3-09-2143/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2009, Jõhvi 3-09-2143 R. K kaebus arsti vastuvõtule saamiseks esitatud taotlustega seotud Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. november 2009 R. K ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta R. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 16.04.2009 esitas R. K taotluse (tl. 12) enda arsti juurde kutsumiseks seoses küünarnukis oleva põletikuga ja märkis selles, et pöördus 15.04.2009 suuliselt valvuri poole, kuid teda pole veel välja kutsutud. 17.04.2009 on ta kirjutanud taotlusele, et seda keelduti vastu võtmast ja registreerimast. Sama kuupäeva kannab ka inspektor-kontaktisik märge 04.05.2009 toimuvale arsti vastuvõtule registreerimise kohta. 28.04.2009 esitas R. K Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse nõudega vaide (tl. 20-22) ning 05.06.2009 edastati see Justiitsministeeriumile (tl. 23). 25.08.2009 vaideotsusega (tl. 26-27) tagastati tuvastamisnõue ja jäeti ettekirjutuse nõue rahuldamata. 29.09.2009 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebus (tl. 1-10), milles R. K palub Viru Vangla toimingud tema 15.04.2009 ja 16.04.2009 arsti vastuvõtule saamiseks esitatud taotluste ekontaktis ja üldosakonnas registreerimata ja menetlemata jätmisel ning tagastamisel õigusvastaseks tunnistada ja teha ettekirjutus kohustamaks arstiabi saamiseks esitatud taotlusi seaduses sätestatud korras registreerima, säilitama ja menetlema ning mitte tagastama. Kaebaja kirjeldas oma seisukohti kinnipeetavate taotluste registreerimise ja menetlemise suhtes ja leidis, et teda alles 17.04.2009 hommikul arsti vastuvõtule registreerides ja vastavat kirjalikku taotlust tagastades on rikutud Viru Vangla kodukorra punkte 21.1 ja 21.3, haldusmenetluse § 5 lg 2 ja 4, § 14 lg 1, § 15 lg 1, § 19, „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ § 1, § 17,, § 18 ja § 31 ning põhiseaduse § 10, 13 ja 14 sätestatut. Oma huvi ettekirjutuse tegemiseks väitis ta tulenevat seadusest ning toimingute õigusvastasuse osas soovist saada kaitset analoogsete toimingute kordumise eest ja esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 1 1 Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 38-39) peeti kaebust alusetuks, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et paistes ja põletikus küünarnukk ei ole ilmselgelt kohest sekkumist ja vältimatut abi vajav tervisehäda. Seejuures selgitati kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamise ja nende poolt esitatud taotluste registreerimise korda ning väideti, et, kaebaja oli arsti vastuvõtu järjekorda pandud juba enne vastava registreeringu tegemist e-kontaktis, mis näitab, et valvur oli meditsiiniosakonda tema terviseprobleemidest teavitanud, taotluse tagastamine aga ei tähenda, et seda poleks reeglite kohaselt registreeritud või menetletud. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. R. K rõhutas, et tema kaebus tugineb kirjaliku taotluse registreerimata jätmisele ja tagastamisele ning viitas vangistusseaduse § 1’ tulenevale kinnipeetava kohustusele esitada kõik taotlused kirjalikult. Jaanika Kõrgmaa olulisi täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Tervishoiuteenuste osutamist vanglas reguleerivad vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja vanglate kodukorra vastavad sätted. Neist ei tulene mingeid nõudeid arsti vastuvõtule saamiseks esitatud kirjalike taotluste registreerimise, säilitamise ja muu sarnase kohta. Tegemist ei ole tavapärase haldusmenetlusega ning seega pole haldusmenetluse seaduse sätted siin täiel määral kohased. Meditsiinitöötaja vastuvõtule pääsemise ja vastava taotluse esitamise täpsem kord sisaldub üksnes Viru Vangla kodukorra punktides 21.1 ja 21.3 ja selle kohaselt toimub kinnipeetavate ambulatoorne vastuvõtt eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel meditsiiniosakonnas, kinnipeetav peab arstiabi vajadusest teavitama oma osakonna inspektor-kontaktisikut, kes peab tegema elektroonilise vastuvõtule registreerimise. Kaebuse väite (tl. 1) ja kohtuistungil antud seletuse (tl. 61) kohaselt teatas R. K 15.04.2009 paistes küünarnukist valvurile, kellel aga pole niisuguste taotluste elektroonilise registreerimise kohustust. Seega ei järginud ta arstiabi vajadusest teavitamiseks kehtestatud korda ega saanud eeldada, et tema taotlus nõuetele vastaval viisil registreeritakse. Valvuri väitel edastas ta probleemi siiski telefoni teel meditsiiniosakonda (tl. 55), kuid ei tea kuidas sellega edasi toimiti. Juba viidatud Viru Vangla kodukorra punkt 21.3 kohaselt peab meditsiiniosakonna töötaja vastama ravijärjekorda registreerimise taotlusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Inspektor-kontaktisiku väidetel (tl. 41) kandis ta R. K 16.04.2009 kirjalikus taotluses (tl. 12) väljendatud soovi e-kontakti (tl. 43) küll alles järgmise päeva hommikul, kuid siis oli taotleja juba arsti vastuvõtu järjekorda registreeritud. Viru Vangla ei eita, et R. K poolt 16.04.2009 vormistatud kirjalik taotlus (tl. 12) on tagasi antud ja seda ei ole dokumendiregistris registreeritud (tl. 62). Seega vastab tõele kaebaja väide, et selle taotluse menetlemisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusega nr. 80 kehtestatud „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ tulenevaid dokumentide registreerimise nõudeid. See asjaolu aga pole piisav tuvastamisnõude rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt saab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui selleks on põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab see huvi leidma kohtumenetluses tuvastamist. R. K põhjendab oma huvi sooviga esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning saada kaitset samasuguste toimingute kordumise eest. Kahju hüvitamise nõude ettevalmistamine on iseenesest küll sobilik huvi põhjendus, kuid käesoleval juhul pole see kohane, sest kaebaja on vaatamata tema kirjaliku taotluse tagasi andmisele ja dokumendiregistrisse kandmata jätmisele saanud tõhusat abi ja tervenenud, rikkumine ei saanud mõjutada tema tervislikku olukorda ning seda pole kuidagi võimalik käsitleda isiku sellise piinamise, julma kohtlemise või väärikuse alandamisena, mis võimaldaks saada mittevaralise kahju mistahes viisil hüvitamist. Seetõttu oleks vastav nõue ilmselgelt perspektiivitu. Ka preventiivne eesmärk on tuvastamisnõude eelduseks oleva huvi võimalik põhjendus, kuid kohane vaid siis, kui see aitab kaebaja õiguste edasise rikkumise vältimisele reaalselt kaasa. Pelgalt teoreetiline võimalus, et tema õigusi rikkuv toiming võib kunagi korduda, ei ole piisav. R. K tekkinud meditsiiniline probleem on 2 2 vaatamata kirjaliku taotluse dokumendiregistrisse kandmata jätmisele ja tagastamisele lahendatud ning sellise tegevuse õigusvastaseks tunnistamine talle mingeid konkreetseid tagajärgi kaasa ei too. Põhjendamatu on ka kaebuses soovitud ettekirjutuse nõue. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 2 ja § 26 lg 1 p 2 võimaldavad esitada kaebust peatatud või sooritamata toimingu sooritamiseks ja halduskohus saab teha ettekirjutuse sooritamata toimingu sooritamiseks. Seejuures on ilmselge, et seaduseandja on silmas pidanud üksnes konkreetset toimingut, mille sooritamiseks oli haldusorgan kohustatud, kuid on selle õigusvastaselt tegemata jätnud, mitte tema üldist ennetavat seaduste või muude õigusaktide sätete järgimisele kohustamist. Eeltoodud järeldustel tuleb R. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud (tl. 63), jäävad poolte võimalikud menetluskulud sama seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3