lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Raha mittesaamist ehk negatiivset asjaolu ei ole kostjal võimalik tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kostja poolt raha kättesaamist. Kuivõrd hageja ei ole oma väiteid tõendanud, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Kuivõrd hagi jääb põhinõudes rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on hinnanud tõendeid valesti ja jõudnud seisukohale, et tõendamist ei leidnud, et kostja oleks 37 260 krooni vastu võtnud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud. Kohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendamata.
sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-62-02 leidnud, et
eelmise redaktsiooni §-s 3 (analoogne kehtiva redaktsiooni §-ga 2) sätestatu eeldab, et kohus peab
§-st 91 tulenevalt selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Kostja poolt allkirjastatud teatisest nähtub, et kostja on 37 260 krooni kätte saadud. Teatises, millele on kostja isiklikult hageja juhatuse liikmena oma allkirja andnud, on kirjas, et ei OÜ Compromis Inkasso ega hageja ei oma võlanõudes rohkem pretensioone ja nõude summa on kätte saadud. Seega on teatisega tõendatud, et kostja on hagejale kuuluva rahasumma kätte saanud. Hageja poolt pankrotimenetluse käigus tehtud raamatupidamise kontrolli tulemusel on selgunud, et kõnealune rahasumma ei ole hageja arvele laekunud ja on hagejale üle andmata. Tulenevalt asjaolust, et kostja oli isik, kes kõnealuse summa hageja nimel vastu võttis, on selge, et nimetatud summa jäi kostja valdusesse ning kuulub hagejale tagastamisele. Seega on kostja tekitanud 3 hagejale kõnealuse summa ulatuses otsest kahju, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest oleks võimalik järeldada, et raha üleandmist tõendav teatis ei vasta oma sisule ja kostja ei ole kõnealust rahasummat enda valdusesse kunagi saanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus hinnanud tõendeid ja vaidlusega seotud asjaolusid valesti, mis on tinginud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.11.2009 otsus tuleb tühistada ning kooskõlas
Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud neile tuginedes ebaõige järelduse. Esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust järeldada, et kostja hageja esindajana ei olnud saanud OÜ-lt Compromis Inkasso 49 313 krooni 90 senti 23.03.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ning jätta sel põhjusel hagi rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja oli hageja juhatuse liige ja et ta sõlmis 23.03.2007 OÜ-ga Compromis Inkasso nõude 41 399 krooni 99 senti koos kõrvalnõuetega ( sh õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitist) loovutamise lepingu. Kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus hageja maksma teenustasu OÜ-le Compromis Inkasso 10% põhinõudelt, 10% viivisnõudelt ja 10% kahju hüvitamise nõudelt. Vaidlust ei ole selles, et 37 260 krooni kuulub nõudesumma kättesaamisel hagejale ja et selle summa on OÜ Compromis Inkasso H. E.ilt saanud. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on saanud hagis nõutud summa 37 260 krooni OÜ-lt Compromis Inkasso. Hageja väidab, et kostja on selle summa inkassofirmalt kätte saanud, kuid jätnud hagejale üle andmata. Kostja väidab, et tema raha ei saanud ja hageja peaks nõude esitama inkassofirma vastu. Pooled vastastikku teineteise väiteid õigeks ei võta.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud OÜ Compromis Inkasso esindaja M. K. ja Cityrent OÜ seadusliku esindaja Elvo Jakobsoni poolt 30.05.2008 allkirjastatud teatise (t.lk 34). Selle teatise koostanud isikud kinnitavad oma allkirjadega, et OÜ Compromis Inkasso ja Cityrent OÜ ei oma antud võlanõudes rohkem pretensioone ja nõude summa on kätte saadud. Teatis on koostatud OÜ Compromis Inkasso blanketile ja adresseeritud Cityrent OÜ-le. Lisaks on hageja esitanud pankrotihalduri ja OÜ Compromis Inkasso vahel toimunud e-kirjavahetuse (t.lk 73-76), milles R. A. kinnitab, et 21.05.2008 on H. E. vastu esitatud nõude asjas OÜ-le Compromis Inkasso laekunud 55 911 krooni 40 senti ja et 30.05.2008 on Cityrent OÜ-le tasutud 49 313 krooni 90 senti sularahas. Kostja esitas vastuväite, et ta raha saanud ei ole ja et teatis oli informatiivse iseloomuga ning ei tähenda, et OÜ Compromis Inkasso on oma kohustuse OÜ Cityrent ees täitnud (kostja kirjalik vastus t.lk 55). Kostja väitel ei vasta teatis raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele. 4 Ringkonnakohus leiab, et hageja on nõuet tõendanud, esitades teatise raha üleandmise kohta kostjale ja e-kirja. Neid tõendeid hinnates tuli maakohtul eeldada, et OÜ Compromis Inkasso on raha üleandmise kohustuse täitnud ja puudus vajadus nõuda, et hageja oma väiteid veel millegagi tõendaks. Kostja ja inkassofirma poolt allkirjastatud tõendist saab üheselt järeldada, et kostja on rahasumma kätte saanud, sest OÜ Compromis Inkasso ega Cityrent OÜ ei oma võlanõudes rohkem pretensioone ja nõude summa on kätte saadud. Teatis on koostatud OÜ Compromis Inkasso blanketil ja adresseeritud Cityrent OÜ-le (t.lk 34). Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väide, et nimetatud teatis on koostatud esitamiseks H. E.le ja ei kinnita raha saamist ning kostjal nõuete puudumist, ei ole kooskõlas teatise sisuga. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et kostjal ei olnud võimalik raha mittesaamist tõendada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et kostjal oli võimalik soovi korral oma vastuväiteid tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega tõendada, mh teatise ja e-kirjavahetuse koostanud isikute ütlustega.
lg 2 kohaselt määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise.
Maakohus on piisavalt täitnud selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamata jätmise. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja välja andma käsundiandjale selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai. Kuna kostja ei ole hagejale saadud rahasummat üle andnud, on ta sellega rikkunud raha maksmise kohustust ja hagi tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada. Vaidlust ei ole pooltel selles, et hagis nõutud summa hageja arvele laekunud ei ole. Kostja vastuväide, et esitatud teatis ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele, ei ole arvestatav, sest teatis vastab dokumentaalse tõendi nõuetele (
lg 1) ja tsiviilkohtumenetluses on tegemist kohase tõendiga (
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi, siis tulenevalt
Ulvi Loonurm Ele Liiv Reet Allikvere 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.