3-09-3050/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3050 Otsuse kuupäev

1. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Viitkin´i kaebus Tartu Vangla direktori 25.05.2009 käskkirja nr 1-4/766 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aivar Viitkin, esindaja Gaabriel Tavits Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Jätta kaebus rahuldamata. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so arvates
2. juuni
3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla direktori 25.05.2009 käskkirjaga nr 1-4/766 karistati Aivar Viitkinit Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 nõuete rikkumise eest isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et vahistatu ei allunud 27.04.2009 kella 14.35 paiku E-hoone
4. sektsiooni kambris nr 1114 vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Aivar Viitkin esitas 29.05.2009 Tartu Vangla direktori 25.05.2009 käskkirja nr 1-4/766 peale Justiitsministeeriumile vaide. Justiitsministeeriumi 09.09.2009 vaideotsusega nr 11-7/820 jäeti vaie rahuldamata. 19.12.2009 esitas Aivar Viitkini esindaja Gaabriel Tavits kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused A. Viitkin palub tunnistada Tartu Vangla direktori käskkiri 25.05.2009.a nr 1-4/766 õigusvastaseks. Põhjendatud huviks on võimalik soov esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. 1 Samuti leiab A.Viitkin, et distsiplinaarkaristuse olemasolu toob endaga kaasa selle, et A. Viitkinit on võimalik iseloomustada kui isikut, kes ei allu vangla sisekorrale ning iga tema tegevust, mis on suunatud õiguste põhjendatud kaitsele, võidakse A. Viitkini vastu ära kasutada. Järgnevate rikkumiste eest on võimalik määrata raskemaid karistusi, sealhulgas kartserisse paigutamist. A. Viitkin on seisukohal, et vaidlustatav käskkiri ei ole kaalutletud ega proportsionaalne. Nimetatud käskkirja koostamisel ei arvestatud millistel asjaoludel keeldus A. Viitkin vanglaametniku korraldust kambrist väljuda täitmast. Tartu Vangla ametnikud eirasid A. Viitkinil esinevaid terviseprobleeme, nõudes 27.04.2009.a. temalt remonditööde ajaks kambrist lahkumist. Kambrist lahkumise korralduse andmisel ja hilisemas distsiplinaarmenetluses jätsid vanglaametniku arvesse võtmata, et A. Viitkinil ei olnud võimalust tervislikel põhjustel oma kambrist lahkuda. Kaebajal esines migreenihoog ja ta oli voodis pikali, samuti ei võimalda tema tervislik seisund istuda pikaajaliselt ratastoolis. Vaidlustatud käskkirja koostamisel ei analüüsinud Tartu Vangla ametnikud piisavalt korralduse täitmata jätmise tehiolusid ning A. Viitkini terviseseisundit. Ei ole välja selgitatud, kas kaebajal oli 27.04.2009 tervislikust seisundist lähtuvalt võimalus kambrist lahkuda, arsti kaebaja tervislikku seisundit kontrollima ei kutsutud. Käskkirja koostamisel jäeti arvesse võtmata A. Viitkini seisukohad ning need loeti ilma igasuguse kaalutluseta ebaõigeteks. