3-09-1597/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2009, Jõhvi 3-09-1597 Ida-Viru maavanema protest Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korralduse nr. 907 tühistamiseks
2. november 2009 Ida-Viru Maavalitsuse esindajad Eve East ja Merle Võhma, Toila Vallavalitsuse esindaja Tiit Salvan ja Hannes Kohtring ning OÜ Foronte esindajad Raul Talts ja Martin-Laszlo Rytberg Resolutsioon 1.Rahuldada Ida-Viru maavanema protest täies ulatuses. 2.Tühistada Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korraldus nr.
3. 3.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 30.11.2004 andis Toila Vallavalitsus korralduse nr. 907 (tl. 12), millega kinnitati Toila alevikus Allika 6 asuva hoone teenindusmaaks 2,2 ha. 14.03.2005 teatas Keskkonnaministeerium Toila Vallavalitsusele, et soovib jätta Toilas Allika 8 ja Pikk 2A asuvad maatükid riigi omandisse (tl. 1416). Toila Vallavalitsuse 11.04.2005 korralduses nr. 1129 (tl. 20-22) ei nõustutud taotlusega Allika 8 maa osas ja märgiti, et see on otsustatud Toila Vallavolikogu 15.09.1998 otsusega nr. 17 taotleda Allika 6 hoone juurde munitsipaalmaana, kuna seal asuvad lastepäevakodu, hooldekodu, perearst ja apteek. 20.07.2005 sõlmitud müügilepingu ja pandilepinguga (tl. 27-36) omandas Allika 6 asuva kolme korruselise hoone OÜ Foronte. 19.10.2005 edastatud avalduses soovis OÜ Foronte 2,2 ha suuruse maa erastamist (tl. 37). 23.11.2006 tegi Maa-amet Ida-Viru maavanemale ettepaneku algatada Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korralduse nr. 907 kohta järelevalvemenetlus (tl. 38-39). 1 30.08.2007 tegi maavanem Toila Vallavalitsusele ettepaneku viia korraldus kehtivate õigusaktidega kooskõlla (tl. 43-44). 19.09.2007 teatas Toila Vallavalitsus, et peab oma korraldust nõuetekohaseks (tl. 45). 17.12.2007 selgitas Maa-amet Ida-Viru Maavalitsusele ja teistele menetlusosalistele oma seisukohti teenindusmaa määramise osas märkides muuhulgas, et maavanemal on õigus pöörduda protestiga halduskohtusse (tl. 49-51). 28.07.2008 korraldusega nr. 176 nõustus Toila Vallavalitsus 22 095 m2 suuruse maa ostueesõigusega erastamisega OÜ Foronte ning määras selle sihtotstarbe, maksustamishinna ja kitsendused (tl. 55). 18.09.2008 kirjaga tagastas Ida-Viru Maavalitsus Allika 6 ostueesõigusega erastamise toimiku ning palus erastatava maa suuruse ja piirid määrata vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korrale“ (tl. 56-57). 15.10.2008 esitas OÜ Foronte Tartu Halduskohtusse kaebuse selle keeldumise tühistamiseks ning asja uuele läbivaatamisele kohustamiseks (tl. 59-62). Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2009 kohtuotsusega kohustati maavanemat asja uuesti lahendama (tl. 63-67).. 24.07.2009 esitas Ida-Viru maavanem Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja protesti (tl. 2-11) Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korralduse nr. 907 tühistamiseks ning selgitas selles üksikasjalikult nii menetluse eelnevat käiku kui seisukohti maa riigi omandisse jätmise ja ostueesõigusega erastatava teenindusmaa suuruse suhtes. Toila Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (tl. 181) märgiti, et kuna maavanem ei kasutanud õigust esitada protest 30 päeva jooksul 30.11.2004 korralduse nr. 907 kohta nende poolt antud vastusest, loeti järelevalve lõppenuks ja korraldus õiguspäraseks. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Foronte kirjalikus vastuses (tl. 164-170) paluti protest rahuldamata jätta, peeti maa riigi omandisse jätmise kohta esitatut asjakohatuks ning märgiti, et, maavanem on sama üksikakti osas kaks korda järelevalvemenetlust tehes rikkunud õiguskindluse printsiipi. Haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 ja 3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 tuginedes leiti, et menetluse uuendamine polnud vastavate asjaolude puudumise tõttu võimalik ja maavanem on protesti esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Veel rõhutati asjaolusid, et teenindusmaa suuruse määramine on kohaliku