← Eesti

2-05-17843/40

Obsah (5)§ 40§ 54§ 4§ 55§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-17843 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ele Liiv, Reet Allikvere NORDBL

) §-le

  1. Hageja väitel teavitas kostja agenti AS-i Muuga Fertek laevade saabumisest ja üleseisuaja tasu suurusest. Kostja on kohustatud tasuma üleseisuaja eest ja seoses üleseisuajaga kandis hageja kahju, mis tulenes kohustusest kolmandate isikute ees. Hageja kandis üleseisuaja tõttu ka otsest kahju, mis tulenes tema kohustustest kolmandate isikute ees. Laevaga Fedor Varaksin oli vedajaks hageja, äriühingu Flame S.A. ülesandel. Üleseisuaja tasu kandis laevaomaniku ees Flame S.A. Kuna üleseisuaja põhjustas kostja, leppisid hageja ja Flame S.A. 2.02.2004 tasaarvestuse lepinguga kokku, et üleseisuaja tasu osas teostatakse tasaarvestus Flame S.A. poolt söe eest tasumisele kuuluvate summadega 9318,74 USD ulatuses. Tasaarvestuseks väljastas hageja krediitarve. Laevaga Grigoriy Aleksandrov oli söe vedajaks Flame S.A. Seisuraha, mis tekkis kostja süül, oli 19 491,72 USD. 31.03.2004 sõlmisid Flame S.A. ja hageja kokkuleppe, millega seisuraha pidi kandma hageja ning selles osas teostati tasaarvestus Flame S.A. poolt söe eest maksmisele kuuluvate summadega. 31.03.2004 väljastas hageja krediitarve 19 491,72 USD. Laevaga Karma veeti äriühingule Energi Randers Supply A/S müüdud sütt. Üleseisuaja tasuks oli 4000 USD, mille osas teostati hageja ja Energi Randers Supply A/S vahel tasaarvestus. Selleks väljastas hageja krediitarve 4000 USD. Laevaga Weston veetud söe saajaks oli B&N Nordsjofrakt AB, kes väljastas Nordblom Trading S.A-le 27.04.2004 arve 8201,40 USD tasumiseks ning nimetatud arve tasus Nordblom Trading S.A 11.05.
  2. Kuna üleseisuaja arvestus ja tegelikult laevaomaniku nõutud seisuraha ei kattu, on hageja õigustatud kostjalt nõudma tegeliku kahju hüvitamiseks 41 011,86 USD. Hageja palus kostjalt välja mõista 480 248 krooni 88 senti, mis vastab Eesti Panga noteeringu järgi 41 011,86 USD-le. Nõue tuleneb töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest ja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le
  4. Harju Maakohtu 7.05.2007 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.07.2008 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 2 Kostja vastuväited
  5. Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostjal oli kohustus hagejale seisuaja eest tasu maksta, samuti ei olnud kokkulepet tasu suuruse osas. Kostja nõustus hagejaga, et pärast 22.01.2003 lepingu lõppemist jätkasid pooled omavahelist võlasuhet analoogsetel tingimustel. 22.01.2003 leping seisuaja eest tasu maksmist ega selle suurust ette ei näinud. Elektronkirjad saadeti kolmandale isikule AS-ile Muugafertek, mitte kostjale. AS Muugafertek neis sisalduvaid tingimusi ei aktsepteerinud. Kui ka AS Muugafertek oleks neid tingimusi aktsepteerinud, ei oleks need kostjale kohustusi tekitanud. AS-il Muugafertek ei olnud õigust kostja nimel seisuaja eest tasu maksmise kohustust aktsepteerida. AS Muugafertek edastas kostjale ainult korraldused söe laadimiseks, muid andmeid ega tingimusi kostjale ei edastatud. Hageja ei tõendanud, et ta oli söe veo korraldamisel Flame S.A. alltöövõtjaks. Hageja ei tõendanud, et Flame S.A. nõudis kahju hüvitamist. Tasaarvestuskokkulepetes puuduvad Flame S.A. registrinumber ning Flame S.A. nimel allakirjutanud füüsilise isiku nimi, mistõttu on tõendamata sellise äriühingu olemasolu. Tasaarvestuskokkulepetest ei nähtu, millise kalkulatsiooni alusel neis märgitud kahjusummad arvutati. Ei ole tõendatud, et hageja esitas Flame S.A.-le arved, mida ta hiljem väidetavate krediitarvetega vähendas. Hageja kasumiaruandest nähtub, et hagejal ei olnud 2004.a ühtegi laekumist ning ta ei esitanud kellelegi ühtegi arvet. Hageja esitas krediitarved õigusnäivuse loomiseks. Kostja esitas 16.10.2008 ja 17.10.2008 täiendavad vastuväited. Hageja on jätnud tähelepanuta lepingu p 4.3, mille kohaselt seisuaja arvestust alustatakse kella 14.00-st, kui valmisolekuteade on edastatud ja vastu võetud enne kella 12.00 ametlikul tööajal, või järgmisel tööpäeval kella 08.00-st kui teade on edastatud ja vastu võetud pärast kella 12.
  6. Laeva Fedor Varaksin faktiraporti kohaselt on N.O.R. (Notice of Readiness ehk valmisolekuteade) vastu võetud 4.01.2004 kell 14.
  7. Seega kostja jaoks algas ajaarvestus 5.01.2004 kell 08.
  8. Faktiraporti kohaselt lõppes laadimine 6.01.
  9. kell 17.
  10. Sellest tulenevalt oli laadimisajaks 33 h ehk 1,37 ööpäeva. Vastavalt lepingule oleks laadimiseks pidanud aega kuluma 1,63 ööpäeva. Seega Fedor Varaksini puhul ei saa mingisugust lepingu rikkumist olla. Laeva Karma faktiraporti kohaselt on N.O.R. (Notice of Readiness ehk valmisolekuteade) vastu võetud 14.01.2004 kell 08.
  11. Seega kostja jaoks algas ajaarvestus 14.01.2004 kell 14.
  12. Faktiraporti kohaselt lõppes laadimine 15.01.
  13. kell 10.
  14. Sellest tulenevalt oli laadimisajaks 20 h ehk 0,83 ööpäeva. Vastavalt lepingule oleks laadimiseks pidanud aega kuluma 0,65 ööpäeva. Seega üleseisuajaks on Karma puhul 0,18 ööpäeva, mitte hageja poolt märgitud 0,5 ööpäeva. Laeva Grigoriy Aleksandrov faktiraporti kohaselt on N.O.R. (Notice of Readiness ehk valmisolekuteade) vastu võetud 16.01.2004 kell 08.
  15. Seega kostja jaoks algas ajaarvestus 16.01.04 kell 14.
  16. Faktiraporti kohaselt lõppes laadimine 20.01.
  17. kell 04.
  18. Sellest tulenevalt oli laadimisajaks 86,2 h ehk 3,6 ööpäeva. Vastavalt lepingule oleks laadimiseks pidanud aega kuluma 2,30 ööpäeva. Seega üleseisuajaks on Grigoriy Aleksandrovi puhul 1,3 ööpäeva, mitte hageja poolt märgitud 1,7 ööpäeva. Eeltoodust nähtuvalt on hageja üleseisuajad arvutanud ebaõigesti ja vastuolus lepinguga. Nordblom Trading S.A.-le teenuse osutamisel ei olnud poolte vahel kokkulepet selle kohta, millise intensiivsusega sütt tuleb laevale laadida. Sellest tulenevalt ei saa ka arvutada seisuaega. Hageja väide, et üleseisuaja arvestamisel tuleb lähtuda kostja söeterminali tavapärasest laadimisintensiivsusest, milleks on 8000 tonni ööpäevas, on ebaõige ja vastuolus ka hageja enda poolt esitatud tõenditega. Kostja söeterminalis selline hageja poolt viidatud „tavapärane intensiivsusnorm 8000 ööpäevas” puudub. Seda kinnitab lepingu nr 220103T p 2.1.4, mille kohaselt mõnedel juhtudel on laadimisintensiivsuseks 6000 tonni ööpäevas. Samuti on kostja 3 internetikoduleheküljel märgitud, et söe laadimise tavanormiks on 3000 – 6000 tonni ööpäevas. Hageja on kostjale esitanud laeva Grigoriy Aleksandrov üleseisuajaga seoses arve 20 400 USD ja laeva Fedor Varaksin üleseisuajaga seoses arve 9000 USD. Mõlemas arves on märgitud, et nimetatud summad peetakse kinni hageja poolt kostjale lepingu nr 220103T alusel maksmisele kuuluvatest summadest. Sellest tulenevalt on hageja väidetava nõude juba laevade Grigoriy Aleksandrov ja Fedor Varaksin eest kokku 29 400 USD ulatuses rahuldanud. Vaidlusalustest laadimistest, millest väidetavalt hagejale kahju tekkis, oli hagejale kahju tekkimine välistatud. Laevade omanike ees olid kauba saatjateks ehk tellijateks teised isikud. Seda asjaolu tõendavad vaidlusaluste laadimiste kohta koostatud ja kostja poolt kohtule esitatud konossemendid (

