Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning
, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi O. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista O. V. võlgnevus kolmkümmend kuus tuhat kaheksasada kolmkümmend kuus (36 836) krooni 93 senti ja viivis protsendina põhinõudelt ( 36 836,93 krooni) alates 21.05.2010.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas seitse tuhat viissada ( 7 500) krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (09.08.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 02.03.2007.a. sõlmiti poolte vahel järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto BMW xxxxxxx, 2,5, ehitusaasta 1996 ning millega hageja finantseeris vara tulevikus omandamise võimaldamiseks kostjale vajalikku tehingut. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja poolt valitud vara ostis hageja 02.03.2007.a ning andis selle samal päeval kostjale üle. Lepingu kohaselt kohustus ostja hiljemalt järgmisel päeval pärast vara enda valdusesse saamist sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotuid kulutusi tasuma täielikult ostja. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus ostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Ostja kohustus tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulu ja/või kahjud on kandnud liisingufirma, kohustus ostja liisingufirmale vastavad summad hüvitama liisingufirma poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 15.09.2008 sõlmis kostja kindlustusleppe nr xxxxxxxx, mille kohaselt oli kindlusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja kindlustusvõtjaks kostja. Kindlustusmakse osamakse tuli tasuda iga kalendrikuu 15 kuupäeval hageja arveldusarvele. Kindlustusmakse suurus märgitakse iga järgmise kindlustusperioodi kohta väljastataval poliisil. Kaskokindlustuse poliisid nr xxxxxxxxxxxx väljastati kostjale 07.03.2008 ja 13.02.2009.a. Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 02.03.2007.a sõlmisid pooled järelmaksuga müügilepingu teenuste lisa, mille alusel andis hageja kostjale kasutamiseks Neste kütuse krediitkaardi, millega võis kostja teha ühes kuus tehinguid summas 95,87 eurot (1 500 Eesti krooni). Kostja kohustus tasuma kaardi kuumakset 0,96 eurot (15 Eesti krooni) ning tasuma kalendrikuu jooksul kaardiga tasutud teenuste eest hagejale järgmisel kalendrikuul vastavalt hageja poolt väljastatavale arvele. 2
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et et 02.03.2007.a. sõlmiti poolte vahel järelmaksuga müügileping nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto BMW xxxxxxx, 2,5, ehitusaasta 1996 ning millega hageja finantseeris vara tulevikus omandamise võimaldamiseks kostjale vajalikku tehingut . Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne võlgnevus kogusummas 36 836 krooni ja 3
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 7 500 krooni väljamõistmist.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 7 500 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Annemarie Gerassimov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.