3-10-37/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. veebruar 2010, Jõhvi 3-10-37 J. R kaebus kirjast ümbrike ja markide äravõtmisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks
2. veebruar 2010 J. R ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta J. R kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 5000 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.07.2009 koostati Viru Vanglas akt eseme leidmise kohta (tl. 7) ning märgiti sellesse, et J. R kirja seest avastati ja võeti muuhulgas ära viis marki ja ümbrikut. 27.07.2009 esitas J. R Viru Vanglale vaide (tl. 24), viitas 23.07.2009 saadud kirjale ning taotles markide ja ümbrikute edaspidisele kohesele kätteandmisele kohustavat ettekirjutust. 06.10.2009 tagastati vaie põhjendusel, et haldusmenetluse seadus ei näe ette preventiivse ettekirjutuse taotlemise võimalust (tl. 6). 23.10.2009 esitas J. R Viru Vanglale ümbrike ja markide äravõtmisega tekitatud 100 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl. 26-27). 06.01.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja J. R kaebus (tl. 1-2), milles palutakse tunnistada Viru Vangla tegevus õigusvastaseks ja hüvitada 100 000 krooni suurune kahju. Kaebaja märkis, et kirjad saabusid talle nii 22.07.2009 kui 23.07.2009, kuid viimatinimetatud kirjast ära võetud markide ja ümbrike kohta pole vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 3 kohast akti koostanud, neid pole ta kätte saanud ning sarnane käitumine on aset leidnud ka hiljem. Ta leidis, et vaide kohta 1 1 otsuse tegemisel on vangla käsitlenud valet toimingut ja eiranud vangistusseaduse § 1’ lg 7 tähtaega ning lisas, et vastus kahju nõudele puudub tänaseni. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 21-22) peeti kaebust alusetuks ja paluti seda mitte rahuldada ning kirjeldati oma seisukohti kirisaadetiste kontrollimist ja kahju hüvitamist käsitlevate õigusaktide suhtes. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti, et ta eksib ilmselt kuupäevades, sest 23.07.2009 saabus talle kolm kirja, kuid neist ei ole midagi ära võetud ja seetõttu polnud vajalik ka akti koostada. Veel märgiti, et kaebusest ei selgu, milles tekitatud kahju seisnes ning leiti, et kuna kirisaadetistega saabunud esemete kontrolli võtmine on kooskõlas õigusaktidega, ei kuulu nõue rahuldamisele. Kohtuistungil jäi J. R selle juurde, et esemed võeti ära 23.07.2009 saabunud kirjast ning märkis, et tema vaidlustas just selle toimingu, kuid vastusega moondati tema vaide sisu ja esitati valeandmeid. Tekkinud kahju väitis ta olevat mittevaralise ja seisnevat selles, et asjade äravõtmise, valeandmete ja dokumentide esitamisega ning vaideotsusega rikuti tema põhiseaduse § 11 ja § 17 tulenevaid õigusi ja edaspidist kohtupidamist. Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa jäi kirjalike väidete ja taotluse juurde ega esitanud olulisi täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED J. R on oma kaebusega vaidlustanud Viru Vangla toimingud nii ümbrike ja markide kirjast äravõtmisel kui selle peale esitatud vaide ja kahju hüvitamise nõude lahendamisel ning soovib toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja nendega tekitatud 100 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt saab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada ainult juhul, kui selleks on põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab lisaks vaidlustatu õigusvastasusele leidma kohtumenetluses tuvastamist ka kaebaja huvi vastava kohtulahendi saamiseks. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja 2, milles kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega. Mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on käsitletud sama seaduse § 9 lg 1, mille järgi on see võimalik süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. J. R väidab, et tema poolt nõutav kahju tekitati asjade äravõtmise, valede andmete esitamise, au ja väärikuse rikkumisega ning üleliigsete menetluslike kohustuste tekitamisega, tuvastamisnõuet ei ole ta kahjunõudest eraldi põhjendanud. Ühestki esitatud väitest ei tulene alust kaebuse rahuldamiseks. Au teotamine ja väärikuse alandamine on küll võimalikud mittevaralise kahju hüvitamise alused, kuid antud juhul pole halduskohtule nimetatud vähimaidki asjaolusid, mis viitaksid Viru Vangla süülisele tegutsemisele J. R au teotamise või väärikuse alandamise eesmärgil. Kinnipeetavale saadetud kirjadega toimimise kord on reguleeritud vangla sisekorraeeskirja § 50 neljas lõikes. Kehtestatu kohaselt tuleb kiri kirjavahetuse kaardil registreerida ja kinnipeetavale allkirja vastu seitsme tööpäeva jooksul edastada. Kirjast äravõetud esemete kohta peab koostama sama eeskirja § 72 lg 2 kohase akti ning otsustama eseme edasise saatuse. Kohtutoimikusse esitatud kirjade registreerimise lehe (tl. 23) kohaselt on J. R saanud 22.07.2009 ühe saadetise ja 23.07.2009 kolm saadetist. Märge „pakk“ on tehtud neist vaid 22.07.2009 Meristo Õigusbüroolt saabunu juurde. Sel kuupäeval koostatud eseme leidmise akti (tl. 7) kohaselt olid kirjas muuhulgas ka ümbrikud ja margid ning kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et sai esemed kätte 29.07.