§ 40lg 1 p 4).

Seega seoses üleseisuajaga võis väidetav kahju tekkida vaid kauba saatjal, kellel oli õiguslik suhe (tšarterveoleping) laevade omanikega. Kostja tugineb

§ 54lg-tele 2 ja 3.

Kostja väitel, kui esineb üleseisuaeg, siis saatja on kohustatud vedajale ehk laeva omanikule maksma tšarterveolepingus ette nähtud tasu (

§ 4lg 1 ja 49).

Seega tuleb tuvastada, kas üleseisuaja eest oli vedajale tasu maksmine üldse ette nähtud ja kui oli, siis mis määras, samuti välja selgitada vedaja ja saatja vahelise tšarterveolepingu tingimused. Hageja poolt esitatud laevade laadimiste faktiraportites on märgitud, et „ajaarvestus toimub vastavalt tšarterveolepingule (hageja on „Charter Party“ ebaõigesti tõlkinud prahilepinguks).“ Seega on üleseisuaja arvestamisel ja võimaliku tasu suuruse tuvastamiseks vaja tuvastada tšarterveolepingu tingimused. Käesoleval juhul vedaja ja saatja vahelisi tšarterveolepinguid esitatud ei ole. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas vedajale üldse oli üleseisuaja eest tasu ette nähtud ja kui oli, siis mis suuruses. Sellest lähtuvalt ei ole tõendatud, et üleseisuaja eest vedajal oli üldse õigus kauba saatjalt tasu nõuda. Kuivõrd ei ole tõendatud, et kauba saatjagi üleseisuaja eest vedajale tasu maksis, siis veelgi enam ei ole tõendatud, et hageja kauba saatjatele midagi tasuma pidi. Puuduvad tõendid selle kohta, milline seos oli Flame S.A.-l kõnealuste laevadega ja hagejale väidetavalt kahju tekkimisega. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline õigussuhe oli tal Flame S.A.ga. Hageja on küll esitanud paljasõnalisi väiteid, et ta oli kõnealuste laevadega söe veo korraldamisel Flame SA alltöövõtjaks, kuid ei ole mitte ühegi tõendiga seda tõendanud. Seega tuleb Flame S.A.-ga sõlmitud kokkulepped ja Flame S.A.-le esitatud kreeditarved jätta tähelepanuta, kuivõrd puudub teave, milline oli õigussuhe Flame S.A.-l hagejaga ja laevaomanikega. Tasaarvestuskokkulepetes puudub nii Flame S.A. registrinumber kui ka Flame S.A. poolt kokkulepped allkirjastanud füüsilise isiku nimi. Tõendamata on see, kas selline äriühing on üldse olemas ja kui ta on olemas, siis kas kõnealused kokkulepped on sõlmitud tema nimel. Tasaarvestuskokkulepetest ei ole näha, millisest õiguslikust alusest ja kuidas Flame S.A.-l väidetav kahju tekkis ning millise kalkulatsiooni alusel on hagejaga sõlmitud kokkulepetes märgitud kahjusummad arvutatud. Sellest tulenevalt on kokkulepetes märgitud summad põhjendamatuid. Hageja poolt esitatud Flame S.A.-le ja Energi Randers Supply A/S-le esitatud krediitarved ei kinnita midagi. Tegemist on õigusnäivuse tekitamiseks esitatud arvetega, sest neil ei ole krediitarvetele iseloomulikke tunnuseid. Esiteks ei ole näha, milliste arvete kohta kõnealused krediitarved esitatud on (KMS § 29 lg 7). Sama krediitarvet saab esitada ainult konkreetse (tavalise) arve kohta. Samuti ei ole krediitarvetel märgitud füüsilise isiku nime, kes need arved on väljastanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta algselt üldse on esitanud arveid, mida ta siis hiljem väidetavate krediitarvetega osaliselt tühistas. Samuti ei ole ta tõendanud, millise õigussuhte alusel ta tavalised arved esitas. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Flame SA, Energi Randers Supply A/S ja B&N Nordsjöfrakt AB on üleseisuajaga seoses kahju kannatanud ehk laeva omanikele midagi tasunud. B&N Nordsjöfrakt AB poolt Nordblom Trading S.A.-le väidetavalt esitatud arve ei tõenda kahju tekkimist. Kõnealuses arves ei ole näidatud, millise füüsilise isiku poolt see on esitatud. Arvel ei ole näidatud, milliste kalkulatsioonide tulemusel see arve on esitatud. Samuti ei ole seal näidatud, 4 millisel õiguslikul alusel see on esitatud. Hageja poolt nõutud summad ja väidetavad kahju hüvitise summad ei ühti. Hageja nõuab kahju laevaga Fedor Varaksin seoses 9000 USD, kuid reaalset kahju on väidetavalt kandnud 9318,74 USD; laevaga Grigoriy Aleksandrov seoses 20 400 USD, kuid reaalset kahju on väidetavalt kannatanud 19 491, 72 USD; laevaga Weston seoses 10 326 USD, kuid reaalset kahju on väidetavalt kannatanud 8201,40 USD. See asjaolu näitab, et hageja nõue on ebaselge. