3-07-2522/42

3-07-2522 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-2522 Haldusasi OÜ O kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.08.2007 maksuotsus nr 12-5/
2. välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev 26 november 2009 Menetlusosalised Kaebaja OÜ O ja tema esindaja advokaat Vahur Kivistik Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Marika Salmistu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ O kaebus haldusasjas nr 3-07-
3. Edasikaebamise kord kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. jaanuaril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1 3-07-2522 24.08.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.08.2007 maksuotsusega nr 12-5/214 kohustati OÜ-d O tasuma käibemaksu summas 59 098 krooni ja tulumaksu summas 122 343 krooni (tl 18-31). 13.11.2007 Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/262-1 jäeti OÜ O vaie maksuotsusele rahuldamata (tl 32-36). 13.12.2007 postitas OÜ O kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.08.2007 maksuotsusele nr 12-5/214 (tl 5-10). 29.02.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 40-45). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on maksuotsus ebaseaduslik, sest maksuhaldur on tõendeid ebaõigesti hinnanud ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et maksuotsuses hinnatud tehinguid ei ole toimunud. Kaebaja selgituste kohaselt tõendab tehingute toimumist tehingu teine pool, millest kaebaja järeldab, et maksuhaldur on pannud kahtluse alla tehingute kajastamise OÜ G raamatupidamises ja maksuarvestuses. Kaebaja poolt metsamaterjali soetamine OÜ-lt G on tõendatud äriühingu volitatud esindaja seletustega maksuhaldurile: juhatuse liige, kaebaja juhtaja, sekretär ning autojuht, kes teostas metsamaterjali vedu. Tehingute toimumist tõendab ka arvete tasumine panga kaudu. Metsamaterjalide veo kohta on koostatud nõuetekohased üleandmisaktid, arved, veoseveolehed. Kaebaja on saadud kauba müünud samades kogustes ning edasimüük on vormistatud nõuetekohaselt. Kaebaja väidetel on käesolevas asjas vaja kontrollida, kas maksuhaldur on rikkunud topeltmaksustamise keeldu. Maksuotsuse kohaselt on OÜ G poolt tasumata määratud käibemaks 1 436 775 krooni. Nähtuvalt maksuotsusest kattuvad mõlema äriühingu osas läbiviidud maksurevisjoni ajavahemikud. Antud asjas ei ole maksuhaldur tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kaebaja osavõtule maksupettusest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud seost kaebaja ja OÜ G vahel, juhatuse liikmete vahel. Samuti ei ole tuvastatud, et juhatuse liikmed tegutseksid kaebaja juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all. Kaebaja on täitnud hoolsuskohustuse ning tuvastanud tehingupartneri – tasumine toimus pangakontolt pangakontole. Kuna pangakontot ei ole võimalik avada isikut tuvastamata, siis ei olnud kaebajal mingit põhjust arvata, et OÜ G nimel võib tegutseda keegi kolmas isik, kes palub arve tasuda OÜ G pangakontole. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja ei ole täitnud metsaseadusest vm õigusaktidest tulenevaid kohustusi, ei saa käibemaksu määramine tuua iseenesest kaasa tulumaksunõude esitamist. Tulumaksu osas kehtivad tunduvalt lihtsamad tõendamisnõuded. Hoolsuskohustuse rikkumine ei too kaasa maksukohustust, vaid paneb maksukohustuslasele täiendava tõendamiskohustuse, mida kaebaja on käesolevas asjas täitnud. Lugedes tehingute toimumise tõendatuks, ei oma võimalikud hoolsusnõuete rikkumised tähtsust ega saa olla aluseks täiendava maksu määramisel. