2009 jõustunud Ehitusseaduse § 19 lg 1 muudetud sõnastuse kohaselt on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. Linnavalitsus on asunud seisukohale, et projekteerimistingimusi käesoleval juhul Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks vajalik määrata ei ole, kuna ehitusprojekti koostamise lähteandmed Kasteheina 11 ehitise laiendamiseks on saadetud 01.09.2006 arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjaga. 01.09.2006 kirjaga väljastatud juhised võimaldavad Tiit Talil projekteerida olemasoleva elamu rekonstrueerimist ja laiendamist. Tiit Tali esindaja on kaebuses märkinud, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus kolme aasta jooksul ei ole Tartu Linnavalitsus suutnud rahuldada kaebaja taotlust, et kaebaja saaks vabalt realiseerida oma põhiseaduslikku õigust oma omandit vallata ja kasutada. Kaebajale on antud vastuolulise sisuga lubadusi ning ei ole võimaldatud ärakuulamisõigust. Kaevatavas korralduses on ekslikult märgitud , et taotletakse olemasoleva hoone laiendamist sarnaselt 25.04.2006 esitatud taotlusele. Kaebaja märgib, et 25.04.2006 (esitatud 24.04.2006) taotles kaebaja projekteerimistingimuste määramist Kasteheina 11 krundile uue üksikelamu püstitamiseks, mitte olemasoleva hoone laiendamiseks. Kaebuses ollakse seisukohal, et projekteerimistingimuste määramisest keeldumine on vastuolus Ehitusseaduse § 19 lg 1 ja Planeerimisseaduse § 9 lg 10 p. 2 nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt nii ehitise püstitamiseks kui ehitise laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimused, mille kinnitab kohalik omavalitsus. Kaebuse esitaja ei nõustu, et linnavalitsus viitab 01.09.2006 väljastatud juhistele ning seetõttu ei väljasta projekteerimistingimusi. Kaebaja mõistes on juhised soovitusliku iseloomuga ning ei ole ehitusprojekti koostamisel aluseks. Kaebaja seisukohalt kui projekteerimistingimuste väljastamise taotlus on põhjendamatu, tuleb see jätta rahuldamata, kuid ei saa keelduda projekteerimistingimuste määramisest. Haldusorgan ei saa keelduda talle seadusega pandud ülesannete täitmisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et haldusakt on motiveerimata ning vastuolus HMS §
- Kokkuvõtvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse kaevatav korraldus on tehtud nii materiaal- kui menetlusnõudeid rikkudes. Kohtuistungil on kaebaja pool märkinud, et linnavalitsuse ametnikud on olnud erinevatel seisukohtadel seonduvalt vaidlusaluse objektiga ning andnud kaebajale erinevaid juhiseid, mis on kaebajas tekitanud ebakindlust linnavalitsuse poolt. Kaebuse esitaja taotleb Tartu Linnavalitsuse korralduse nr. 530 12.05.2009 tühistamist ning projekteerimistingimuste väljastamist. Tartu Linnavalitsus taotleb jätta kaebus rahuldamata. Arhitektuuri ja ehituse osakond on 01.09.2006 teatanud kaebajale, et Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks ei ole projekteerimistingimuste koostamine vajalik ning samas on antud juhised Kasteheina 11 üksikelamu laienduseks ehitusprojekti koostamiseks. Tartu Linnavalitsuse seisukohalt on kaebajale selgitatud mitmel korral Kasteheina 11 ehitusõigusest . Kuna Kasteheina 11 omanik taotles jätkuvalt üksikelamu püstitamist, siis vastu tulles Tiit Tali soovile koostati arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt kogu kvartali perspektiivne hoonestusskeem lähtudes „malekorras“ ehitiste paigutuse printsiibist. Naaberkinnistute omanikud ei nõustu „malekorras“ ehitiste paigutusega, kuna selline hoonete paigutus häirib privaatsust. Tartu Linnavalitsus nendib, et Tiit Tali on 20.04.2009 esitanud juba kolmanda taotluse projekteerimistingimuste taotluse Kasteheina 11 elamu laiendamiseks, kuid juhised on linnavalitsuse poolt väljastatud 01.09.2006, millest Tiit Tali oleks saanud juhinduda üksikelamu laiendamisel. Vastustaja on märkinud, et Tiit Tali ei ole esitanud üksikelamu laiendamiseks nõuetekohast ehitusprojekti, samuti ei ole Tiit Tali tasunud riigilõivu. Sisuliselt antud korraldusega ei ole linnavalitsus kitsendanud kaebaja õigusi üksikelamu laiendamise osas, kuna juhistega 01.09.2006 on antud kaebajale võimalus ehitusõiguse realiseerimiseks. Vastustaja on märkinud, et projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus diskretsiooni, haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, kaevatav korraldus on selge ja arusaadav, selle sisu üheselt mõistetav. HMS § 40 lg 3 p. 3 alusel võib haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Antud juhul ei palutud kaebajalt esitada asja kohta arvamust, kuna sisuliselt ei ole otsustatud asja kaebaja kahjuks. Formaalselt on küll tegemist keeldumisega, kuid sisuliselt ei ole kaebaja õigusi kitsendatud. Kohtu seisukohad: Asja menetlemise käik linnavalitsuses. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 530 12.05.2009 „Projekteerimistingimuste määramisest keeldumine“ on otsustatud keelduda Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste määramisest. Tiit Tali on esitanud projekteerimistingimuste taotluse (24.04.2006, reg.25.04.2006), milles on soovinud ehitada kinnistu (Kasteheina 11) teise serva juurdepääsuga Põhjatamme tänavalt lamekatusega kahekordset individuaalelamut. Tartu Linnavalitsus on vastanud 16.05.2006 nr. 71.3/PTH-06-203 kirjaga, et ei pea võimalikuks projekteerimistingimuste väljastamist Kasteheina 11 krundile uue üksikelamu püstitamiseks Põhjatamme tänava äärde. Vana-Ihaste üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 17.10.1997 määrusega nr. 342) näeb ette Kasteheina tänaval aiamajade paigutamist kas ühtsel ehitusjoonel või „malekorras“. Linnavalitsus on pidanud võimalikuks väljastada projekteerimistingimused olemasoleva elamu ümberehituseks ja laienduseks. Uue hoone ehitamiseks on vajalik koostada detailplaneering. 29.05.2006 on Tiit Tali esitanud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku uue elamu püstitamiseks Kasteheina 11 kinnistule. Tartu Linnavalitsus on soovitanud kaaluda (kiri 05.07.2006) krundil olemasoleva hoone rekonstrueerimist või uue elamu püstitamist olemasoleva hoone asukohale. 21.08.2006 (registreeritud . Linnavalitsuses 23.08.2006) on esitanud Tiit Tali taotluse üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste taotluse Kasteheina 11 krundil olemasoleva hoone suhtes. Tartu Linnavalitsus on 01.09.2006 kirjaga nr. 7-1.3/PTH-06-335 teatanud, et Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks ei ole projekteerimistingimuste koostamine vajalik ning on antud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ning esitatud arhitektuurinõuded ja kooskõlastusnõuded (juhised) 09.07.2007 esitas Tiit Tali ehitusloa taotluse. 17.07.2007 projekti läbivaatuslehel ehitusloa taotlemisel on märgitud objektiks „üksikelamu püstitamine“ ning leitud on, et võimalik on krundil olemasoleva hoone laiendus. 16.08.2007 on Tiit Tali esitanud taotluse PTH-07-297 , milles taotleb üksikelamu püstitamiseks projekteerimistingimusi Kasteheina 11 krundil ning krundil olemasoleva hoone lammutamist. Tartu Linnavalitsus on andnud korralduse nr. 1197/08.10.2007, millega on keeldutud projekteerimistingimuste määramisest ja ehitusloa väljastamisest üksikelamu püstitamiseks ja olemasoleva hoone lammutamiseks Kasteheina 11 kinnistul. Tartu Linnavalitsus on kirjaga 27.11.2007 nr. 7-1.3/PTH-07-297 selgitanud ehitusõigusest Kasteheina 11 kinnistul ning teavitanud, et ilma kvartali kinnistute omanike detailplaneeringu koostamise soovita ei ole võimalik ehitada uut üksikelamut krundi Kasteheina 11 Põhjatamme tänava poolsesse külge. Tartu Linnavalitsuse 08.09.2008 kirjast nr. 7-1.3/PTH-07-297 nähtuvalt on tutvustatud naaberkinnistu omanikke Vana-Ihaste üldplaneeringuga , kus käsitletavasse kvartalisse on kavandatud väikeelamute maa-alaks ümberkujundatav aiamajade ala, kus on soovitav rida- või paarismajade ehitus või „malekorras“ majade paigutus. Tartu Linnavalitsus on andnud korralduse nr. 1224 18.11.2008 „Projekteerimistingimuste määramisest keeldumine“, millega on keeldutud projekteerimistingimuste määramisest üksikelamu püstitamiseks ja olemasoleva hoone lammutamiseks Kasteheina 11 kinnistul, kuna naaberkinnistute omanikud ei ole nõustunud „malekorras“ elamute paigutuse tekitamisega. Tartu Linnavalitsuse korraldusega 10.02.2009 nr. 131 „Ehitusloa väljastamisest keeldumine“ on keeldutud ehitusloa väljastamisest Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks. Nimetatud korralduse kohaselt on Tiit Tali esitanud 15.12.2008 ehitusloa taotluse Kasteheina 11 üksikelamu laiendamiseks. Ehitusloa keeldumise aluseks oli Tiit Tali poolt tasumata jäänud riigilõiv ja mittenõuetekohane ehitusprojekt. 