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et hageja poolt esitatud dokumendid on esitatud vaid õigusnäivuse loomiseks. Nimetatud dokumendid on vastuolulised ja ükski neist ei tõenda, et hagejale kahju ka reaalselt tekkis. Hagiavalduse täienduse kohaselt põhineb hageja nõue VÕS § 108 lg-l 1 ehk lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisel. Poolte vahel sõlmitud leping seisuraha hüvitamise kohustust ette ei näinud, veelgi enam hageja poolt näidatud suuruses. Lepingu p 6.2 kohaselt loetakse lepingust kõrvale kalduvad kokkulepped siduvaks ainult siis, kui vastav kokkulepe on nii hageja kui kostja poolt kirjalikult allkirjastatud. Kuivõrd hageja ja kostja vahel allkirjastatud kirjalik kokkulepe seisuaja eest tasu maksmise kohta puudus, on hageja seisuraha hüvitamise nõue alusetu. Eelnimetatud e-mailid saadeti kolmandale isikule (AS-le Muugafertek), kes oli kauba saatja laevaagendiks. AS-l Muugafertek ei olnud kostja agent ja tal ei olnud esindusõigust kostja nimel seisuaja eest tasu maksmise kohustust aktsepteerida. Hageja väitel on laevaga Grigoriy Aleksandrov seoses kostja ületanud laadimisaega 1,7 ööpäeva. Kostja märgib, et faktiraportist nähtuvalt on laadimine laeva poolt kahel korral peatatud. Ühel juhul seoses kai vahetusega ja teisel korral seoses söe liigkõrge temperatuuriga. Vaatamata sellele on hageja ka selle aja kostja laadimise ajakuluks lugenud. On ilmselge, et see on ebaõige, sest selline viivitus ei ole kostjast tingitud. Selleks, et näha, kui palju on ametlikuks stividori laadimisajaks, on jällegi vaja teada kauba saatja ja vedaja vahelise tšarterveolepingu tingimusi. Samuti on hageja laeva Weston puhul analoogselt laevaga Grigoriy Aleksandrov kostjapoolseks laadimisajaks arvestanud ka ca 2- tunnise laeva liikumisega seotud aja. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 4. Harju Maakohus jättis 8.05.2009 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtuistungil vähendas hageja esindaja hagisummat laeva Karma üleseisuaja eest Energi Randers Supply A/S-le krediitarve alusel tasutud 4000 USD võrra ja jäi nõude 467 533 krooni 81 sendi juurde. Hageja võttis kohtuistungil õigeks, et AS Muugafertek oli tema agent. Kostja esindaja vaidles hagile vastu ja jäi kirjalike vastuväidete juurde. Kohus asub seisukohale, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas laevade Fedor Varaksin, Weston ja Grigoriy Aleksandrov lastimisel ületati lastimisaega, kui ületati, siis missuguses ulatuses ja kas lastimisaja ületamisega tekkis hagejale kahju. Lepingu p 4.7 kohaselt soovitas hageja kasutada laevade prahtimisel laevaagendina AS-i Muugafertek. Lepingu p 2.2.7 kohaselt pidi hageja kooskõlastama kostjaga laevade lastimiseks etteandmise ja vastuvõtmise ajad. Pooled ei ole omavahel laevade lastimiseks etteandmise ja vastuvõtmise aegu kooskõlastanud. Hageja teavitas 29.12.2003 elektronposti teel AS-i Muugafertek, et laeva Fedor Varaksin eeldatav Muuga sadamasse saabumise aeg on 1.01.2004 kell 14.00, eeldatav lasti kaal on 13 000 tonni, seisuaja ületamise tasu 20 000 USD päevas ning preemia kiire laadimise eest pool üleseisuaja tasust. 12.01.2004 teavitas hageja elektronposti teel AS-i Muugafertek, et laeva Grigoriy Aleksandrov eeldatav Muuga sadamasse saabumise aeg on 15.01.2004, eeldatav lasti kaal on 18 500 tonni, 5 seisuaja ületamise tasu 12 000 USD päevas ning preemia kiire laadimise eest pool üleseisuaja tasust. Hageja teavitas 5.04.2004 elektronposti teel AS-i Muugafertek, et laeva Weston eeldatav Muuga sadamasse saabumise aeg on 8.04.2004, lasti umbkaudne kaal on 12 000 kuni 13 000 tonni ning üleseisuaja tasu on 10 000 USD päevas. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Flame S.A. ning hageja 2.02.2004 lepingu, mille kohaselt moodustas laeva Fedor Varaksin üleseisuaja tasu 9318,74 USD, mis loetakse hageja võlaks Flame S.A. ees ning, mis tasaarvestatakse nende vahel. 2.02.2004 esitas hageja Flame S.A.-le krediitarve 9318 krooni 74 senti. Flame S.A. ning hageja sõlmisid 31.03.2004 lepingu, mille kohaselt moodustas laeva Grigoriy Aleksandrov üleseisuaja tasu 19 491,72 USD, mis loetakse hageja võlaks Flame S.A. ees ning, mis tasaarvestatakse nende vahel. 31.03.2004 esitas hageja Flame S.A.-le krediitarve 19 491,72 USD. Kostja laadis Nordblom Trading S.A tellimusel sütt laevale Weston koguses 13 099,947 tonni alates 08.04.2004 kell 10.25 kuni 11.04.2004 kell 02.30. 27.04.2004.arve kohaselt tasus Nordblom Trading S.A B&N Nordsjöfrakt AB-le üleseisuaja tasu 8 201,40 USD. 9.06.2004 sõlmisid hageja ning Nordblom Trading S.A. lepingu, millega Nordblom Trading S.A. loovutas nõude kostja vastu, mis tulenes laeva Weston laadimisest, hagejale. Kohus jättis tähelepanuta nii 15.03.2004 Energi Randers Supply A/S-le krediitarve laeva Karma üleseisuaja eest 4000 USD kui ka teised laeva Karma lastimisega seotud tõendid, kuna hageja loobus sellest nõudest.