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega selle kohta, et tehingute toimumine on tõendatud maksumenetluses võetud seletusega. Isikud kirjeldavad oma seletustes kuidas tehinguid vormistati, kuid keegi neist ei näinud metsamaterjali. Materjali vastuvõtt toimus väidetavalt kaebaja puiduplatsil Reius, kuid need isikud kohapeal ei käinud. Telefoni teel teatati autojuhtidele metsamaterjali mahalaadimise koht. Autojuhid ja puiduvastuvõtjad ei kinnita metsamaterjali olemasolu ja selle vedu OÜ G poolt. T. V ei olnud varem näinud 17.02.2005 veoselehte, veoki juhi poolt täidetud lahtreid ei ole täitnud tema. Puiduvastuvõtjate selgituste kohaselt tuuakse metsamaterjal laoplatsile ning nemad võtavad selle veoselehtede alusel vastu, kuid OÜ G, V. Ti ja R. G´i nimed on neile tundmatud. Neid metsamaterjali kohta vormistatud dokumente, millele viitavad oma seletustes T. T, A. K, V. T kaebaja maksumenetluses ei esitanud. OÜ G veoselehtedel on puid vastuvõtjaks märgitud kaebaja 2 3-07-2522 sekretär, kes töötas Pärnu kontoris, mitte Reius puiduplatsil vastuvõtjana. R. G´i seletuse kohaselt on sekretär märgitud veoselehtedel vastuvõtjana juhul, kui autojuhtidel ei olnud veoselehti kaasas, kuid puidu vastuvõtjad on kinnitanud, et nemad ilma veoselehtedeta puitu vastu ei võtnud. Samuti arvab V. T, et on osadele veoselehtedele autojuhtide nimel allakirjutanud, mis viitab sellele, et metsamaterjali ei transporditud. Ükski maksuhaldurile esitatud tõend ei näita OÜ G poolt puidu üleandmist laoplatsil. Mittesoetamist tõendab ka asjaolu, et kaebaja ei ole säilitanud vaidlusaluse puitmaterjali soetamise tõendamiseks metsateatisi. Võrreldes keskkonnateenistuse poolt saadetud metsateatistel ja OÜ G arvetel kajastatud raiemahtusid, ilmneb suuri erinevusi lubatud raiemahtude ja arvetel näidatud raiemahtude vahel. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kontoris toimus üksnes dokumentide vormistamine, kuid mingit kauba liikumist ei toimunud. Maksuotsus on tehtud põhjusel, et kaebaja ei soetanud metsamaterjali OÜ-lt G. Ainuüksi arvete tasumine panga kaudu ei tõenda tehingute toimumist. Maksuhaldur koostas kaebaja ja OÜ G veoselehtede võrdlustabeli. Kaebaja poolt on ainult kahel korral märgitud metsamaterjali eelmiseks omanikuks OÜ G. Puidumaterjali lähtekohana on märgitud Reiu laoplats, kust saadetud veoseveolehe omaniku andmed täidab sealne puidu vastuvõtja. Kuid 11 veolehel on volitatud esindajaks märgitud kaebaja sekretär. Samuti on kaebaja ja OÜ G veoseveolehtede kuupäevades erinevused ning erinevad nimed või puuduvad need üldse. Ainuüksi kauba edasimüümine ei kinnita kauba soetamist OÜ-lt G. Maksuhaldur koostas 08.09.2006 OÜ-le G maksuotsuse, millega osaühingut kohustati tasuma täiendavat käibemaksu, mis on siiani tasumata. Maksusumma määrati põhjusel, et OÜ G ei ole soetanud kaupa OÜ-lt L, OÜ-lt I, mille tõttu vähendati deklareeritud sisendkäibemaksu
6. aasta veebruaris ja märtsis. Kuna maksumenetluses OÜ G raamatupidamise dokumente ei esitanud, siis käibedeklaratsioonis maksustava käibe osa kajastatud numbreid maksuhaldur kontrollida ei saanud. Seetõttu ei saa maksuhaldur kinnitada, et OÜ G käibemaksudeklaratsioonis kajastatud numbrid sisaldavad kaebaja arvetel kajastatud numbreid. Ka juhul, kui OÜ G käibemaksudeklaratsioonis kajastatud numbrid sisalduvad kaebaja arvetel kajastatud numbreid, ei oleks tegemist topeltmaksustamisega, kuna kaebaja osas läbiviidud maksumenetluses on kindlaks tehtud, et OÜ G ei müünud kaebajale metsamaterjali ning seetõttu on OÜ G väljastatud arvetel näidatud KMS sätteid eirates. Kuna OÜ G ei võõrandanud kaupa, siis ei tekkinud tal maksustatavat käivet ning puudus kohustus