KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 13. aprillil 2010.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsivii
§ 61
lg 5 sätestatust ja määrata makstava elatise suuruseks vähem kui miinimum, sest vastasel juhul jääks tema teine laps varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks kui laps kelle ülalpidamiseks elatis välja mõistetakse. Samuti palub kostja juhinduda elatise suuruse kindlaksmääramisel ka
§ 61lg 6 p-st 1 ja §-st 71 ning sellel alusel ta elatise võlast vabastada.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja Eesti Töötukassa tõendi, mille kohaselt on ta töötuta arvel alates 23.11.2009.a., oma pangakonto väljavõtte SEB Pangast, tõendi Maksu ja Tolliametist kostja saadud tulu ja kinnipeetud maksude kohta, väljavõtte tööraamatust, KÜ arved OA , oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, kinnistusraamatu väljavõtte, Keila Linnavalitsuse tõendi MA lasteaiamaksude suuruse kohta, HGOÜ palgatõendi, MA sünnitunnistuse ja väljavõtte rahvastikuregistrist. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning uurinud kohtule poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi
) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ning lg 2 sätetest.
§ 60
lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lk
(7)3 Lisaks eeltoodud seadusesätetele kohaldab kohus ka
§ 61
lg 4 sätestatu, mille kohaselt ei või igakuine elatise suurus ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja lõikest 5, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 sätestatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
§ 61
lg 6 p 1 käesoleva vaidluse lahendamisel ei kohaldu, sest kostja ei ole töövõimetu, samuti ei kohaldu ka § 71 , sest nimetatud säte reguleerib võlgnevuse tasumisest vabastamist kui elatis on juba välja mõistetud. Elatist aga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ei ole. Vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda hoopis
§ 70
sätestatust ja otsustada mis ajast kostjalt hageja kasuks elatis väljamõistmisele kuulub. 15. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulud kuus, sest kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesätetest tulenevalt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada lapse vajadustega. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5250.- krooni. Lapse igakuised kulutused koosnevad eluasemekulust 750.- krooni, toidurahast 1500.- krooni, kulutustest hesburgeri ostmiseks 200.- krooni, pesu ostmiseks 100.- krooni, hügieenitarvete ostmiseks 200.- krooni, transpordikuludeks 100.- krooni, koolitarvetele 150.- krooni, ujula külastamiseks 100.krooni, sidekuludeks kokku 300.- krooni, vaba aja veetmise kuludest 200.- krooni, taskurahast 300.- krooni ja Moeteatris Almari käimise kulust 350.- krooni. Lisaks igakuistele kulutustele on lapsel la igaaastased kulutused, mis koosnevad jalatsite ostmise kulust 2600.- krooni, riiete ostmise kulust kokku 5100.- krooni, koolikoti ostmise kulust 600.- krooni, spordirõivaste ostmise kulust 1000.- krooni, tervishoiukulust 700.- krooni ning kooliekskursioonidest osavõtu kulust 1000.- krooni. Kostja on seisukohal et hageja poolt lapse ülapidamiseks märgitud kulutused on osaliselt ülepaisutatud ja tõendamata. Näiteks kulutusi telefonikaardi ostmiseks ei saa lapsel olla, kuna tal pole telefoni, pealegi aitab kostja lapsele riideid ja jalanõusid osta kui laps tema juures suvekuudel elab. Arvestades asjaoluga, et poolte laps on 13-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad VA ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks poolte alaealise lapse ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - söögiraha – 1500.- krooni Kohus on seisukohal, et arvestades toidukorvi maksmust Tallinna linnas, samuti seda, et laps vajab täisväärtuslikku toitu ning lisaks toidule ka puuvilju, mahla ja maiustusi, on 1500.- krooni tavapärane summa, mis 13-aastase lapse toidurahaks oleks mõistlik kuus arvestada. Asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu ja, et selle ostmiseks kulub raha, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - eluasemekulu 300.- krooni Kohus leiab, et kuivõrd rahvastikuregistri tõendi kohaselt elab eluruumis XXX5 inimest ja hageja poolt esitatud korteriühistu arvete kohaselt ulatub talvekuudel arvete suurus maksimaalselt 2400.- kroonini kuus, ei saa lapse eluasemekulude suuruseks olla rohkem kui 300.- krooni aasta keskmiselt; Lk