omavalitsuse ainupädevuses ja maavanemal ei ole õigust keelduda maa erastamisest teenindusmaa suurusele tuginedes ning lisati, et maaüksuse piiride muutmine oleks vastuolus OÜ Foronte põhjendatud huvidega. Maa-ameti kirjalikus seisukohas (tl. 127-157) peeti protesti põhjendatuks, paluti see rahuldada, kirjeldati üksikasjalikult menetluse käiku ja oma seisukohti nii maaostueesõigusega erastamisel kui riigi omandisse jätmisel ning leiti, et vallavalitsuse ilmselgeks eesmärgiks on maareformiga vastuolus olev soov võimaldada OÜ Foronte omandada soodsalt iseseisva kasutusvõimalusega hoonestamata maatükk. Kohtuistungil jäid Ida-Viru maavanema esindajad kirjaliku protesti väidete ja nõude juurde ning väitsid, et korraldus pole õiguspärane, kuna sellega määratud teenidusmaa on ilmselgelt liiga suur. Toila Vallavalitsuse esindajad jäi samuti kirjalikult esitatu juurde. Ka kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud OÜ Foronte esindajad jäid kirjalike väidete juurde, esitasid 29 700 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude ning selgitasid oma eesmärke hoone omandamisel ja tulevasel kasutamisel. Täiendavalt leidsid nad, et maavanemal pole õigust hinnata teenindusmaa suuruse otstarbekust. Maa-ameti esindaja teatas ilmumise võimatusest, nõustus asja arutamisega ilma tema osavõtuta ning märkis, et on kõik seisukohad juba esitanud (tl. 206). KOHTU PÕHJENDUSED Maavanema õigust teostada järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle reguleerib Vabariigi Valitsuse seadus. Selle § 85 lg 4 kehtestab, et kui maavanem peab kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakti kas täielikult või osaliselt põhiseaduse, seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevaks, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku selle vastavusse viimiseks ning 2 kui kohalik omavalitsus tema ettepanekut 15 päeva jooksul ei täida, saab ta esitada halduskohtusse protesti. Seejuures pole seaduseandja kehtestanud kohtusse pöördumise tähtaega ning seda ei tulene ka ühestki halduskohtumenetluse seadustiku sättest. Toimikusse esitatud dokumendid kinnitavad, et Ida Viru maavanem on 14.12.2006 algatanud Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korralduse nr. 907 õiguspärasuse kontrollimiseks järelevalvemenetluse (tl. 40), teinud 30.08.2007 ettepaneku selle kehtivate õigusaktidega vastavusse viimiseks (tl. 43-44) ja saanud 19.09.2007 Toila Vallavalitsuselt keelduva vastuse (tl. 45), kuid esitanud protesti halduskohtusse alles 23.07.2009 (tl. 1). Järelevalvemenetluse selline ligi kahe ja poole aastane pikkus on vaieldamatult ebamõistlik eriti kui arvestada, et see rajanes maareformi seaduse § 38 lg 2 p 1 ja 4 tuleneva kontrolli ja selgitamise õigust omava Maa-ameti üksikasjalike faktiliste ja õiguslike põhjendustega ettepanekule (tl. 38-39) ega vajanud seega enam mingit keeruliste juriidiliste küsimuste iseseisvat lahendamist. Käesoleval juhul ei võimalda see asjaolu aga OÜ Foronte tugineda õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele. Üldreeglina ei anna ostueesõigusega erastamise eeltoimingute raames antud haldusaktid alust lootuseks, et maa müügileping just neis määratletud tingimustel sõlmitakse. Sarnasele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud lahendis nr. 3-3-1-81-
4. Selles on maavanema pikaajalist tegevusetust käsitletud küll õiguspärase ootuse võimaliku alusena, kuid OÜ Foronte puhul on oluline tähendus asjaolul, et ta oli maa suurusega seotud probleemide tõusetumisest juba ammu teadlik, sest Maa-amet saatis oma 23.11.2006 ettepaneku ka talle (tl. 38-39) ja 17.12.2007 koostatud seisukoha tema esindajale (tl. 49-51). Nende alusel oli võimalik selgelt mõista seda, et kahe 30.11.2004 korralduse nr. 907 alusel Allika 6 ehitise teenindusmaa hulka määratud maatüki suhtes on veel enne erastamisavalduse esitamist algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus, seda ei kavatseta lõpetada ja nõutakse hoopis teenindusmaa suuruse kohta antud korralduse muutmist. Maareformi seaduse § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele üksnes see maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse ja Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr. 