arvel käibemaksu kajastamiseks. Maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et metsamaterjali müüki ei toimunud, mis on piisav täiendava käibemaksu määramiseks. Maksuotsusega on tuvastatud, et kaupa pole üldse saadud ning kaebajale ei ole etteheidetud hoolsuskohustuse rikkumist ja tehingupartneri tuvastamata jätmist. Metsaseadusele on viidatud põhjusel, et näidata, kellel on tõendamiskohustus. Antud asjas veoselehtedel märgitud autojuhid ei olnud veoselehti näinud, samuti ei olnud veoselehti näinud puiduvastuvõtjad. Kaebaja sekretär allkirjastas veoselehed ilma, et oleks veendunud metsamaterjali olemasolus. Tulumaksu arvestamisel peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist näidatud osapoolte vahel. Kuludokument peab õigesti kajastama toimunud tehingu sisu. Asjas on tuvastatud, et OÜ G arvetel on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid s.t metsamaterjali müüki ei ole toimunud. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. 3 3-07-2522 Kaebus on saabunud 12.12.2007 vastustaja 24.08.2007 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 13.11.2007 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 36). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja on seisukohal, et tehingu toimumist OÜ-ga G tõendab nii kaebaja juhataja T. A, sekretär A. K ning tehingu vastaspoole volitatud esindaja V. T ja juhatuse liige R. G maksumenetluses antud seletusega. Tehingu toimumist kinnitab ka autojuht T V oma seletustega selle kohta, et ta vedas metsamaterjali OÜ-le G ja on vedanud metsamaterjali O´u laoplatsile. T. A on maksumenetluses antud seletuses kinnitanud, et OÜ G poolt saadetud puidu võtsid vastu Reiu laoplatsil vastuvõtjad, kes edastasid andmed A. K´ile metsamaterjali üleandmisvastuvõtmise akt-arvete vormistamiseks. Arve saamisel maksti osaühingule panga kaudu. Samas ei osanud T. A anda selgitusi vastuolude kohta andmetes metsamaterjali omaniku osas (tl 51 pöördel). A. K seletuse kohaselt sai ta andmed tema poolt üleandmise-vastuvõtmise akt-arvete koostamiseks metsamaterjali müüja esindaja käest, kes esitas veoselehe ning vastuvõetud puidukoguse kohta andsid talle telefoni teel andmed metsamaterjali vastuvõtjad puiduplatsil või toodi andmed kirjalikult oma töötajate poolt. Metsamaterjali võtsid vastu M. L, T T, V. K. Puidu päritolu kohta sai ta andmed müüja käest, kui müüja tuli kontorisse ja puidu koguse kohta sai ta andmed metsamaterjali vastuvõtjate käest. Katastriüksuse numbri ütles müüja. OÜ G veoselehtedel märkis A. K puidu koguse, kuupäeva, allkirja ja pani pitsati. Üksikutel veoselehtedel märkis ta ka omaniku lahtrisse puidusortimendi ja koguse ning osadel on ka tema allkiri metsamaterjali vastuvõtmise kohta. Samuti kinnitas A. K oma seletuses, et täpne arvestus selle kohta, kes ja millist materjali ja millal tõi oli puidu vastuvõtjatel (tl 53 pöördel, tl 55 pöördel, tl 155). V. T maksumenetluses antud seletuses kohaselt viidi OÜ G poolt kaebajale müüdud metsamaterjal kaebaja puiduplatsile Reius. Puiduplatsil metsamaterjal mõõdeti, anti andmed metsamaterjali koguse ja sortimendi kohta kontorisse, kus vormistati akt puidu vastuvõtmise kohta ning koostati arve, mille V. T kinnitas. (tl 56 pöördel). V. T kohtuistungil antud seletuses kinnitas, et maksumenetluse antud seletus vastas tõele ning selgitas oma volitusi ja toiminguid OÜ G nimelt dokumentide koostamisel (tl 229). R. G´i seletuse kohaselt teadis ta, et OÜ G poolt veeti metsamaterjali kaebaja puiduplatsile Reius. Dokumendid vormistas kaebaja sekretär. Puiduplatsil vastuvõtja kirjutas veoselehele puidu koguse, sortimendi ja allkirja. Seejärel