§ 54

lg 1 kohaselt peab vedaja võimaldama laeva lastimist kokkulepitud aja (seisuaeg) jooksul ja hoidma laeva selle aja jooksul lastimisvalmis. Seisuaja eest ei saa nõuda täiendavat tasu, välja arvatud juhul, kui see on selgesõnaliselt kokku lepitud.

§ 54

lg 2 sätestab, kui on kokku lepitud, et pärast seisuaja möödumist peab vedaja võimaldama laeva lastimist kokkulepitud aja jooksul täiendava tasu eest, loetakse kokkulepitud ajavahemik üleseisuajaks.

§ 54

lg 3 kohaselt, kui tšarterveolepingus on ette nähtud tasu maksmine üleseisuaja eest, siis loetakse üleseisuaeg kokkulepituks. Kui tasu suurust pole kokku lepitud, tuleb üleseisuaja eest maksta tavalist tasu. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada kauba saatja ja vedaja vahelised tšarterveolepingud, kuidas toimus laevade seisu- ja üleseisuaja arvestus, tõendada lepingust tulenev kahju, selgitada hageja bilansis kajastuv kahju. Hageja eelmärgitud tõendeid ei esitanud. Kohus nõustus kostjaga, et lepingu p 4.3 kohaselt laeva seisuaja arvestust alustatakse kella 14.00-st, kui valmisolekuteade on edastatud ja vastu võetud enne kella 12.00 ametlikul tööajal, või järgmisel tööpäeval kella 08.00-st kui teade on edastatud ja vastu võetud pärast kella 12.

