lg.1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid ,kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,mis vastab 2000 eurole. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada avaldusi,tõendeid, dokumente ja teatada soovist olla ärakuulatud.Kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusosalised avaldusi, tõendeid ja soovi ärakuulamiseks ei esitanud. Kohtu seisukoht EMAS ja kostja vahel 08.10.2006 a sõlmitud mobiilsideteenuste liitumislepingu alusel kasutas kostja mobiiltelefoniteenust.Teenuse eest kohustus kostja tasuma .Kostja teenuste eest ei tasunud. 30.12.2008 a.on AS EMteatanud kostjale nõude loovutamisest hagejale. VÕS § 76 lg.1 sätestab,et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud väidetavalt kostjale väljastatud arvete väljatrükid.Arve nr 0017454034 01.11.06 kohaselt võlgneb kostja hagejale 613.60 krooni,arve 01.12.06 järgi 763.60 krooni,millest 150 krooni miinimumarves sisalduvad teenused,arve 01.01.07 järgi 913.60 krooni,millest võlg eelneva eest 763.60 krooni ja 150 krooni miinimumarves sisalduva teenuse eest ja arve 01.02.07 järgi 2063.60 krooni ,millest 913.60 krooni eelnev võlg , 1000 krooni käsitlustasuna ja 150 krooni miinimumarves sisalduva teenuse eest. Kohus leiab,et hageja nõue nn miinimumarves sisalduva teenuse eest tasu saamiseks 450 krooni ulatuses ja käsitlustasu saamiseks 1000 krooni ulatuses on põhjendamata ja tõendamata. Lepingust ei nähtu ,et kostja kasutas kõnepaketti ,mille osas kehtis nn miinimumarve ja milliseid teenuseid miinimumarve sisaldas. Isegi juhul,kui eeldada ,et kostja nimetatud paketti kasutas , ei ole hageja tõendanud ,et kostjal oleks mobiiltelefoniteenuste kasutamist piiratud ,leping üles öeldud või lõppenud. Tõendamata on ka käsitlusteenuse eest tasu saamise alus. Eeltoodu alusel leiab kohus,et hageja nõue miinimumarves sisalduva teenuse ja käsitlusteenuse tasu osas summas 1450 krooni on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi ei ole piisavalt tõendatud,asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt summas 613.60 krooni. Liitumislepingust tulenevalt kohustub kostja maksetega viivitamisel tasuma viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab,et hageja nõue viivise saamiseks põhinõude ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 613.60 krooni. Vastavalt
lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti.
lg.1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub kostja kanda jätta kõik menetluskulud kokku summas 3500 krooni,s.h riigilõiv summas 1000 krooni ja hageja õigusabikulud summas 2500 krooni.
lg.1 esimese lause kohaselt ,kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 200 krooni.
lg.1 p.3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus leiab ,et kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõla katteks välja mõista 613.60 krooni ,viiviste katteks 613.60 krooni ,kokku 1227.20 krooni ja menetluskulud 1200 krooni ulatuses. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.