läks ta veoselehega kaebaja kontorisse, kus vormistati puidu vastuvõtmise kohta akt-arve. Seletuses märgib R. G, et kaebaja puidu vastuvõtjad mõõdavad täpselt ära vastuvõetud puidu koguse ja määravad sortimendi ning nende andmete alusel koostab sekretär arved vastuvõetud puidu kohta. R. G´i seletuse kohaselt on juhtunud, et autojuhtidel ei olnud puitu platsile vedades kaasas veoseveolehti, sel juhul olid veoseveolehed tema käes ja ta viis need kaebaja kontorisse, kus sekretär kirjutas puidu vastuvõtjatelt saadud andmete alusel puidu vastuvõtjana andmed veoselehele. (tl 59 pöördel, 60, 61). R. G oma kohtuistungil antud ütlustes kinnitas, et puidu vedu kaebajale toimus Reius asuvale puiduplatsile metsaveoautoga ning otse sadamasse laoplatsil ladustamata. Samuti andis tunnistaja ütlusi tehingu vormistamise kohta ja selle kohta, kuidas toimus Reiu puiduplatsil metsamaterjali vastuvõtmine ning andis ülevaate OÜ G majandustegevusest (tl 254-256). Hinnates eelpool käsitletud seletuste sisu seoses tehingu toimumisega kaebaja ja OÜ G vahel selgub, et kõik eelpool toodud isikud on tehingu osas tegelenud dokumentide vormistamisega, ka puidu üleandmise ja vastuvõtmise dokumendid on vormistatud üksnes esitatud dokumentide alusel, metsamaterjali tegelikkuses nägemata. 4 3-07-2522 Seega ei veendunud eelpool toodud isikud metsamaterjali olemasolus. Samas kinnitavad kõik eelpool toodud isikud oma seletustes, et täpne arvestus puiduplatsile toodud metsamaterjali, selle koguse, metsamaterjali toonud isikute üle oli Reius asuva puiduplatsi puidu vastuvõtjatel. T V oma seletuses arvab, et on vedanud OÜ G metsamaterjali. Samuti kinnitab T V, et on kunagi ammu vedanud puitu kaebaja laoplatsile (tl 66 pöördel). Kohtu hinnangul ei kinnita T V seletus, et ta on vedanud OÜ G metsamaterjali vaidlusaluste tehingute alusel kaebaja laoplatsile, kuna kolmas isik oma seletuses ei seosta viidatud äriühinguid omavahel ning kinnitab, et ei ole allkirjastanud talle tutvumiseks esitatud veoselehti. T. A, A. K, V. T, R. G maksumenetluses antud seletuste kohaselt oli täpne arvestus puiduplatsile toodud metsamaterjali, selle koguse ja metsamaterjali toonud isikute üle Reius asuva puiduplatsi puidu vastuvõtjatel. Esitatud tõendite kohaselt võtsid Reiu laoplatsil metsamaterjali vastu M. K, T T, V. K. V. K seletuse kohaselt hoidis kaebaja Reiu laoplatsil oma puitu. Seletuse kohaselt tuuakse metsamaterjal laoplatsile ning tema võtab veoselehtede alusel metsamaterjali vastu. Samas kinnitas V. K, et kui kaebaja puitu müüs, siis täitis ta veoselehed. Seletuse kohaselt on talle tundmatud nimed: OÜ G, V. T, R. G. V. K kinnitusel võtsid peale tema Reiu laoplatsil puid vastu T T ja M. K (tl 62 pöördel). T T maksumenetluses antud seletuse kohaselt töötab ta kaebaja juures Reiu laoplatsil puidu vastuvõtjana arvates osaühingu asutamisest. Vastuvõtjana mõõdab ta koormad üle ja kontrollib veoselehe olemasolu, ilma milleta ta puitu vastu ei võta. Vastuvõetud puidu kogused märgib ta veoselehele, mis seejärel saadetakse kontorisse, kus vormistatakse dokumendid. Seletuse andja kinnitusel on talle tundmatud nimed: OÜ G, V. T, R. G. T T´e seletuse kohaselt võtsid metsamaterjali Reiu laoplatsil vastu V. K ja M. K, kes on pragu Soomes (tl 63 pöördel). Eelpool toodud isikute seletustest järeldub, et laoplatsile saabunud koorem mõõdeti üle ja materjali võeti vastu veoselehtede alusel, mis täidetult saadeti kontorisse. Vaidlusaluse metsamaterjali kohta ei ole esitatud veoseveolehti, kus Reius asuva puiduplatsi puidu vastuvõtjad on täitnud lahtrid metsamaterjali vastuvõtmise kohta. Lähtudes eeltoodust