16.04.2009 (20.04.2009) on Tiit Tali esitanud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale uue projekteerimistingimuste taotluse üksikelamu laiendamiseks ning Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 530 12.05.2009 on keeldutud üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste määramisest , kuna 01.09.2006 juhised võimaldavad projekteerida olemasoleva elamu rekonstrueerimist ja laiendamist. Kaebaja on pöördunud kohtu poole haldusakti tühistamise nõudes kohustades Tartu Linnavalitsust väljastama projekteerimistingimused. Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele. Tiit Tali on esitanud 20.04.2009 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale uue projekteerimistingimuste taotluse üksikelamu laiendamiseks. Kohus nõustub kaebaja väitega, et kolme aasta jooksul ei ole suutnud linnavalitsus lahendada kaebaja taotlusi ehitusvõimaluste kohta kaebaja kinnistul Kasteheina
- Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud sunnitud tegema mitmeid taotlusi seonduvalt ehitustegevusega ning otsinud võimalusi probleemi lahendamiseks. Tulenevalt Ehitusseaduse § 19 lg 1 p. 2 kohaselt (jõustunud red. 01.05.2009) on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Tulenevalt Ehitusseaduse §19 lg 3 on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Antud juhul on kaebajale keeldutud linnavalitsuse korraldusega 12.05.2009 nr. 530 projekteerimistingimuste määramisest. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et projekteerimistingimustega määratakse kindlaks alused, millest tuleb ehitusprojekti koostamisel ning hilisemalt ehitustegevusel juhinduda. Vastustaja on viidanud 2006.aasta juhistele, mis on kaebajale väljastatud seonduvalt projekteerimistingimuste taotlemisega ning peab piisavaks nimetatud seisukohtades sätestatud nõudeid. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et viidatud 2006.a. juhised ehitusprojekti koostamiseks on käesolevaks ajaks kolme aasta vanused ning soovituslikud ning Ehitusseadusest tulenevalt on ehitusprojekti aluseks eelkõige projekteerimistingimused. Ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. Riigikohus on asunud seisukohale (haldusasi 3-3-1-28-06, 04.05.2006), et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel ning projekteerimistingimuste näol on tegemist haldusaktiga. Samas lahendis on rõhutatud ka haldusaktide motiveerimise tähtsusele. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust . Samuti aitab haldusakti motiveerimine tagada haldusorgani enesekontrolli, sundides teda haldusakti andmise poolt- ja vastuargumente enne akti andmist läbi mõtlema. Eriti suurt tähtsust omab motiveerimine ulatusliku diskretsiooniruumiga otsuste puhul. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik diskretsiooniruum ning oluline on sellise otsuse motiveerimine. Vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Isikul on õigus teada, mis põhjustel selline kõrvalekaldumine üldistest tingimustest tema kahjuks tehakse. Antud juhul tulnuks vastustajal teha motiveeritud ja kaalutletud otsus kaebaja poolt esitatud taotluse läbivaatamise kohta ning anda nõuetekohane haldusakt , linnavalitsusel puudub projekteerimistingimuste määramisest keeldumiseks alus. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, (haldusasi nr 3-3-1-52-02)et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus peab asjakohaseks kaebuse esitaja väidet, et menetlusosaline ei pea otsima varasematest suunistest (kolm aastat möödunud juhistest) projekteerimistingimusi ning enda jaoks tõlgendama nende kasutamise võimalikkust. Kaebaja on mitmetel kordadel pöördunud linnavalitsuse poole selgituste saamiseks, mis on kaebaja jaoks olnud koormav. Seega on kaebajal puudunud õigusselgus ning õiguskindlus ning kohus nõustub kaebajaga, et lähtudes menetlusökonoomia seisukohalt võinuks haldusorgan projekteerimistingimuste taotluse lahendada , mitte viidata 01.09.
