Obsah (10)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 436§ 229§ 468§ 173§ 174§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-09-25590 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 01.04.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtuasi Hagi hind

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 06.08.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis pooltel XXXtütar ES, kelle isana on sünniakti kantud kostja. Pooled elavad lahus, hagejal on ülal pidada veel üks täiskasvanud laps ja kostjal kaks last. Kuni 2008 aasta lõpuni kostja toetas hagejat igakuiselt 2000 krooniga kuus. 2009 vähendas kostja elatise maksmist tasudes jaanuari kuus 1600 krooni. Viimane rahasumma, mis lapse ülalpidamiseks on laekunud, oli 16.02.2009. Kostja on hagejale väitnud, et ta on töötu, kuid tema eluviis ja kulutused seda väidet ei toeta. Hagejale teadaolevalt töötas ta P G juhatajana, maksab kahe auto liisingut ja majalaenu, elades XXX. Kostja elustandard ja sissetulek on sedavõrd piisav, et poolte ühisele lapsele vähemalt riikliku miinimumi osas elatisraha maksta. Oma teisi lapsi kostja toetab, vanem poeg õpib TM ja nooremale pojale võimaldas merelaagri maksumusega 2600 krooni. Hageja töötab S T AS –s laotöötajana, saades palka 6400 krooni kuus. Hageja elab koos lastega munitsipaalkorteris, korteri eest tasuvad maksed tuleb jagada kolmeks, moodustades 893.80 krooni. Alates 04.08.2009 käib E Tallinna Lasteaias , tasu kokku on 894 krooni. Lapsele on vaja riideid ja jalatseid ning mänguasju. Kokku arvestab hageja lapse kohta 5428 krooni kuus, mil kostja osalus oleks 5428 krooni. Hageja on arvestanud, et kostjal on veel kaks last ülal pidada ning nõustub seega miinimumsummaga 2175 krooni. Hageja soovib elatisraha tagasiulatuvalt, so alates 2009 aasta jaanuarist. Arvestades, et kostja on tasunud jaanuari ja veebruari 2009 eest kokku 3200 krooni, siis nende kuude eest 1150 krooni. Hageja palub välja mõista tagasiulatuvalt 01.01.2009 – 02.06.2009 kokku 7675 krooni ja alates hagi esitamisest 02.06.2009 igakuiselt 2175 krooni. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule oma seisukoha 19.10.2009, hagis nõutava summaga ei nõustu. Kostjal on raske majanduslik olukord, millest teavitas hagejat. Mingil ajahetkel ei olnud probleemiks hageja toetamine, tehes makseid ning teostades ehitustöid ja ostes majapidamistehnikat. Hageja kasutas kostja poolt tasutud liisingumaksete alusel sõiduautot. P G juhtajana ei ole kostja töötanud, kuid P E.P.T. OÜ- s on osalus, muid töökohti ei ole. MTÜ N M on seotud 1984 aastast. Laste ülalpidamiskulud igakuiselt on väiksemad kui hageja poolt välja toodud 5428 krooni. Kostja teeb ettepaneku, et ta kannab lapse ülalpidamiskulusid igakuiselt 725 krooni kuus, kuni majanduslik olukord paraneb. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine tütar ES, kes on sündinud XXXaastal ning laps elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Kostja kinnitas, et hagetaval perioodil ei ole ta elatisraha tasunud, mida ei saa kohtu hinnangul pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Elatise tasumisest kostja ei keeldu, kuid märgib, et ei ole sissetulekuid seda teha hagetavas summas ning leiab, et elatise suurus võiks olla kuskil 700 krooni.. Hageja jäi nõude juurde, paludes välja mõista PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimumsumma lapsele ehk 2175 krooni alates 01.01.2009. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436

lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla kuupalga alammäära kui vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on esile toonud majanduslikud raskused ning teised kaks last, mis kohtu hinnangul arvestades poolte varanduslikku olukorda tervikuna ei võimalda kohaldada PKS § 61 lg

1. Kohus juhindub käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited ülalpidamiskulu liigse suuruse osas ei ole põhjendatud, ebamõistlik on eeldada, et kommunaalkulud või/ja üüritasu täielikult puuduvad, samuti lasteaiatasu ning lapse igakülgseks arendamiseks vajalikud väljaminekud. Kostja väidetel kulub tal ühe lapse peale kuus 2500 – 3000 krooni jättes arvestamata, et lapsel on kaks lapsevanemat, ka teine lapsevanem peab kandma vastavad kulutused. Seega tuleks tal ka tütar Elisabethile teha suuremaid kulutusi kui 700 krooni kus. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Antud vaidluses on ilmselge, et laps on olulise aja ema elukohas ja tema ülal pidada. Kohus on asja sisulisel arutamisel välja selgitanud, et hageja töötasu on 6500 krooni, kostja on oma sissetulekute kohta andnud ebamääraseid ütlusi. Samas on kostja 11.03.2010 kohtuistungil kinnitanud, et tema vältimatud väljaminekud igas kuus on 7000- 8000 krooni kuus ning vaieldamatult on kostja töövõimeeas. Seega arvestades laste vajadusi ja poolte sissetulekuid leiab kohus, et 2175 krooni lapse kohta on mõistlik ja kohane summa, mis ei kahjusta teiste ülalpeetavate huve. Eeltoodud põhjendustel tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 2175 krooni lapse kohta, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 06.08.2009.a., PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 06.08.2009.a ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest ehk 01.01.
2. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Kohus arvestab kostja poolt 2009 tasutud summasid. Elatis tuleb välja mõista perioodi 01.01.-05.08.2009 eest 12 025 krooni ja alates 06.08.2009 aasta 2175.00 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras KR kasuks. Hageja on taotlenud 11.03.2010 kohtuistungil tunnistada kohtulahend viivitamatult täitmiseks.

§ 468

lg 3 elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus peab vajalikuks tunnistada viivitamatult tagatiseta täidetavaks elatis kahe kuu ulatuses. Menetluskulude jaotus.

§ 438

lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt. Liili Lauri kohtunik