järgi, st et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
MENETLUSE KÄIK 19.03.2010.a esitas K S Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse E S’i vastu ühisvara jagamise nõudes. 14.09.2010.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, palusid see kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromisslepingus sisaldub pooled kokkulepe määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks. Hageja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest riigituludesse. Tsiviilasi nr 2-10-13411 KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (
Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja nr 2-10-13411 menetluse. 2.
lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise korral, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hinnates hageja taotluse põhjendusi koosmõjus tsiviilasjas esitatud materjalidega hageja varalise seisundi kohta leiab kohus, et hageja majanduslik seisund on jätkuvalt selline, mis ei võimalda tal tasuda menetlusabina saadud 10 000 krooni menetluskulu (riigilõivu), sealhulgas ka osade kaupa ja/või pikema tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et pooled sõlmisid asjas kompromissi, peab kohus õigeks ja õiglaseks vabastada K S täielikult 10 000 krooni menetluskulu (riigilõiv) tasumisest riigituludesse. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.