← Eesti

3-09-661/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

  1. juuni 2009, Jõhvi 3-09-661 R. K kaebus Tartu Vangla poolt kinnitatud individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamiseks
  2. juuni 2009 R. K Resolutsioon 1.Jätta R. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.12.2008 kinnitas Tartu Vangla peaspetsialist Kristian Vadi kinnipeetav R. K uue individuaalse täitmiskava (tl. 10). 23.02.2009 koostatud vaideotsusega nr. 11-7/171 (tl. 14) jättis Justiitsministeeriumi selle õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudega vaide rahuldamata. 31.03.2009 esitas R. K Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl. 1-6) ja palus, et tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava tunnistataks õigusvastaseks. Kaebaja väitis, et täitmiskava on koostatud teda teavitamata, kaasamata ja riskianalüüsi koostamata ning selles esitatud seisukohad on alusetud ja iseloomustavad teda põhjendamatult negatiivselt. Oma nõude õigusliku alusena viitas ta vangistusseaduse § 16 lg 2 ja 3 ning justiitsministri 14.05.2008 määruse nr. 21 § 3, § 4, § 5, § 8 ja § 9 rikkumisele Tartu Vangla poolt. Tartu Vangla kirjalikus vastuses (tl. 32-33) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati oma seisukohti kinnipeetava individuaalse täitmiskava sisu, tähenduse ja koostamise õiguslike aluste suhtes ning märgiti, et kuna Viru Vanglas on kaebajale koostatud uus individuaalne täitmiskava, on varasem oma kehtivuse kaotanud ega riku enam tema õigusi. Kohtuistungil jäi R. K kirjalike väidete ja nõude juurde, esitas 38,50 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja põhjendas huvi vaidlustatu õigusvastasuse tuvastamisel sooviga kõrvaldada täitmiskava ebaõigete andmete mõju oma tulevastele iseloomustustele. Ta väitis, et vangla oleks pidanud tõendama tema iseloomus toimunud muudatusi, kuid isegi ei teavitanud täitmiskava koostamise alustamisest, ei viinud läbi mingeid analüüse ja uuringuid ega arvestanud ettepanekuid. 1 1 Tartu Vangla palus vastavas taotluses (tl. 43) kaebust arutada ilma tema esindaja osavõtuta ega saatnud kedagi kohtuistungile, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (tl. 37 ja 40). KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse täideviimise kord ja korraldus ning kinnipeetavate õigused ja kohustused on kehtestatud vangistusseaduses. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamist reguleerib selle seaduse §
  3. Sätestatu järgi on täitmiskava vangla direktori või tema määratud isiku poolt kinnitatav abivahend vangistuse eesmärkide saavutamisel ja kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel ning selles nähakse ette kinnipeetava vanglasisene paigutamine, teise vanglasse ümberpaigutamine, hariduse, kutseoskuse või tööalase koolituse andmise vajadus ja talle kohaldatavad soodustused. Sätestatust järeldub selgelt, et individuaalne täitmiskava on seotud selle konkreetse vanglaga, kus kinnipeetav parajasti viibib. Vaidlustatud täitmiskava ei sisalda midagi teise vanglasse ümberpaigutamise kohta (tl. 10). Käesolevaks ajaks on R. K mingil muul alusel Viru Vanglasse ümberpaigutatud, seal on 23.03.2009 kinnitatud talle uus täitmiskava (tl. 54) ja seega vaidlustatud täitmiskava tema elu enam ei korralda. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kehtestatu kohaselt saab haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks halduskohtusse pöörduda vaid selline isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. R. K ei ole kirjalikus kaebuses oma huvi põhjendanud, kuid selgitas kohtuistungil, et soovib Tartu Vanglas kinnitatud individuaalse täitmiskava õigusvastaseks tunnistamisega kõrvaldada selles sisalduvate ebaõigete andmete negatiivse mõju oma tulevastele iseloomustustele ning väitis, et Viru Vangla ongi oma täitmiskava koostamisel neist lähtunud (tl. 48). Vangistusseaduse § 16 lg 4 kohaselt lisatakse täitmiskava küll kinnipeetava isiklikku toimikusse, kuid ühestki selle seaduse alusel vastu võetud justiitsministri 14.01.2008 määrusega nr. 21 kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ sättest ei nähtu, et see saaks olla uue täitmiskava koostamise aluseks või mingil muul viisil selle sisu mõjutada. Nimetatud juhendi § 3 lg 1 ja 3 on täiesti selgelt ja ühemõtteliselt kirjas, et individuaalne täitmiskava koostatakse konkreetse vangla ametnikest koosneva hindamisrühma poolt teostatud kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise tulemusel. Kas ja kuidas on Viru Vangla neid sätteid oma 23.03.2009 kinnitatud täitmiskava koostamisel järginud, ei saa olla käesoleva kaebuse esemeks ning ka asjaolu, et kahe täitmiskava sõnastuses on tõepoolest väga suur sarnasus, ei ole piisav alus tuvastamisnõude rahuldamiseks. Kui R. K leidis et Viru Vanglas koostatud individuaalne täitmiskava pole õiguspärane, oli tal õigus see seaduses ettenähtud korras vaidlustada, kuid Tartu Vanglas 22.12.2008 koostatud täitmiskava õigusvastaseks tunnistamise eelduseks oleva huvi põhjendust talle sellest ei tulene. Tõsiseltvõetavat põhjendust ei annaks ka karistusseadustikus ette nähtud tingimisi vabastamise võimalus, sest seadustiku § 77 lg 1 kohaselt avaneb see R. K puhul alles aastal 2026, „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 8 lg 1 kohaselt koostatakse täitmiskava aga kinnipeetavale igal aastal uuesti. Eeltoodud järeldustel ei ole R. K kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. 17.03.2009 koostatud kohtumäärusega vabastas halduskohus kaebaja 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 27). Tartu Vangla menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.