lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on hagi õigeksvõtnud. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista põhivõlg 6455,97 krooni, viivis 5677,70 krooni ja menetlustasu 750 krooni, kokku 12 883,67 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,165 % põhivõlalt päevas alates 16.09.2009.a kuni põhivõla tasumiseni.
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Tulenevalt hageja taotlusest tuleb kostjalt hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 1400 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.