  1. Laeva Fedor Varaksin faktiraporti kohaselt on N.O.R. (Notice of Readiness ehk valmisolekuteade) vastu võetud 4.01.04 kell 14.
  2. Seega kostja jaoks algas ajaarvestus 5.01.2004 kell 08.
  3. Faktiraporti kohaselt lõppes laadimine 6.01.
  4. kell 17.
  5. Sellest tulenevalt oli laadimisajaks 33 h ehk 1,37 ööpäeva. Vastavalt lepingule oleks laadimiseks pidanud aega kuluma 1,63 ööpäeva. Seega puudub laeva Fedor Varaksin lastimisel üleseisuaeg ja hagejale kahju tekitamine on välistatud. Kohus asus seisukohale, et hagejal puudus alus laeva Fedor Varaksin lastimisega seonduvalt Flame S.A.-ga tasaarvestuse tegemiseks ning seega jättis tähelepanuta laeva Fedor Varaksin väidetava tasaarvestusega seotud tõendid. Laeva Grigori Aleksandrov faktiraporti kohaselt on N.O.R. (Notice of Readiness ehk valmisolekuteade) vastu võetud 16.01.2004 kell 08.
  6. Seega kostja jaoks algas ajaarvestus 16.01.04 kell 14.
  7. Faktiraporti kohaselt lõppes laadimine 20.01.
  8. kell 04.
  9. Sellest tulenevalt oli laadimisajaks 86,2 h ehk 3,6 ööpäeva. Vastavalt lepingule oleks laadimiseks pidanud aega kuluma 2,30 ööpäeva. Seega üleseisuajaks on laeva Grigoriy Aleksandrov puhul 1,3 ööpäeva, mitte hageja poolt märgitud 1,7 ööpäeva. Nordblom Trading S.A.-le teenuse osutamisel ei olnud poolte vahel kokkulepet selle kohta, millise 6 intensiivsusega sütt tuleb laevale laadida. Sellest tulenevalt puudub alus arvutada söe laadimisintensiivsuse rikkumisest tekkinud laeva üleseisuaega. Hageja väide, et üleseisuaja arvestamisel tuleb lähtuda kostja söeterminali tavapärasest laadimisintensiivsusest, milleks on 8000 tonni ööpäevas, on ebaõige kuna kostja internetikoduleheküljelt nähtuvalt on söe laadimise tavanormiks on 3000 – 6000 tonni ööpäevas. Hageja poolt elektronposti teel AS-ile Muugafertek saadetud kirju ei saa käsitleda hageja ja kostja vaheliste kokkulepetena üleseisuaja tasu kohta. Asjaolu, et elektronposti teel saadetud kirjadele ei esitatud vastuväiteid ning et kostja hakkas nendes märgitud laevadele sütt laadima, ei anna alust arvata, et kostja nõustus neis sisalduva märkega üleseisuaja tasu kohta. Märget üleseisuaja tasu kohta tuleks käsitleda hageja soovina muuta lepingut. Lepingu p 6.2 kohaselt kehtivad kõik lepingu muudatused ja täiendused üksnes juhul, kui need on vormistatud kirjalikult ja neile on alla kirjutanud poolte volitatud esindajad. Käesoleval juhul seda ei tehtud. Seega ei ole tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe üleseisuaja tasu ja selle suuruse kohta. Asjakohane on kostja seisukoht, et vaidlusaluste laevade konossemendid kinnitavad, et seoses üleseisuajaga võis väidetav kahju tekkida vaid kauba saatjal, kellel oli õiguslik suhe (tšarterveoleping) laeva omanikuga. Õige on kostja viide

§ 4

lg-le 1, mille kohaselt lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu. Hageja poolt esitatud laevade laadimiste faktiraportites on märgitud, et „ajaarvestus toimub vastavalt tšarterveolepingule (hageja on „Charter Party“ ebaõigesti tõlkinud prahilepinguks).“ Seega üleseisuaja arvestamisel ja võimaliku tasu suuruse tuvastamiseks on vaja tuvastada tšarterveolepingu tingimused. Käesoleval juhul vedaja ja saatja vahelisi tšarterveolepinguid esitatud ei ole. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas vedajale oli üleseisuaja eest tasu ette nähtud ja kui oli, siis mis suuruses. Sellest lähtuvalt ei ole tõendatud, et vedajal oli õigus üleseisuaja eest kauba saatjalt tasu nõuda. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et üleseisuaja eest tasu nõudmise aluseks on laeva omanike ja saatjate vahelised tšarterveolepingud. Puuduvad tõendid selle kohta, milline seos oli Flame S.A.-l laevaga Grigoriy Aleksandrov, kas tal oli tšarterveolepingud laevaomanikega või oli ta vahendaja ja milline seos oli hagejale väidetavalt kahju tekkimisega. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline õigussuhe oli tal Flame S.A.-ga. Paljasõnaline on hageja väide, et ta oli laeva Grigoriy Aleksandrov söe veo korraldamisel Flame S.A. alltöövõtjaks, seda tõendamata. Tasaarvestuskokkulepetes puudub nii Flame S.A. registrinumber kui ka Flame S.A. poolt kokkulepped allkirjastanud füüsilise isiku nimi. Sellest tulenevalt on tõendamata see, kas selline äriühing üldse olemas. Ei ole näha, millisest õiguslikust alusest ja kuidas Flame S.A.-l väidetav kahju tekkis ning millise kalkulatsiooni alusel on hagejaga sõlmitud kokkulepetes märgitud kahjusummad arvutatud. Sellest tulenevalt tuleb nendes kokkulepetes märgitud summasid käsitleda kui põhjendamatuid. Hageja ei esitanud tõendeid Flame S.A.-le esitatud krediitarve kohta. Ei ole näha, milliste arvete kohta kõnealused krediitarved esitatud on ja ei ole märgitud krediitarvetel füüsilise isiku nime, kes need arved väljastanud on. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Flame S.A. ja B&N Nordsjöfrakt AB on laeva üleseisuajaga seoses kahju kannatanud ehk laeva omanikele midagi tasunud. Samuti ei ole tõendeid, mis õiguslik suhe eelnimetatud isikutele laeva omanikega oli. Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, kas ja mille alusel Flame S.A, ja B&N Nordsjöfrakt AB nõudsid hagejalt väidetava kahju hüvitamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis õigussuhe Nordblom Trading S.A.-l B&N Nordsjöfrakt AB oli. Samuti ei ole hageja esitanud 7 eelnimetatud äriühingute ja hageja vahelist kirjavahetust. B&N Nordsjöfrakt AB poolt Nordblom Trading S.A.-le väidetavalt esitatud arve ei tõenda kahju tekkimist. Arvel ei ole näidatud, millise füüsilise isiku poolt see on esitatud. Arvel ei ole näidatud, milliste kalkulatsioonide tulemusel see arve on esitatud. Samuti ei ole seal näidatud, millisel õiguslikul alusel see on esitatud. VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on tuginenud asjaolule, et sellisel viisil üleseisuaja trahvist teatamine on kaubanduslikus meresõidus tavaks. Ka seda asjaolu pidi hageja põhistama ja tõendama, mida aga hageja ei teinud. Hageja ei tõendanud, et kahju tekkis kostja kohustuse rikkumise tõttu. Asjaolu, et hageja tegi kolmandate isikutega tasaarvestuskokkuleppeid, ei tõenda, et hageja kandis kahju kostja tegevuse tõttu. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal oli kohustus tasuda laeva Grigoriy Aleksandrov üleseisuaja tasu äriühingule Flame S.A., samuti Nordblom Trading S.A.-le laeva Weston üleseisuaja tasu selle tõttu, et kostja ületas laeva lastimisel lastimisaega. Hagejal on võimalik nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist. Tõendamiskoormis lasub hagejal, kes peab tõendama kostja poolt lepingu rikkumist, et tal on tekkinud kahju ja selle suuruse ning põhjusliku seose tekkinud kahju ja kostja lepingu rikkumise vahel. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole esitanud kahju tekkimise kohta usaldusväärseid tõendeid, siis on hagi põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused 5. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Samas vaidluses tehtud otsuse kohaselt on poolte suhe kvalifitseeritav käsundussuhtena. Hageja on õigustatud nõudma käsunditäitjalt käsundi mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult peaks hagi rahuldamiseks hageja tõendama käsundi mittekohast täitmist ja käsundi mittekohasest täitmisest tulenevat kahju. Maakohus on tuvastanud käsundi mittekohase täitmise üksnes laeva Grigory Aleksandrov osas, kui laeva laadimisel olevat esinenud üleseisuaeg 1,3 ööpäeva. Kohus on seisu- ja üleseisuaega arvestanud ekslikult. Laeva Fedor Varaksin lastimine on dokumenteeritud faktiraportis, mille kohaselt algas laeva lastimine 4.01.2004 kell 14.40 ja lõppes 6.01.2004 kell 7.00.

