2-09-39777 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-39777 K
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
§ 61
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
§ 61
lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.
- Poolte kooselust on sündinud XXX poeg KJP(tl 33-34) ja XXX tütar SP (tl 32). Lapsed elavad hageja juures. Kostja täidab laste ülalpidamist ebaregulaarselt ning maist kuni augustini ei ole kostja laste ülalpidamist toetanud. Varasemalt perioodil 01.02.2005-01.12.2007 tasus kostja ülalpidamist 10 000 krooni kuus ja kuni 01.05.2009 7 000 krooni kuus (tl 37-39). Hageja väitel on hageja töötu ning hageja sissetulekuks on töötukindlustus ja peretoetus 5 000 krooni, mis nähtub kohtule esitatud pangaväljavõtetest (tl 37). Hagejale kuulub kaasomandis olev korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (tl 35-36). Kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus, kui hageja lubab kostjal veeta lastega iga kuu teise ja neljanda nädalavahetuse, sealhulgas viibida lastel kostja elukohas ning suvekuudel olla lastega koos vähemalt 14 päeva. Kostja ei ole tõendeid oma sisstulekute ja oma varalise seisundi kohta esitanud.
- Kohus märgib, et tulenevalt seadusest on vanematel kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, mida laps vajab igakuiselt. Laste ülalpidamine ei sõltu sellest, kas vanem saab lapsega suhelda või mitte, laps vajab ülalpidamist, sealhulgas süüa, et areneda ja kasvada igapäevaselt. Kui vanem ei saa oma lastega suhelda on vanemal õigus ja kohustus pöörduda avaldusega sotsiaalhoolekande asutuse või kohtu poole, kuid vanem ei või jätta last ilma ülalpidamisest. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et alates maist 2009 on kostja maksnud laste ülalpidamiseks elatusraha ebakorrapäraselt. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. Antud juhul on kostja maksnud elatist ebapiisavalt, samas kohtule esitatud pangaväljavõtetest nähtub, et varasemalt on kostja olnud suuteline tasuma laste ülalpidamiseks 10 000 krooni kuus ja 7 000 krooni kuus, seega kostja varaline seisund võimaldab elatise maksmist üle miinimumsumma.
- Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealisi lapsi, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, laste vajadusi, samuti asjaoluga, et kostja on nõus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni, kuigi seab selle tingimuse lastega suhtlemisel, peab kohus käesoleval 3 2-09-39777 ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus + tulumaks 21%, so 3 025 krooni kuus. 16.
§ 70
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.05.2009. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub aga, et kostja on 20.05.2009 ja 25.05.2009 tasunud hagejale elatusraha laste ülalpidamiseks, seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine alates 01.05.2009, vaid alates 01.06.2009. 17. Kohus märgib, et tulenevalt
§ 61
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud 18. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 4 ja § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt riigilõivuseadus (RLS) § 22 lg 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Juhinduvalt TsMS § 129 lg-st 2 on hagihind 54 450 krooni. Maire Lukk Kohtunik 4