- aasta juhistele. Samuti on tuvastatud kohtus vastustaja poolt HMS § 40 lg 1 nõuete rikkumine kaebaja suhtes, mis puudutab menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist. Vastustaja on viidanud HMS § 40 lg 3 p. 3, mille kohaselt võib haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust kuulamata kui asja ei otsustata menetlusosalise kahjuks. Linnavalitsus on märkinud kirjalikus vastuses kaebusele, et ei ole palutud Tiit Talil esitada oma arvamust ega vastuväiteid, kuna sisuliselt ei ole otsustatud kaebaja kahjuks. Seega on Linnavalitsus ise tunnistanud, et on haldusmenetluse läbi viinud menetlusosalise vastuväiteid ja arvamust ära kuulamata. Kuna kaevatav haldusakt ei olnud kaebaja jaoks soodne haldusakt, tulnuks kaebaja enne haldusakti andmist kaasata menetlusse ning anda talle võimalus oma õiguste kaitseks. Kuna linnavalitsus seda teinud ei ole, on seega rikkunud kaebaja suhtes HMS § 40 lg 1 nõudeid. Kui kaebaja jaoks oleks haldusakt olnud soodne, ei oleks kaebaja kohtu poole pöördunud. Eeltoodu alusel on linnavalitsus menetluslikust küljest rikkunud kaebaja õigusi , olles rikkunud HMS § 40 lg 1 nõudeid ja haldusakti motiveerimise kohustust ning ohustanud kaebaja õiguskindlust. Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et kaebajalt ei võetaks ära seda õigust, mida kaebaja on asunud realiseerima. Samuti ei ole linnavalitsus kinni pidanud menetlusökonoomia põhimõttest, kuna asja on menetletud kolme aasta vältel mitmeid kordi tulemusteta. Eelnimetatud menetlusnormide rikkumine annab aluse vaidlustatud haldusakti tühistamisele. Kaebaja on taotlenud projekteerimistingimuste väljastamise kohustamist, mille osas kohus kohustab haldusorganit asja uuesti läbi vaatama mõistliku aja jooksul lähtudes kaebaja poolt esitatud projekteerimistingimuste taotlusest. Antud situatsiooni, kus Vana-Ihaste üldplaneeringu kohaselt on soovitatav paaris- või ridamajade ehitus või „malekorras“ majade paigutus ning naaberkinnistute omanike vastuseis elamute paigutuse sellisele tekitamisele, ei pea kohus vajalikuks käsitleda, kuna kaevatavas haldusaktis ei ole nimetatud teemat käsitletud. Samuti ei pea kohus vajalikuks käsitleda muid menetluslikke toiminguid ning ebamäärasusi seonduvalt kolme aasta jooksul toimunud kaebaja taotlus(t)e menetlemisega , kaasa arvatud kaebaja esindaja poolt kahe versiooni (projekti tl. 70-71) esitamist kohtuistungil , kuna asi on võimalik lõpuni lahendada seonduvalt asjaoluga, et kohus tühistab vaidlustatud haldusakti - Tartu Linnavalitsuse korralduse nr. 530 12.05.2009 ning teeb linnavalitsusele ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Kohus lähtub asja lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1 sätetest. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on menetluskuludeks kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250.- krooni, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Kirjalikus kaebuses on kaebaja pool taotlenud kohtukulude väljamõistmist. Kohtunik Mare Priks