§ 55lg 1 kohaselt algab seisuaeg pärast ettevalmistusaja möödumist.

Ettevalmistusaeg on ajavahemik lastimisvalmiduse teate tegemisest järgneva tööpäeva esimese vahetuse alguseni lastimissadamas. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt kui lastimine algab enne ettevalmistusaja möödumist, arvestatakse enne ettevalmistusaja möödumist tegelikult lastimiseks kulunud aeg seisuaja hulka.

§ 55on imperatiivse iseloomuga.

Järelikult tuleb laevade seisuaega arvestada laeva faktilise lastimise algusest tingimusel, et see algas enne ettevalmistusaja lõppemist. Hageja oli esitatud hagiavalduses arvestanud laeva Fedor Varaksin seisuaja ja üleseisuaja õigesti. Samuti on kohus ekslikult arvestanud laeva Grigori Aleksandrov seisu- ja üleseisuaega. Vastavalt faktiraportile esitati N.O.R 15.01.2004 kell 21.50. N.O.R võeti vastu 16.01.2004 kell 08.00. Faktiline lastimine algas 16.01.2004 kell 4.20 ja lõppes 20.01.2004 kell 4.15. Ka märgitud laeva osas tuleb lähtuda

§ 55lg 2 sätestatud normist.

Laeva seisu- ja üleseisuaeg on hagis arvestatud õigesti. Kohtuotsuses toodud arvestus on ekslik. Laevade Fedor Varaksin ja Grigiori Aleksandrov lastimisel esines hagiavalduses märgitud ulatuses üleseisuaeg. Märgitu võttis varasemas menetluses õigeks ka kostja ja see on kajastamist leidnud mh kohtuotsuste kirjeldavates osades. Tulenevalt asjaolust, et laevade lastimisel esines üleseisuaeg, on kostja rikkunud käsunduslepingus 8 sätestatud laadimisnormi. Vaidlust ei olnud selles, et Nordblom Trading S.A ja kostja vahel puudus kirjalikus vormis sõlmitud käsundusleping, milles oleks olnud kokku lepitud laevade laadimise intensiivsuse norm. Õigesti on kohtuotsuses märgitud, et sellisel juhul kuulub kohaldamisele Muuga sadama Stivise söeterminali tavaline laadimisnorm. Kohtuotsuse kohaselt on tavaline laadimisnorm Muuga söeterminalis tõendatud kostja internetikodulehekülje väljatrükiga. Kostja võttis varasemas menetluses õigeks, et üleseisuaeg laevade laadimisel sh laeva Weston, millele laeti Nordblom Trading S.A. kuuluv süsi, esines. Kostja poolt esitatud kodulehe väljatrükk ei oma tõendina väärtust. Tavaline laadimisnorm saab olla norm, millega lepinguid sõlmitakse, mitte koduleheküljel pakutav informatsioon. 18.09.2008 esitatud avalduses avaldas hageja, et soovib laadimisintensiivsust tõendada Harju Maakohtu tsiviilasja toimikus nr 2-03-731 oleva lepinguga, milline oli sõlmitud kostja ja Impex Transport Inc. vahel, ning tunnistajate ütlustega. Hageja esindaja hilisem taotlus osundatud lepingu juurdevõtmiseks jäi tähelepanuta ja leping tõendina hindamata. Laeva Weston laadimisel esines hagiavalduses märgitud üleseisuaeg ning ka märgitud laeva lastimisel rikkus kostja kohaldamisele kuuluvat tavalist laadimisnormi. Kohtuotsuse ekslikkuse on põhjustanud väär hinnang söe laadimisel ja vedamisel esinenud lepingulistele suhetele. Vaidlust ei ole, et hageja oli hagiavalduses märgitud söepartiide omanik ja kauba saatja. Kohus leidis, et asjakohane on kostja seisukoht, et vaidlusaluste laevade konossemendid kinnitavad, et seoses üleseisuajaga võis väidetav kahju tekkida vaid kauba saatjal, kellel oli õiguslik suhe (tšarterveoleping) laeva omanikuga. Märgitu on ekslik. Kohtul ei olnud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ehk kauba saatja ja laeva omanike vahel oleks olnud sõlmitud tšarterveoleping; Konossementidesse on kantud vedajatena Fedor Varaksin osas Nordblom AS Flame SA volituse alusel (seega on lepinguline suhe laevaomanikuga Flame SA-1). Laeva Grigori Aleksandrov konossementi oli märgitud vedajana Flame SA, laeva Weston vedajana Nordblom Trading S.A Energi Randers Supply AS volituse alusel. Konossemendid laevaomaniku ja Nordblom AS vahelist tšarterveolepingut ei tõenda. Tulenevalt tõendamiskoormusest pidanuks kostja tõendama kauba saatja ja laeva omaniku vaheliste tšarterveolepingu olemasolu. Märgitud tõendeid kostja ei esitatud. Järelikult on kohtuotsuses märgitu tõendamata. Kohus on jätnud igasuguse tähelepanuta hageja seletuse selle kohta, et tšarterveoleping oli sõlmitud laeva omaniku ja kolmanda isiku ehk söe ostjate (Flame SA, Energi Randers Supply AS) vahel. Tulenevalt lepinguvabaduse printsiibist ei ole sellisel kujul lepingute sõlmimine kehtiva õiguse järgi keelatud. Laeva omanik nõudis üleseisuaja tasu tšarterveolepingu poolelt. Viimased omakorda kauba saatjalt/müüjalt ehk hagejalt kelle lepingupartneri süül üleseisuaeg tekkis. Hageja tunnistas üleseisuaja tasu põhjendatud nõuet ja see tasuti söe müügilepingu järgse tasu vähendamise teel kreeditarvete vormis. Nordblom Trading S.A. aga maksis üleseisuaja tasu ülekandega (Panga märkega maksekorraldus kui tõend oli kohtule esitatud). Kohus on ekslikult sidunud hageja võimaliku kahju kitsalt tšarterveolepinguga ja kahju tõendamise tšarterveolepingu kui tõendiga: KMS § 54 lg 3 sätestab üleseisuaja tasu osas kaks regulatsiooni. Esiteks, kui tšarterveolepingus on ette nähtud tasu maksmine üleseisuaja eest, siis loetakse üleseisuaeg kokkulepituks. Teiseks, kui tasu suurust ei ole kokku lepitud, tuleb üleseisuaja eest maksta tavalist tasu. Siit järeldub, et üleseisuaeg on alati tasuline. Maksta tuleb kas kokkulepitud või tavalist tasu. Laevaomanik ja vedajad olid üleseisuaja tasus kokku leppinud ja märgitu on tõendatud agendile ehk Muuga Fertekile edastatud informatsiooniga üleseisuaja tasu suurusest konkreetse laeva osas. Kohtuotsuse kohaselt