) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 2 175 krooni. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Kohus peab vajalikuks kostjalt elatis välja mõista, kuna tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole regulaarselt ülalpidamiskohustust täitnud. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks kokku 5 960 krooni kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus: eluasemele 710 krooni, toidule ja hügieenitarvetele 1 500 krooni, transpordile 100 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 200 krooni, koolikohustusele 600 krooni, riietele ja jalanõudele 1 000 krooni, muudeks vältimatuteks kulutusteks (suvelaager, klassiekskursioonid, sünnipäevad, kino, reis, vaba-aeg) 700 krooni, trenn 500 krooni ja taskuraha 400 krooni. Kostja ei ole vastuväiteid lapse kulutuste osas esitanud. Seega vaidlus lapse vajalike kulutuste osas puudub. Kostja väite kohaselt ei võimalda tema varaline seis hetkel suuremas summas elatist maksta, kui 1 000 krooni kuus. Elatusraha määramisel arvestab kohus ka poolte varalist seisu. Kohus on seisukohal, et vanema varanduslikku seisu ei tule määrata üksnes tema igakuiste sissetulekute (töötasu, toetus, pension) järgi vaid arvestada tuleb ka muu varaga. Kohtule esitatud VB OÜ käskkirja kohaselt on VO lapsehoolduspuhkusel ning Põhja Pensioniameti tõendist nähtub, et kostja saab alates 01.02.2010 vanemahüvitist 4 350 krooni kuus. Äriregistri andmetel kuulub kostjale osalus OÜ-s VB. Nimetatud äriühingu 2009.a. majandusaasta aruannet äriregistrile ei ole esitatud. Seega puuduvad andmed äriühingu majandustegevuse 2 kohta. Kostja omandis on üks sõiduk BMW v.a. 1995.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on peale TO veel tütar MES (sünd. XXX). MES ema N S on Eesti Töötukassa teatise kohaselt töötu ning on saanud 2010 märtsis toetust 723,80 krooni. Seega arvestades poolte varanduslikku seisu ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, kes elatise väljamõistmisel ilmselt osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps on põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla
Arvestades asjaolu, et kostjal on olnud võimalik tütre ülalpidamiseks maksta üldjuhul 2 000 krooni kuus, peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis tütre TO ülalpidamiseks nimetatud summas. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.12.2009.a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest). Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud detsembris 2009 ja veebruaris 2010 elatist kokku summas 4 000 krooni. Seetõttu kohus leiab, et on elatis on põhjendatud välja mõista alates 01. veebruar 2010.a, lugedes veebruaris 2010 tasutud elatise tasutuks jaanuari 2010 eest. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.