3-09-2397/12

(07930000159)18.05.2009 koostud kohtuotsus ja maksutoimikusse võetud kriminaalasja materjalid (maksutoimiku lehed 1-26) kinnitavad, et niisugused kahtlused rajanevad igati reaalsel alusel. Kohtuotsusest nähtub, et OÜ Portoson soetati maksupettuse eesmärgil, tema ülesandeks oli esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustust vähendavaid fiktiivseid arveid ning tegevus toimus Mati Ornefeldti organiseerimisel ja muude isikute hulgas ka Kaidu Keppi, Tõnu Roosioja ja Tõnis Leppa kaasabil. Otsus ei käsitle küll ühtegi OÜ Cleanforest tehingut ning seda osaühingut ei ole selles üldse nimetatud, kuid kriminaalasjas teostatud läbiotsimisel Mati 2 Ornefeldilt ja Tõnis Leppalt ära võetud kalender-märkmikes (maksutoimiku lehed vastavalt 4-12 ja 19-22) esineb OÜ Cleanforest nimi ning neis sisalduvad OÜ Portoson poolt talle esitatud arvetest (maksutoimiku lehed 54-63) tulenevad rahasummad, millede puhul on eraldi välja toodud ka otsuses nimetatud 6% suurusele teenustasule vastav rahasumma. Kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes (tl. 56-57) Mati Ornefeld möönis, et kiri märkmikulehtedel võib olla tema oma ja tähistada just seda osaühingut, kuid eitas raha tagasi maksmist ja mistahes arvlemist OÜ Cleanforest ega osanud selgitada märgete tähendust. Selline tunnistus on vastuoluline ja ebausutav. Arvestades aga, et tegemist on kuritegeliku ühenduse koosseisus suures ulatuses maksude maksmisest kõrvale hoidmises ja maksukelmuses süüdi mõistetud isikuga, ei saagi temalt eeldada usaldusväärsust ega ütlusi, mis sisuliselt tähendaksid enda süüdi tunnistamist täiendavas kriminaalkorras karistatavas süüteos. Põhimõtteliselt sama kehtib ka Kaido Keppi usaldusväärsuse suhtes, kes oma tunnistuses (tl. 56) ühelt poolt eitas maksupettuse võimalikkust OÜ Portoson ja kaebaja tehingute puhul, kuid möönis, et kirjutas arvetele igasuguseid allkirju ega mäletanud, milliselt äriühingult ta kaebajale vahendatud teenuseid tellis. Sellise ütlusega ta sisuliselt tunnistas, et maksuotsuse aluseks olevad arved pole kohase vormistusega ja neis kajastatud teenuseid ei osutanud tegelikkuses kaebajale mitte OÜ Portoson vaid keegi kolmas isik, keda maksuhaldur ja halduskohus tuvastada ei saa. Kahtlusi süvendav vastuolu on ka OÜ Cleanforest juhatuse liikme Arnu Lippasaare kohtuistungil antud seletustes. Kohtuniku poolt esitatud küsimusele kinnitas ta, et on olemas veel ka raamatupidamisele mitteesitatud töövõtu lepingud (tl. 53), kuid väitis seejärel vastustajale, et kõiges lepiti kokku suuliselt (tl. 54). Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 1 ja 2 käsitlevad tõendina igasugust teavet, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja võimaldab kindlaks teha poolte väiteid põhjendavaid ja muid olulisi asjaolusid, sealhulgas tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend ja asitõend. Kuna kriminaalasja materjalidest maksutoimikusse võetud märkmike lehed sisaldavad tajutava kujuga andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, saab neid käsitleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 1 kohase dokumentaalse tõendina. Sama seadustiku § 275 lg 1 võimaldab dokumendi väljavõtte esitamist ning kohtul puuduvad vähimadki alused arvata, et maksuhaldur on märkmikelehti kaebajat kahjustaval viisil võltsinud või moonutanud. Seega kinnitab maksu- ja kohtumenetluses väljaselgitatu piisava selgusega seda, et maksuotsuses loetletud tehingud toimusid tegelikult käibemaksukohustuslasteks mitte olevate isikutega ning OÜ Portoson nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Maksuseadustest ei tulene küll maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks ja käibemaksu puhul on üldjuhul küllaldane, kui ta kontrollib vastavast registrist järele, kas arvele müüjana märgitud isik on tehingu ajal käibemaksukohustuslane, kuid käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seda, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, on rõhutanud haldusasja nr 3-3-1-34-06 lahendis ka Riigikohtu halduskolleegium märkides, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks ning seepärast ei saa ostja tasuda käibemaksu ükskõik kellele, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Haldusasjas nr 3-3-1-32-09 tehtud kohtuotsuses on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, kui on tõendatud osavõtt maksupettusest, hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Sama lahendi kohaselt on reaalse majandustegevuseta müüja puhul ostja pahausksuse tõenduseks asjaolu, et ta teadis või pidi teadma, et müüja ei saa olla teenuse tegelikuks osutajaks. 3 Halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-50-03 kohaselt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. OÜ Cleanforest ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri koostatud revisjoniaktist (maksutoimiku lehed 70-79) teada. Usutavaid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute toimumise kinnituseks pole esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole ta tõendanud õigust teostada OÜ Portoson nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kehtestatu kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kohtu eelnevalt juba esitatud põhjendustes tulenevalt ei võinud OÜ Cleanforest teadmata olla et OÜ Portoson ei saa olla teenuste müüjaks ja seega on see Riigikohtu seisukoht täies ulatuses rakendatav ka tema kaebuse lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt pole halduskohtul õiguslikku alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 22.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4252-5 OÜ Portoson puudutava osa tühistamiseks. Seetõttu jääb OÜ Cleanforest kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja kokku 25 700 krooni suurune menetluskulu (tl. 59-69) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ida maksu- ja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud (tl. 57). Raili Randlane Kohtunik 4