on tasaarvelduskokkulepped ja kreeditarved hageja kahju tõendamiseks ebapiisavad ja ebausaldusväärsed tõendid. Üleseisuaja tasu pidi tšarterveolepingu pool maksma. Üleseisuaeg tekkis kostja süül. Üleseisuaja tasu suurus oli teada, sest märgitu on fikseeritud ekirjades agendile Muuga Fertekile. Tasaarveldus on kehtiva õiguse järgi lubatud ja tasaarvelduseks 9 piisab poole avaldusest. Üleseisuaja tasu maksis Nordblom Trading S.A maksekorraldusega ja pangamärkega maksekorraldus eeldatavasti ei ole võltsing. Kummastav on, et olukorras, kus üleseisuaja tasu on üleseisuaja eest seadusega ette nähtud, üleseisuaeg vaieldamatult esines ning kostja ühe alternatiivse vastuväite alusena märkis, et nad on üleseisuaja aja eest tasunud, asub kohus seisukohale, et üleseisuaega sisuliselt ei esinenud, seadusega sätestatud üleseisuaja tasu ei olevat õigus nõuda. Kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid kogumis. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel. Vastavalt TsMS § 658 lg-le 2 on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Vaidlustatud maakohtu otsuses eelnimetatud nõuet järgitud ei ole, mis on kaasa toonud TsMS § 436 lg 1 rikkumise. Hageja esitas 31.05.2005 Tallinna Linnakohtule kahju hüvitamise nõude, milles palus kostjalt välja mõista 43 726 USD selle eest, et kostja oli söe laevadele laadimisel rikkunud laadimisnormatiive, mistõttu laevade laadimisaeg pikenes üle planeeritud laadimisaja, mille tulemusena hageja kandis täiendavaid kulutusi (I kd lk 1-3). 17.11.2006 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles ta avaldas, et kostja on rikkunud lepingu nr 220103T p-s 2.1.4 sätestatud normatiive laeva F.Varaksin lastimisel 0,45 päeva, laeva G.Aleksandrovi puhul oli ülenormatiivne lastimisaeg 1,7 ööpäeva ja laeva Westoni puhul oli seisuraha suuruseks 10 326,46 USD (I kd lk 152-156). Esialgses hagiavalduses esitatud nõude suurust hageja ei muutnud ja selleks jäi 43 276 USD, ehk 540 517 krooni 24 senti. 23.02.2007 esitatud hagiavalduses vähendas hageja nõuet ja palus välja mõista kostjalt 41 011,86 USD ehk 480 248 krooni 88 senti (II kd lk 194-199, 266). Maakohus on otsuses märkinud, et pooltel oli vaidlus selles, kas laevade Fedor Varaksin, Weston ja Grigory Aleksandrov lastimisel ületati lastimisaega, kui ületati, siis missuguses ulatuses ja kas lastimisaja ületamisega tekkis hagejale kahju. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt on lahendamisele kuuluvad küsimused püstitatud ebaõigesti. Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2008 otsusega on tuvastatud, et vaidlus puudus kohtuotsuse kohaselt selles, et kostja on laevade lastimisel lepingut rikkunud ja pole kinni pidanud laadimisnormist. Seega ei olnud käesoleva vaidluse esemeks enam kostja poolt lepingu rikkumise tuvastamine. Maakohus on asunud ümber hindama ringkonnakohtu 10.07.2008 otsuses tuvastatut, minnes sellega vastuollu TsMS § 658 lg-ga 1, mille kohaselt pidi maakohus tegema uuesti vaid need menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud, mitte aga hakkama 10 tuvastama kostja poolt lepingu rikkumise olemasolu. Maakohus ei ole arvestanud, et kostja on laadimisaegade ületamist kohtuistungil tunnistanud (II kd lk 254). Vaidlust ei ole selles, et teenuste osutamist laevadele Fedor Varaksin, Karma ja Grigoriy Aleksandrov söe laadimisel reguleeris poolte vahel 22.01.2003 sõlmitud leping nr
  3. Vaidlust ei ole selles, et eeltoodud laevade osas on olnud Muuga sadamas üleseisuaeg, kuid üleseisuaja eest makstavas tasus ei ole lepingus kokku lepitud. Kohus on märkinud ja selles ei saa enam pooltel olla vaidlust, et kokkuleppe puudumisel on hagejal võimalik kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda kahju hüvitamist. Kuna hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, on eksitav kohtuotsuses märgitud kohtu selgitus, et hageja võib nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Maakohus ei kõrvaldanud Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2008 otsuses loetletud puudusi tõendite hindamisel ja on jätnud tõenditele hinnangu andmata ja kohtuotsuse vajalikus ulatuses põhjendamata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust kõiki tõendeid analüüsida. Maakohus ei arvestanud hageja selgitust, et ta on tasunud kauba saajatele äriühingutele Flame S.A. ja Energi Randers Supply A/S üleseisuaja eest, tehes nendega tasaarvestuse ja laeva Weston üleseisuaja eest on tasunud nõude loovutaja Nordblom Trading SA panga ülekandega (maksekorraldus oli kohtule esitatud) Nordsjofrakt AB-le. Maakohtul tuli anda hinnang tasaarvestuse kokkulepetele ja tasumist tõendavatele dokumentidele, millest nähtuvalt oli hageja tasunud võlga kolmandatele isikutele laevade üleseisuaja eest Muuga sadamas. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on jätnud hindamata hageja poolt esitatud krediitarved, tasaarvestuskokkulepped ja konossemendid ning maksekorralduse, millega hageja oma nõuet tõendas. Krediitarvetel esinevad väidetavad vormipuudused ei anna alust arvete hindamata jätmiseks, sest tegemist on kohaste tõenditega tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 229 lg 1, § 272 lg 1). Maakohus on rikkunud sellega TsMS § 232 lg 1 nõuet, mille tulemusena on rikutud kohtuotsusele sätestatud seaduslikkuse nõuet. Maakohus on ekslikult keskendunud üksnes tšarterveolepingute esitamise vajaduse olemasolule ja nende mitteesitamisele, kusjuures