(7)4 - transpordikulu 100.- krooni. Arvestades sellega, et laps kasutab linnas liikumiseks ühiskondlikku transporti ja sõidab kuukaardiga, on nimetatud summa piisav lapse transpordikulu katteks; - kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 300.- krooni – Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada ka seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 500.- krooni - Kohus leiab, et nimetatud summa on piisav 13-aastasele lapsele kuus riiete ja jalanõude ostmiseks arvestades asjaoludega, et laps peab käima riides vastavalt aastaajale ja kliimale, kuid ka sellega, et igaks hooajaks uusi riideid ja jalanõusid lapsele ilmselt osta ei ole vaja; - vaba aja veetmisega ja harrastustega seotud kulutused 700.- krooni – kohus leiab, et arvestades VA vanust, on poolte tütrel kindlasti kulutused ka seoses vaba aja veetmisega ja harrastusega tegelemisega. 13- aasta vanune laps käib kinos ja teatris, samuti veedab vaba aega sõpradega. Tõendatud on, et VA käib huvikoolis Moeteater Almari, mille kuutasu suuruseks on 350.- krooni. Eeltoodust tulenevalt moodustab poolte alaealise lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus kokku summa 3400.- krooni. 16. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles milline on poolte varaline olukord, mida kohus peab samuti arvesse võtma elatise suuruse kindlaksmääramisel ning millised on muud asjaolud mis omavad tähtsust elatise suuruse kindlaksmääramisel ning kui suur on kostjalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised tõendid: - Töötukassa tõendi mille kohaselt oli hageja töötutuna arvel 18.02.2009.a. – 31.05.2009.a., - palgatõendi TTTAS-st, mille kohaselt on hageja palga suuruseks 4350.- krooni; - tõendi Sotsiaalkindlustusametist, mille kohaselt saab hageja peretoetust 300.- krooni kuus; - poolte 2008.a. tuludeklaratsioonid; - töölepingu, mis hagejal on sõlmitud TTTAS-ga; - hageja pangakonto väljavõtte Swedbankist; - Eesti Töötukassa tõendi, mille kohaselt on kostja töötuta arvel alates 23.11.2009.a.; - kostja pangakonto väljavõtte SEB Pangast; - tõendi Maksu ja Tolliametist kostja saadud tulu ja kinnipeetud maksude kohta; - kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kuulub kostjale korteriomand XXX ja - kostja palgatõendi HGOÜ Arvestades asjaoluga, et hageja palga suuruseks on miinimumpalk ja kostja on alates 23.11.2009.a. töötu, samuti sellega, et kostjal on lisaks hagejaga sündinud tütrele kooelust ITXXX.a. sündinud poeg MA, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama ning kes ei või hageja kasuks poolte tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel halvemasse materiaalsesse olukorda kui VA, samuti sellega, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte ühine tütar elab aastast 2,5 kuud isa juures ja sellel ajal on ta täielikult isa ülalpidamisel ning, et Lk
(7)5 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-66-08 asunud seisukohale, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga ning kui palju kannab lahuselav vanem sel ajal kui laps tema juures on lapse ülalpidamiskuludest, ning lõpetuseks ka sellega, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja, et väljamõistetav elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 1000.- krooni kuus arvestades sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks oli on 21%. Kohus selgitab menetlusosalistele, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 17. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
§ 70
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kostja on andnud alates 2008.a. märtsist lapse ülalpidamiseks kuus üksnes 400.- krooni, mida ei saa pidada piisavaks elatusrahaks, kuulub elatis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele alates 03.08.2008.a., s.o. tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtule esitamist nagu võimaldab TsMS § 70 lg 2 arvestades sellega, et 400.- krooni on kostja elatist igakuiselt maksnud. Seega on kostja elatise võlg perioodi 03.08.2008.a. kuni 03.08.2009.a. eest 7200.- krooni. Kuna kohtuistungil kinnitasid pooled, et kostja on jätkanud 400.- krooni andmist ka pärast hagi kohtule esitamist, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 600.- krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni 1000.- krooni kuus. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et hagejal oli kohtumenetluses esindaja ja hagejal olid sellega seonduvalt kohtuvälised menetluskulud kuid, et kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu osaliselt, s.o. ligikaudu 28 % ulatuses esialgsest nõudest, jäävad hageja kohtuvälistest menetluskuludest 28 % kostja kanda ja 72 % hageja enda kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1 sätestatule. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate Lk
(7)6 maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 3500.- krooni kuus, on tsiviilasja hinnaks 31.500.- krooni (9 x 3500). Kohtunik: Lk
(7)7