KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 12.05.2010.a. Tallinn, Kentmanni Kohtu
§ 405lg 1 p 5 järgi, ilmneb, et N.
S l olid töösuhted hagejaga ning hageja oli nõus raha maksma N. S jaoks vaid panka ja selle tarvis palus N. S v kostjal avada konto, mida saaks N. S v kasutada. Hinnates kostja seletust, N. S seletuskirja, Swedbank AS kirja ning kostja konto väljavõtet, leiab kohus, et märgitud 6000 krooni ja 10000 krooni märkega maksekorraldustes vastavalt „dengi na reiss“ ja „kom.kulud“ ei ole tasutud kostja kasuks ehkki on tasutud tema pangakontole. Viidatud pangakonto, mis oli kostja nimel, on vaadeldav soorituse kohana ja rahasumma maksmine ei ole vaadeldav raha tasumisena kostjale kostjaga sõlmitava kohustuse katteks, mida ei tekkinud. Viidatud tõenditest järeldub, et kostja lubas N. S l kasutada seda kontot ning hageja kandis kostja kontole raha 16000 kr eelkõige N. S kasuks. Seda, et N. S ja hageja vahel pidid olema õiguslikud suhted või pidid nad täiendavalt lepinguid sõlmima, ei ole hageja eitanud, vastupidi jäi oma viimastes väidetes selle juurde, et leping pidi olema sõlmitud just N.S ning et ta maksis raha kostja kontole just N. S korraldusel. Ka hageja esitatud pretensioonist kostjale nähtub eelviidatud 3
(4)asjaolu. Kuna 1) hageja on ise esile toonud selle, et ta maksis N. S korraldusel on 16000 krooni kostja arvele, et 2) kostjal ei ole hagejaga mingeid lepingulisi suhteid, 3) rahasumma pole tasutud kostjale tulevase kohustuse raames, millist ei tekkinud, siis on märgitud rahasumma kantud kostja kontole hageja ja N. S võimaliku lepingu või tulevikus sõlmitava lepingu raames tema korraldusel. Seega hageja kui üleandja sooritus raha tasumise näol kokku 16000 krooni kostja kontole, ei tähenda sooritust mitte kostjale vaid sooritust N. S . Viimane tähendab aga seda, et hageja poolt nõutav 16000 krooni on vaadeldav tema poolt üleantuna, kuid saajaks ei ole ega saa olla eelviidatud juhul VÕS § 1028 lg 1 ja 1029 järgi Valentina S va, kes on eelviidatud sätete tähenduses kolmas isik. Märgitud VÕS § 1028 lg 1 ja § 1029 järgi saab hageja nõuda üleantud rahasummat tagasi isikult, kelle korraldusel ta on raha tasunud ehk saajaks saab olla vaid isik, kelle kasuks oli 16000 krooni tasutud. Seega nõustub kohus kostja väidetega, et hagi alusetult saadu tagastamiseks on esitatud mittekohase kostja vastu ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus on hagejale selgitanud kirjaga 30.03.2009 VÕS § 1028 ja § 1029 nõude eeldusi ja kelle vastu nendel alustel on võimalik nõudeid esitada, kuid hageja jäi oma 15.04.2009 täpsustatud avalduses oma nõuete juurde ja palus hagi rahuldada kostja vastu.
- Käesoleva vaidluse raames ei saa kohus anda hinnangut, kas üldse ja millistel tingimustel oli või ei olnud leping sõlmitud N. S ga, sest käesolevas vaidluses lahendab kohus nõuet VS vastu.
- Mis puutub hageja väitesse, et kostja ei tohtinud olla vahendaja, kui võimaldas N.S l kasutada oma pangakontot, siis märgitud väide ei ole õige. Swedbank AS-i kirjast nähtub, et sellelt on saanud raha välja võtta N. S v. Kuidas isik võimaldab oma kontot kasutada, on konto omaniku, kasutaja ja pangavahelise lepingu küsimus. Millised suhted, kas head või halvad olid kostjal N. S vaga, ei oma üldse vaidluse raames tähendust. Kostja esitatud abielulahutuse tunnistus kinnitab kostja ja N. S abielu lahutamist enne hagis viidatus sündmuste toimumust, mis kaudselt viitavad ja toetavad kostja väiteid ühise majapidamise puudumisest ja N. S ga ja kinnitavad nende omavahelisi võimalikke lahusvaralisi suhteid kuid käesoleva vaidluse raames ei oma need tähendust, sest hagi jäi ülalviidatud motiividel rahuldamata. 16.
§ 163
lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jääb rahuldamata.
§ 405
lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks menetluskulud rahalise suuruse.
§ 138
lg 1, 2, § 143 p 1, § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks kohtukulud kohtuvälised kulud, st tõlkekulud, menetlusosaliste esindajate, nõustajate kulud. Kostja on kandnud kokku menetluskuludena õigusabikulusid ja tõlkekulusid kokku 4315 krooni, millest tõlkekulud on 50 krooni, vastavalt esitatud OÜ BrettWell Õigusbüroo arvetele 10/12-2008, 02/03-2009, 09/04-2009, 01/10-2009.. Kostja on esitanud kohtule 2 taotlust, mitu vastust, dokumendi /hageja pretensioon talle/ tõlke. Seega vastab arvestus tehtule. Vabariigi Valitsuse määruse 04.09.2008 nr 137 § 1 järgi on lepingulise esindaja teiselt poolelt väljamõistetava kulu piirmäära hagihinna puhul kuni 50000 krooni vastavalt 25000 krooni. Seega on kostja menetluskulud õigusabi eest /4315 kr 50 kr/ alla määruses nimetatud piirmäära. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt välja mõista menetluskulude katteks õigusabi ja tõlkekulu kokku 5315 krooni. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kooskõlas
ja TMS RakS § 42 ei ole piiranguid kaebuse esitamiseks otsuse peale. Kohtunik 4
(4)