3. Seega on vangla selle saadetiste osas järginud kirja edastamise seitsme tööpäeva pikkust tähtaega. Ükski kohtule esitatud dokument ei kinnita, et mistahes esemeid leiti ja võeti ära ka 23.07.2009 saabunud kirjadest. Kohtuistungil väitis kaebaja küll, et pole kuupäevades eksinud, kuid pidi samas siiski tunnistama, et ei mäleta täpselt, kes talle väidetava ümbrikute ja markidega kirja saatis ega saa midagi oma väidetest tõendada (tl. 32-33). Isegi juhul, kui pidada tema väidet 23.07.2009 toimunud 2 2 esemete äravõtmise ja tagastamata jätmise kohta tõeseks, ei ole toimunut kuidagi võimalik käsitleda süülise au teotamise või väärikuse alandamisena ning tekitatud kahju saab olla vaid varaline. Selle olemasolu pole J. R aga väitnud ega tõendanud. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja 8 kohaselt saab kinnipeetav vangla toimingu peale halduskohtusse pöörduda või vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide või kahju hüvitamise nõude ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jäetud. Vaidemenetluse aluseid ja korda reguleerib haldusmenetluse seadus. Nõuded, mida üldse saab vaides esitada on loetletud selle seaduse § 72 lg 1 ning kehtestatu kohaselt on ettekirjutust võimalik taotleda vaid haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Seejuures on seaduseandja silmas pidanud konkreetset toimingut, milleks haldusorgan oli kohustatud, kuid mida ta pole sooritanud. J. R vaides (tl. 24) esitatud taotlus ei eelda mingi konkreetse sooritamata toimingu tegemisele kohustamist, sest tema soovis, et juhul kui ka edaspidi jäetakse akt koostamata, antaks margid ja ümbrikud kätte koheselt. Selline taotlus on käsitletav preventiivse ettekirjutuse või ka kehtiva korra muutmise ettepanekuna, mis ei anna õigust vaide esitamiseks ja peab igal juhul kaasa tooma vaide tagastamise haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Haldusmenetluse seaduse § 79 lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest seitsme päeva jooksul selle esitamisest alates. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 annab haldusorganile kahju hüvitamise nõude lahendamiseks aega kaks kuud selle nõuetekohasest esitamisest. Mõlemad need tähtajad on Viru Vangla poolt küll rikutud, sest 27.07.2009 saadud vaie tagastati 06.10.2009 (tl. 2425) ning ka 23.10.2009 esitatud kahju hüvitamise nõuet (tl. 26-27) ei ole tähtaegselt läbi vaadatud (tl. 21), kuid miski ei viita, et viivituse põhjustas J. R au teotamise või väärikuse alandamise soov. Viru Vanglas viibivate kinni peetavate isikute poolt esitatud erinevate nõuete arvukus ja sellest tulenev juristide töökoormus on üldteada asjaolu ja mõjutab kõiki kinnipeetavaid. Süülise au teotamise või väärikuse alandamisena pole käsitletavad ka asjaolud, et vaide tagastamisel kajastati selles esitatud väiteid kaebaja arusaamadest erinevalt või, et tal on tulnud tegeleda erinevate nõuete esitamisega vanglale ja halduskohtule. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamine ette nähtud selleks, et taastada varaline olukord, milles kannatanu olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud ning seda ei saa kasutada alusetu rikastumise või mistahes muul eesmärgil. Eeltoodud järeldustel tuleb J. R kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud 5000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 12). Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust ei esitanud (tl. 33). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3