ei kinnita Reius asuva puiduplatsi puidu vastuvõtjad T T, V. K oma seletustega metsamaterjali vastuvõtmist OÜ G poolt. Maksumenetluses on seletused andnud autojuht J. K, kes oma seletustes kinnitab, et on teostanud kaebajale vedusid, kuid ei tea OÜ-t G ega ole allkirjastanud talle tutvumiseks esitatud veoselehti (tl 65 pöördel). Autojuht K. A oma seletuses märgib, et on kunagi teostanud kaebajale vedusid ning G ja R. G´i nimi on talle tuttavad. Kuid kinnitab, et ei ole allkirjastanud talle tutvumiseks esitatud veoselehti. Hinnates eelpool käsitletud seletusi ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et Reiu laoplatsil võeti kaebaja poolt vastu OÜ G poolt toodud metsamaterjali. Käibemaksu seaduse § 4 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; kauba või teenuse omatarve; kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Lähtudes eeltoodust puudub käibel seos arve tasumise aja ning viisiga (kas sularahas või pangaülekandega) kauba vedamise (veoselehed), kauba vastuvõtmise ( üleandmis- ja vastuvõtmise aktidega) dokumentidega. Antud dokumendid võivad olla üheks tõenditeks tehingu toimumise kohta. KMS § 31 lg 1 arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. 5 3-07-2522 Lähtudes eeltoodust saab sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui kaupa või teenust on soetatud ja on esitatud nõuetekohane arve. Kui kas või üks selles sättes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel mahaarvamisõigus. Maksuametil on võimalik tõendeid kogumis hinnates tuvastada tehingu mittetoimumine ning seega ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. Maksumenetluse käigus on võetud ja hinnatud nii asjaosalistelt kui ka kolmandatelt isikutelt võetud seletusi ning kogutud kirjalikke tõendeid. Hinnatud ja tuvastatud vaidlusaluste tehingute osas koostatud dokumentidel ebaõiged/puudulikud kanded metsamaterjali päritolu kohta: metsamaterjalide osas koostatud viiel akt arvetel märgitud kinnistult ei olnud seaduslikku alust puitu raiuda; metsamaterjalide saamise kohta on veoselehele lepingu osas kantud andmed vastuolus aktarvetel olevate andmetega; erinevad on arvel ja veoselehele tehtud kanded võrreldes aktarvele kantud andmetega. Kõikidel metsamaterjalide üleandmise kohta koostatud akt-arvetel puuduvad üleandaja volitatud isiku ja volituse andmed (tl 25-26). MKS § 82 alusel lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetluses kogutud täiendavatest tõenditest tulenevalt ei ole vaidlusaluse metsamaterjali müüki toimunud. Kohtu praktika kohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend haldusasjas nr 3-3-1-34-07) ei peagi maksuotsusega tuvastama maksupettust. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Kaebaja on seisukohal, et ta on täitnud oma hoolsuskohustuse ja tuvastanud tehingupartneri. Kaebaja selgituste kohaselt ei too ka hoolsuskohustuse rikkumine kaasa maksukohustust, vaid paneb maksumaksjale täiendava tõendamiskohustuse. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole kaevatavas otsuses kaebajale etteheidetud hoolsuskohustuse rikkumist ja tehingupartneri tuvastamata jätmist. Seega ei ole poolte vahel vaidlust ega erimeelsusi hoolsuskohustuse täitmise ja tehingupartneri tuvastamise asjaolude üle. Seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut vaidlusaluses asjas hoolsuskohustuse täitmise ja tehingupartneri tuvastamise osas esitatud väidetele ja kogutud tõenditele. Ebaõige on kaebaja eeldus selle kohta, et maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud OÜ G poolt soetatud kauba edasimüümist. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja ei ole soetanud OÜ-lt G metsamaterjali. Revisjoniakti lk 11 alt 2 lõiku tuleb vaadelda koostoimes kogu lõiguga ning sellisel juhul tuleb välja, et metsamaterjali ei soetatud OÜ-lt G. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kontoris toimus ainult dokumentide vormistamine, mingit kauba liikumist ei toimunud (tl 42). Vastustaja selgituste kohaselt on vaidemenetluses koostatud kaebaja veoselehtede võrdlustabel ( tl 42, 125), mis vastuväidetes käsitletud asjaolude kohaselt kinnitab vastustaja seisukohta, et metsamaterjali ei soetatud OÜ-lt G (tl 42-43). Kaebaja ei ole vastustaja poolt vastuväites käsitletud asjaolusid vaidlustanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud väiteid ja tõendeid, mis seaksid kahtluse alla vastustaja poolt koostatud kaebaja veoselehtede võrdlustabelis märgitud andmed ning vastustaja tabeli alusel tehtud järeldused. Kaebaja väidetel tõendab tehingute toimumist OÜ G poolt soetatud kauba edasimüügi kohta koostatud OÜ O laoarvestus (tl 175-205). 6 3-07-2522 Samas selgub vastustaja poolt koostatud veoselehtede võrdlustabelist, et metsamaterjali ostu kohta on kantud veoselehele hilisem kuupäev kui edasimüüki tõendaval veoselehel ( tl 125). Samuti on oluline märkida, et kaebaja laoarvestus on koostatud esitatud arvete järgi, mis ei kajasta reaalset kauba üleandmist. Seetõttu ei tõenda kaebaja laoarvestus metsamaterjali edasimüügi kohta selle kauba ostmist OÜ-lt G. Maksuotsuses on viidatud, et OÜ G suhtes on läbiviidud maksukontroll. Maksuhalduri kinnitusel on uurimise all OÜ G tehinguid seoses AS L OÜ-ga T. OÜ G esitas käibedeklaratsioonides valeandmeid ning jättis tasumata käibemaksu seoses tehingutega OÜ L, OÜ I (tl 214). Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ G suhtes on läbiviidud maksukontroll kaebajaga seotud tehingute suhtes ning puudub alus väita, et maksuotsuse koostamisel on rikutud MKS § 103 lg
8. Kohtu hinnangul on saa antud juhul väita, et kohtule esitatud tõendid (maksumenetluses kogutud kolmandate isikute seletused tl 257) ei ole kohtukõlbulikud, kuna need on maksumenetluses kogutud menetlusnõudeid rikkudes, neid ei ole kohtuistungil uuritud ning ei saa seetõttu avaldada (tl 257). Nii kaebaja oma kaebuses kui ka vastustaja oma vastuväidetes tuginesid kolmandate isikute poolt maksumenetluses antud seletustele. Kohtuistungil jäid pooled oma kirjalike seisukohtade juurde, samuti käsitleti oma selgitustes kohtule kolmandate isikute maksumenetluses kogutud seletusi. Kaebaja vaidlustas kolmandate isikute seletused põhjusel, et need on maksumenetluses kogutud menetlusnõudeid rikkudes. Kohus on kogunud tõendeid selle kohta, millisel õigusliku alusel vastustaja kolmandatelt isikutelt teavet kogus ning asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole maksuhaldur kolmandatele isikutele kirjalikku korraldust teabe saamiseks koostanud. Seega saab kogutud tõendite alusel hinnata kas taolisel juhul on tegemist maksumenetluses sellise menetlusnormide rikkumisega, mis välistavad antud tõendite kasutamise maksumenetluses. Vastustaja on kohtumenetluses algusest peale olnud seisukohal, et vaatamata korralduste vormistamata jätmisele, ei muutu saadud teave (kolmandate isikute seletused) seetõttu õigusvastaselt kogutud teabeks. Kaebaja ei ole kaebuses ega kohtuistungil esitanud väiteid ega viidanud tõenditele, milles on mingil moel seatud kahtluse alla kolmandate isikute poolt seletustes antud teave. Kohus ei pea hindama asjas väiteid, mida pole esitatud. Seega on vaidlusaluseid tõendeid kohtumenetluses käsitletud. Kohtuotsus rajaneb asjas kogutud tõenditele, mille alusel saab hinnata kas