KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine
- mai 2010.a Harju Maakohtu (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-09- 33750 Tsiviilasi KMM hagi UM vastu laste elukoha määramiseks hageja juurde ja lastele elatise väljamõistmiseks Hagihind 70 000,00 krooni Menetlusosalised ja nende Hageja: KMM(isikukood: xxx, pass xxx) elukoht: xxx esindajad Kostja: UM(isikukood: xxx, pass xxx) elukoht: xxx Kentmanni kohtumaja Lastele määratud esindaja adv. Piret S Kohtuistungi aeg ja koht
- aprill 2010 Tallinnas Resolutsioon
- KMMhagi UMvastu laste elukoha määramiseks hageja juurde rahuldada osaliselt.
- Määrata KM(ik.XXX) ja DM(ik.XXX) elukohaks KMM elukoht.
- Määrata GM(ik.XXX) ja GM(XXX) elukohaks UM elukoht.
- KMM hagi UM vastu lastele elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta lapse elukoha määramise nõudega seonduvad menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades ja elatise väljamõistmise nõudega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Jätta Eesti Vabariigile tekkinud menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt ei soovi hageja poolte alaealiste laste kasvatamis- ja hooldusõigust jagada kostjaga, palub määrata alaealised lapsed G t, G , K ja D elama tema juurde ja välja mõista elatise 1 laste ülalpidamiseks GM ülalpidamiseks 500 krooni, GM ülalpidamiseks 500 krooni, KM ülalpidamiseks 2000 krooni ja DM ülalpidamiseks 2000 krooni. Laste ülalpidamiskulud on hagiavalduse kohaselt alljärgnevad : G , G ja K ülalpidamiseks iga lapse kohta 2650 krooni kuus ja DM ülalpidamiseks 2850 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt elavad poolte vanemad lapsed G ja G tema juures ja soovivad tema juurde edaspidi elama jääda, mistõttu ta ei pea põhjendatuks nende elukorralduse muutmist. Kostja ei pea põhjendatuks temalt elatise väljamõistmist hageja kasuks, kuna hageja elab koos elukaaslasega ja ta saab enda kätte kõigi nelja lapse riiklikud toetused ja kasutab laste eest antavaid tulumaksusoodustusi. Kohtuotsuse põhjendused PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, siis lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Asja arutamisel selgitas kohus välja, et pooled elavad eraldi umbes viis aastat, et
- aastane GM on elanud isaga sellest ajast alates, kui vanemad asusid eraldi elama ja
- aastane GM elab isa juures viimase aasta. Nooremad lapsed 13.aastane KM ja 11.aastane DM elavad alaliselt ema juures. Käesoleval ajal elavad G ja G isaga 2 toalises kõigi mugavustega üürikorteris aadressil XXXTallinnas ning K ja D emaga XXX Tallinnas 3-toalises kõigi mugavustega üürikorteris. Lapsed õpivad Gümnaasiumis, Gja G
- klassis ja K ja D 4.klassis. Kostja töötab AS-is N laooperaatorina, hageja on pikemat aega töötu ning ta elatud riiklikest lastetoetustest ja sotsiaalhoolekande osakonna toimetulekutoetustest. Tallinna Linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja lastele määratud esindaja advokaat Piret S arvamustest nähtub ning kohtus 19.04.10 toimunud ärakuulamisel avaldasid G ja G, et neil on isaga head suhted ja nad soovivad jääda edaspidi elama isa juurde ning K ja D, et nad elavad emaga ja soovivad jääda edasi elama ema juurde, nad ei tea, kuidas oleks elada isa juures. K ja D avaldasid veel, et nad sooviksid ema ja isa omavaheliste suhete paranemist ning veeta aega koos isa ja vanema venna ja õega. Gümnaasiumi klassijuhatajate vastustest kohtu päringule selgub, et lastevanemate huvi koolis toimuva ja laste õppeedukuse vastu puudub. Laste ema on keeldunud kooli tulemast, laste isa on korra helistanud kooli sotsiaaltöötajale. Klassijuhatajate püüdlused vanematega kontakti saavutada ei ole õnnestunud, mistõttu ei ole võimalik olnud lastega seonduvaid probleeme vanematega arutada. G ja G klassijuhataja avaldas siiski arvamust, et lastel on isaga paremad suhted ning G on isa juures elamine mõjunud positiivselt, sest tema koolikäitumine, hinded ja olukord puudumistega on paranenud. Kohus võttes arvesse kogutud tõendeid, eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja arvamusi ja laste arvamusi leiab, et laste väljakujunenud elukohtade muutmine ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb G ja G elukohaks määrata isa elukoht ja K ja D elukoht ema juurde. PkS § 60 lg 1 ja 61 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on esitanud elatise nõude kõigi laste eest tagasiulatuvalt alates 01.07.