§ 54

lg 3 sätestab, et üleseisuaja tasu suuruses võib kokku leppida tšarterveolepingus ning kui kokkulepet ei ole, makstakse tavalist tasu. Sellele on juhitud tähelepanu ka 10.07.2008 otsuses. Põhjendamatu on maakohtu poolt hagejalt nõuda tšarterveolepingu esitamist, kuna hageja ei olnud laevade Feodor Varaksin, Weston, ega Grigory Aleksandrov omanik (andmed omanike kohta olid kohtule esitatud- t.lk-d 16-17, 167-168, 49-50). Samas aga sõlmitakse tšarterveoleping just laeva omaniku ja kolmanda isiku (söe ostjate Flame SA, Energi Randers Supply AS), mitte hageja vahel. Kuna tšarterveolepingu sõlmimist tõendab konossement, millised olid hageja poolt esitatud (t.lk-d 116, 120, 122), ei olnud maakohtul vaidlust selles, et laevu kasutati tšarterveolepingute alusel.

§ 56

lg 1 kohaselt, kui seisuaja kestust ei ole kokku lepitud, loetakse seisuajaks sarnase laeva tavaline lastimisaeg sellises sadamas. Seisuaja tasu suuruse kohta on ringkonnakohus 10.07.2008 otsuses märkinud järgmist: hageja on väitnud, et tasu suurus tehti teatavaks kostja agendile AS-le Muugafertek enne iga laadimist. Kuna hageja oli tuginenud asjaolule, et AS Muugafertek oli kostja agent, siis ei olnud välistatud, et agendile ehk kostja esindajale teatamist saab lugeda teatamiseks kostjale. Tegemist oli kutsetegevuses sõlmitud lepinguga, mille suhtes tuleb VÕS § 25 lg-st 1 tulenevalt lähtuda väljakujunenud tavadest ja praktikast. Maakohus jättis hindamata hageja väite, et sellisel viisil üleseisuaja trahvist teatamine on kaubanduslikus meresõidus tavaks ja seda asjaolu kinnitavad 11 tõendid. Hageja esitas oma väidete kinnitamiseks, et laevaomanik ja vedajad olid üleseisaja tasus kokku leppinud, tõendid, mille kohaselt oli kostja agendile ehk Muuga Fertekile edastatud informatsioon üleseisuaja tasu suuruse kohta konkreetse laeva osas. Tõendite hindamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuet. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kuivõrd maakohus on olulises osas jätnud kohtuotsuse põhjendamata ja rikkunud sellega TsMS § 656 lg 1 p 5 nõuet, tuleb kohtuotsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule TsMs § 657 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Ulvi Loonurm Ele Liiv Reet Allikvere 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.