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punktide 10 ja 11 kohaselt ei takista vallavalitsuse eitav seisukoht või eeltoimingute tegemata jätmine maa riigi omandisse jätmist. Seega on maa riigi omandisse jätmine prioriteetne sama maa juriidilisele isikule erastamise suhtes ega sõltu reeglina kohaliku omavalitsuse nõusolekust. Maavanema järelevalvemenetluses ja sellest tulenevas halduskohtumenetluses tuleb haldusaktiga puudutatud isikute huve küll arvestada, kuid nende usalduse kaitse ei ole absoluutne. Antud juhul ei olnud vaidlusalune korraldus selle vastuvõtmise ajal OÜ Foronte veel mingis puutumises. Seos tema võimalike õigustega tekkis alles peale hoone omandamist (tl. 27-36) ja maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist (tl. 37). Selleks ajaks oli aga juba esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlused (tl. 15-18), saadud Pikk 2A osas ka Toila Vallavalitsuse korraldusena vormistatud nõusolek (tl. 20-22) ning ootus vaidlusaluse korraldusega määratud suuruses maa erastamisele polnud enam õigustatud. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 5 on sätestatud, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli teadlik selle õigusvastasusest. See põhimõte on üldine ja igati kohaldatav ka halduskohtumenetluses esitatud tühistamisnõude suhtes. Maa erastamise ulatus on kindlaks määratud maareformi seaduse § 22’ lg
5. Tiheasustusega aladel toimub see sama seaduse § 7 lg 1, 4, 5 ja 52 alusel, kus kehtestatu kohaselt eristatakse elamuid ja muid ehitisi, millede juurde saab erastada vaid ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Tõsi on, et maavanem ei saa kohaliku omavalitsuse haldusakti õiguspärasuse kontrollimise käigus hinnata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurust selle otstarbekusest lähtuvalt, sest eespool juba viidatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt on teenindusmaa suuruse ja piiride määramine kohaliku omavalitsuse ainupädevuses. Niisugust õigust pole ka halduskohtul, kuid tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, mille puhul tuleb kontrollida nii seda, kas haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas ja kaalutlusvigadega kui ka selle proportsionaalsust, 3 vorminõuetele vastavust, eesmärgipärasust ning õiguse üldtunnustatud põhimõtete järgimist. Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korraldus nr.907 seda kõike ei võimalda, sest selles on ainult asjakohatud või üldsõnalised viited õigusaktidele, faktiline põhjendus ja kaalutlused aga üldse puuduvad ning ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on 959 m2 suuruse hoone teenindamiseks määratud 2,2 ha suurune maa, mis sisaldab endas lisaks Allika 6 ümbritsevale maale veel ka Allika 8 ja Pikk 2A maaüksusi. Et see tõepoolest nii on, möönis kohtuistungil ka vallavalitsuse esindaja (tl. 209). Haldusakt, mis ei sisalda selle mõistmist ja seega ka kontrollimist võimaldavaid põhjendusi ja kaalutlusi on igal juhul õigusvastane ning kuulub tühistamisele Haldusmenetluse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on haldusmenetluseks haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Järelevalvemenetlust pole võimalik käsitleda haldusmenetlusena ja seetõttu on asjakohatu OÜ Foronte tuginemine selle seaduse § 44 kehtestatu rikkumisele maavanema poolt. Eeltoodud põhjendustel tuleb Ida-Viru maavanema protest halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada ja Toila Vallavalitsuse 30.11.2004 korraldus nr. 907 tühistada. Ida-Viru maavanema esindajad ja Maa-amet menetluskulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud (tl. 206, 213), seega jäävad nende ja Toila Vallavalitsuse võimalikud kulud ning OÜ Foronte poolt õigusabi eest tasutud 29 700 krooni (tl. 215-220) sama seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 4