- Eelpool kohus tuvastas, et poolte vanemad lapsed G ja G on elanud viimasel aastal põhiliselt kostja juures, mistõttu kohus määras nende elukohaks kostja elukoha ja lapsed K ja D elasid hageja juures, mistõttu kohus määras nende elukohaks hageja elukoha. Hageja on märkinud hagiavalduses, et G kulub ühes kuus 2650,00 krooni, G 2650,00 krooni, K 2650,00 krooni ja D 2850,00 krooni. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. 2 Vaidlust ei ole, et mõlemad vanemad on pidanud üleval nende juures elavaid lapsi ja teineteisele elatist maksnud ei ole. Käesoleval ajal on hageja töötu, kuid otsib aktiivselt tööd. Hageja eluasemekulud on 5374 krooni ning need kannab sotsiaalhoolekandeosakond. Esitatud tõendite kohaselt koosnevad hageja sissetulekud käesoleval ajal toetustest, igakuiselt kõigile neljale lapsele makstavast peretoetusest 2400 krooni, ühekordsest 24.09.2009 makstud laste kooliminekutoetusest 500 krooni igale lapsele kokku 2000 krooni, kohaliku omavalitsuse makstud toimetulekutoetustest 27.05.2009 – 1800 krooni, 19.06.2009 - 6105 krooni, 23.07.2009 - 6484 krooni, 21.08.2009 – 4183 krooni, 24.09.2009 – 7361 krooni, töötutoetustest 22.04.2009 – 954,10 krooni, 15.05.2009921,20 krooni, 15.06.2009 – 921,20 krooni, 10.07.2009 – 921.20 krooni, 07.08.2009 – 921.20 krooni, 04.09.2009 – 65,80 krooni. Hageja kasutab ka kõigi laste tulumaksusoodustusi, mis väidetavalt oli möödunud aasta eest 25 000 krooni. Lapsed saavad koolis tasuta süüa. Kostja sissetulek on 10 000 krooni, raha kulub eluasemele, enda ja laste ülalpidamisele, hageja juures elavatele lastele ülalpidamise maksmiseks raha üle ei jää. Lastele makstavaid toetusi ja tulumaksutagastust kostja kasutada ei saa, kuna neid kasutab hageja. Kohus võttes arvesse, et laste vajadused on enam-vähem ühesugused, et põhikoolis käivad lapsed saavad tasuta koolitoitu, mis G ja G puhul aasta pärast lõpeb, et hageja kasutab jätkuvalt kõigi nelja lapse kohta makstavaid riiklikke lastetoetusi, tulumaksusoodustusi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstavat toimetulekutoetust, et hageja töötu staatus on ajutine, mitte alaline seisund ja sõltub hageja aktiivsusest tööd leida, et hagejale riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstud toetused on samaväärsed kostja kättesaadava töötasuga, ei pea põhjendatuks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb lapse elukoha määramise nõudega seonduvad menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades ja TsMS 162 lg 1 elatise väljamõistmise nõudega seonduvad menetluskulud hageja kanda. 28.09.2009 määrusega vabastati hageja täielikult 5000,00 krooni ulatuses menetluskulu riigilõivu tasumisest riigituludesse, mis tuleb Eesti Vabariigile tasuda vastavalt TsMS § 179 lg 1 ning 190 lg 4 ja 5 pooltel võrdsetes osades. Kohtunik: 3