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et A. Viitkin tahtlikult rikkus Tartu Vangla eeskirju, kuid milles tahtlus seisnes, on kindlaks tegemata. Lähtuvalt eelpool öeldust on Tartu Vangla direktori käskkiri 25.05.2009.a nr 1-4/766 õigusvastane. Vastustaja vastuväited Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et Aivar Viitkini kaebus Tartu Vangla direktori 25.05.2009.a käskkirja nr 1-4/766 õigusvastasuse tuvastamiseks on põhjendamatu. Tartu Vanglas on A. Viitkini distsiplinaarsüüteos distsiplinaarmenetlus läbiviidud menetlusnorme järgides, A.Viitkini poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu ning süü selles on tõendatud. Distsiplinaarmenetluse materjalidest on näha, et kaebajal puudusid otsesed meditsiinilised takistused kambrist lahkumiseks sel ajal, mil seal tehakse remonttöid. Ametnikud ei sundinud kaebajat ilma ratastoolita liikuma või võtma kambrist kaasa asju, mida kaebaja teha ei oleks saanud. Kaebajale anti korraldus kambrist lahkumiseks ning teda oleks paigutatud remonttööde ajaks ootekambrisse, kus on olemas lavatsid ning kaebaja ei oleks pidanud istuma terve selle aja ratastoolis, mis temale väidetavalt nii suuri piinu oleks tekitanud. Migreenihoo leevendamiseks oli kaebajal võimalus paluda meedikutelt või valvurilt rohtu, mida kaebaja ei teinud ja seega on vastustaja seisukohal, et kaebaja nn migreenihoog on otsitud vabandus, mitte tegelikkusele vastav põhjus. Kaebaja ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et ta ei saanud vanglaametniku korraldust tervislikust seisundist tulenevalt täita. Seega on Tartu Vangla direktori 25.05.2009.a käskkiri nr 1-4/766 õiguspärane. Kaebaja läbis vaidemenetluse, vaideotsuse sai kätte 11.09.2009.a ning tal oli õigus selles toodud käskkirja tühistamata jätmise põhjenduste ning seisukohtadega mittenõustumisel pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse, et taotleda halduskohtult praeguses kaebuses toodud põhjendustel distsiplinaarkäskkirja tühistamist. Seda kaebaja teinud, millest saab järeldada, et ta nõustus vaideotsusega, seega ka enda distsiplinaarkorras karistamisega ning seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi, mis on tuvastamisnõude esitamisel vajalik ära näidata. 2 HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele. Seetõttu ei aitaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajat tema eesmärgi saavutamisel. Silmas tuleb pidada, et vastavalt HMS §-dele 64-70 ei ole igasugune haldusakti õigusvastasus piisavaks aluseks akti kehtetuks tunnistamisele. Kehtiv õigus ei näe ette ka akti andnud haldusorgani üldist kohustust kaaluda õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist. Seega isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri on mingis osas õigusvastane, ei tähenda see veel, et käskkiri tühistatakse ning seda saab jätkuvalt kaebaja käitumise iseloomustamiseks vanglas arvesse võtta. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Aivar Viitkin taotleb oma kaebuses Tartu Vangla direktori 25.05.2009 käskkirja tühistamist. Vaidlustatud käskkirjas on kaebajat süüdistatud selles, et ta 27.04.2009 kella 14.35 paiku Ehoone 3 sektsiooni kambris 1114 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Distsiplinaarmenetluse protokollist tulenevalt oli vanglaametniku korralduseks kohustus väljuda kambrist, et remonditööline saaks teostada remonttöid kambris, millega segas vanglaametnike tööd. Karistamisel on aluseks võetud Tartu Vangla kodukorra p. 7.1.
5. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 sätestab, et kinni peetav on kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorra ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla Kodukorra p 1.3 sätestab, et kinni peetava isiku all mõistetakse kinnipeetavaid ja vahistatuid. A.Viitkin on käskkirjast tulenevalt vahistatu. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele. VangS § 100 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristust: 1) noomitus, 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks, 3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. Kaebuse esitajat on karistatud lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajale anti valvuri poolt korraldus kambrist lahkumiseks. Seda on kaebuse esitaja tunnistanud vanglale 28.04.2009 ja 12.05.2009 antud seletustes (tlk.32 ja 33). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja keeldus kambrist lahkuma. Kaebaja väitel esines tal aga tervislikust seisundist tulenev takistus migreenihoog, mis ei võimaldanud tal kambrist lahkumist. Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et tema tervislik seisund ei võimaldanud kambrist lahkuda. Kaebaja ise ei ole pidanud vajalikuks esitada ühtegi tõendit selle kohta, et tal oli 27.04.2009 migreenihoog, mis ei võimaldanud ei istuda ega teise kambrisse minna. Esimeses, 28.04.2009 antud seletuses ei ole A.Viitkin märkinud, et tal on migreenihoog, vaid on märkinud, et ta on valudes ja tervislik seisund ei võimalda tal istuda. Samas on vangla spetsialist-arst M. Maidla 12.05.2009 õiendis märkinud, et A.Viitkinil ei esine tervisehäireid, mis takistaksid tal ratastoolis istumist. Distsiplinaarmenetluse protokollis on ka märgitud, et 20.04.2009, 21.04.2009 ja 24.04.2009 oli kaebuse esitajal kokkusaamised ametiisikutega, kus kaebaja oli võimeline toolis istuma. Puuduvad ka tõendid, et kaebaja oleks 27.04.2009 tulenevalt tugevast migreenivalust vajanud arstiabi või ravimeid. Ei ole esitatud tõendeid, et A.Viitkin oleks arstiabi taotlenud ka siis, kui talle anti korraldus teise kambrisse minekuks. Alles kohtuistungil väitis kaebaja, et ta küsis 27.04.2009 migreeniravimit, mis toodi järgmisel päeval. Kohus ei pea esitatud väidet usutavaks, kuna rohu küsimist ei ole kaebaja märkinud üheski seletuses ega esialgses kaebuses, samuti ei 3 nähtu selline asjaolu ka valvuri ettekandest. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kaebajal esinesid põhjused, miks tal ei olnud võimalik vanglaametniku seaduslikku korraldust täita. Kaebaja märkis kohtuistungil, et tema kambris viibimine ei oleks seganud pistiku vahetust ja remonttöid oleks saanud teha ka ilma korraldust andmata ning et varemalt ei ole ta pidanud kambrist lahkuma. Sellest saab järeldada, et kaebaja hindas talle antud korraldust ning ei pidanud vajalikuks korraldust täita. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 märkinud, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kolleegium märkis samuti, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Antud juhul ei olnud tegemist HMS § 63 lg-le 2 vastava tühise korraldusega. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. A.Viitkini distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS §-s 64 kehtestatud nõudeid. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise, samuti asjaolu, et järgnevate võimalike rikkumiste eest on võimalik talle määrata raskemaid karistusi sealhulgas kartserisse paigutamist. Kahju hüvitamise taotluse esitamise osas märgib kohus, et kaebaja ei ole kasutanud võimaliku kahju tekkimise vältimiseks esmast kaitsevahendit - käskkirja tühistamise nõude esitamist. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 tulenevalt saab kahju hüvitamist taotleda siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RvastS § 3 reguleerib haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude esitamist. Seega näeb seadus ette, et enne kahju hüvitamise nõude esitamist tuleb kasutada kõiki õiguskaitse vahendeid, mis hoiaksid kahju tekkimise ära. Kaebaja ei ole käskkirja, mille õigusvastasuse tuvastamist taotleb, tühistamist kohtus eelnevalt taotlenud ehk on nõustunud Justiitsministeeriumi 09.09.2009 vaideotsusega. Kohtuistungil ei andnud kaebaja ega tema esindaja arvestatavat vastust, miks ebasoodsa vaideotsuse puhul kohtusse kaebust ei esitatud. Samuti ei saa põhjendatud huviks pidada eesmärki, et hoida ära olukord, kus õigusvastase distsiplinaarkaristuse olemasolu võib järgmiste võimalike rikkumiste korral kaasa tuua rangema karistuse. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei pane vastustajale kohustust käskkirja tühistada. Ka juhul, kui kohus tunnistaks käskkirja õigusvastaseks, jääb sama haldusakt kehtima, tuues kaasa kõik käskkirjast kui kehtivast haldusaktist tulenevad tagajärjed. Eda Muts kohtunik 4 5