kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole poja Aleksandri ülalpidamiseks piisavalt elatist maksnud. Hageja seletuse kohaselt on kostja andnud 100-300 krooni kuus, mistõttu hageja võtnud arvesse kostja poolt makstud elatusraha nõuab elatise väljamõistmist alates 01.veebruarist 2009. Kostja ei ole hageja väidet ümber lükanud.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapsele tehtavate vajalike kulusid kostja ei vaidlusta. Kostja leiab, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist poeg Aleksandri ülalpidamiseks nõutavas summas, ning et hetkel on tema ülalpidamisel veel teine laps. Kostja seletuse kohaselt on tema sissetulekuks nõustamistöö ning saadav tasu on ebaregulaarne ja suhteliselt väike, millest suudab ta maksta elatiseks kuni 1 500 krooni kuus. Pangakonto väljavõttes see ei kajastu. Kostja on OÜ AE ja OÜ LK osanik. Tõendeid äriühingute kasumijaotusest kohtule esitatud ei ole, seda ei kajasta ka kostja pangakonto väljavõte. Kostjal kinnisvara puudub. Kostja on küll Autoregistri andmetel kolme sõiduki üks kasutajaid, kuid tema omandis sõidukeid ei ole. 2 Seega tõenditele tuginedes ei võimalda kostja varaline seis maksta elatist lapsele hageja poolt nõutavas summas. Kohus leiab, et kostja varalise seisu hindamisel ei saa tugineda ainult esitatud ja kogutud tõenditele, vaid tuleb ka arvestada kostja enda poolt väidetut. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt tal pidev sissetulek puudub, mõned korrad on kostja ise teinud kuni paarituhandelisi sissemakseid. Eesti Vabariigilt saadud raha on kulunud kõikvõimalike kohustuste täitmiseks. Samas on kostja seletuse kohaselt tal võimalik maksta elatist kuni 1 500 krooni kuus ning asutamisel on äriühing Peterburis, mille majandusliku tegevuse tulemusena võib kostja varaline seis paraneda. Lähtuvalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud summa 2 175 krooni.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps RL, kes osutuks elatise välja mõistmisel summas 2 175 krooni kuus, varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väite kohaselt saab RLi ema OB emapalka miinimumsummas, kuna ta oli varem töötu. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema ülalpidamisel on ka Peterburis elav LKL. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lapsi kohelda võrdselt ning loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista AL ülalpidamiseks elatis 1 500 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 27.oktoobril 2009.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et esineksid
lg 6 sätestatud asjaolud, mistõttu on hageja nõue elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.veebruarist 2009 põhjendatud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.