maksumenetluses kogutud ja kohtule esitatud tõendite alusel saab kohaldada maksuotsuse koostamisel rakendatud õigusakte. Vastavalt MKS §-le 5,10 on Riigi Maksuamet kui maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust. Selle kohustuse täitmiseks on maksuametil õigus rakendada Maksukorralduse seaduses sätestatud meetmeid. Üks sellistest meetmetest on MKS § 61 alusel teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks. Maksukorralduse seaduse § 61, 62 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse, sealhulgas võib nõuda kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Lähtudes eeltoodust on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt seletust maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning tegemist ei olnud maksuhalduri õigusvastase tegevusega seletuste võtmisel. Seega on kolmanda isiku seletus maksumenetluses lubatud tõendiks. 7 3-07-2522 Kooskõlas MKS § 61 lg 3 annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule. Vastustaja kinnitusel ei ole kolmandatele isikutele nõuetekohaseid korraldusi esitatud (tl 159, 162). Seega on kolmandatelt isikutelt teabe nõudmisel jäetud täitmata MKS § 61 lg 3 sätestatud nõuded. Kohtu hinnangul tuleb käsitletud menetlusnõude rikkumise olulisuse hindamisel lähtuda Riigi Maksuameti kui maksuhalduri kohustusest kontrollida maksude tasumise õigsust ja selle kohustuse täitmiseks sätestatud meetmete efektiivsuse tagamisest. Kolmandatelt isikutelt teabe nõudmise õiguse kasutamisel peab maksuhaldur arvestama kolmanda isiku õigustega maksumenetluses. Korralduse alusel peab kolmas isik mõistma, miks ja millisel õiguslikul alusel pandi talle kohustus anda teavet. Samuti ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus. Seega saab korralduse mitteandmine rikkuda eelkõige kolmanda isiku õigusi. Kohtu hinnangul on maksuhalduri suuline korraldus teabe andmiseks kontrollitav lähtuvalt kolmandale isikule esitatud küsimustest ja kolmanda isiku poolt antud seletuste sisust. Tulenevalt eeltoodust ei ole MKS § 61 lg 3 ettenähtud korralduse andmata jätmine selliseks menetlus- ja vorminõude rikkumiseks, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on kolmandate isikute seletused lubatud tõendiks käesolevas maksuasjas. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei leidnud asjas tõendamist kaebaja väited metsamaterjali soetamise kohta OÜ-lt G. Seega on kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvanud arve alusel kauba eest, mida pole soetatud. Lähtudes eeltoodust on käsitletud juhul välistatud sisendkäibemaksu mahaarvamine. Tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 järgi maksab äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduses reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja
9. Viidatud seaduse § 6 lg 1 kohaselt on majandustehing käesoleva seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 3 alusel tuleb raamatupidamise algdokumendil märkida tehingu majanduslik sisu. Seega saab nõuetekohaseks algdokumendiks lugeda sellist dokumenti, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase poolt tehtud tehingut. Asjas kogutud tõendite kohaselt kajastavad kaebaja raamatupidamise algdokumendid tehingut, mida raamatupidamiskohustuslane ei ole teinud. Järelikult ei ole kaebaja poolt raamatupidamise algdokumendid koostatud nõuetekohaselt. Seetõttu on kaebaja poolt teostatud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kulud, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. 8 3-07-2522 Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist (tl 257). Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 9