← Eesti

3-09-1741/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1741 Otsuse kuupäev 09.02.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi CRONIMET Eesti Metall OÜ kaebus Maksu- ja Tolliam

§ 37lg 5.

Nendest metalli üleandmise-vastuvõtmise akt-arvetest nähtub, et CRONIMET Eesti Metall OÜ on fikseerinud vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele vanametalli vastuvõtmisel kaupa tarninud auto registreerimisnumbri, milleks on 647TDN. Samas asjas koostatud kontrollaktist ja maksuotsusest ilmneb, et vanametalli nimetatud sõidukiga tõi Igor Aleksejev, AS G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti juhataja. Seega on maksuhaldurile täpselt teada isik, kes vanametalli kohale toimetas OÜ Royalinvest tellimusel. Sellele vaatamata pole maksuhaldur maksuotsusest nähtuvalt nimetatud väga olulisele faktile mingisugust kaalu andnud ja väidab endiselt, et kaupa on müünud tuvastamata isik rääkimata sellest, et oleks teostatud täiendavaid menetlustoiminguid nimetatud faktiga seoses täiendavate asjaolude selgitamiseks. Maksuotsuses viidatud tsitaat Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-34-07 on teemaväline. Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur maksuotsust nõuetekohaselt motiveerinud, mis võimaldaks tõendamiskoormuse üleminekut maksuhaldurilt maksukohustuslasele. Tõlgendades tõendeid tendentslikult, on maksuhaldur pidanud vajalikuks eeltoodust tulenevalt seetõttu riigil saamata jäänud maksusummad sisse nõuda müüja asemel õigussuhtes korrektselt käitunud ostjalt. Samas ostjal ei ole võimalik enda väidete tõestamiseks ning maksuhalduri kallutatud tõendite ümberlükkamiseks kasutada rohkem tõendeid, kuna see eeldaks täiendavate asjaolude selgitamist kauba müüjaga või varasemate omanikega seoses, milleks aga ostjal ei ole mingisugust seaduslikku alust ega võimalust. Lisaks uurimispõhimõtte ulatuslikule rikkumisele, vaidlustab CRONIMET Eesti Metall OÜ maksuotsuse käibemaksuseaduses (

) nimetatud põhimõtete ebaõige kohaldamise tõttu. Kaubad, mille soetamise kohta on Royalinvest OÜ CRONIMET Eesti Metall OÜ-le akt-arved väljastanud, olid CRONIMET Eesti Metall OÜ-l reaalselt olemas (tõstuk Fuchs 74M) või on 4 kaebuse esitaja poolt ostetud kaupade töötlemise järel teostatud reaalset maksustatavat käivet (vanametall). CRONIMET Eesti Metall OÜ tasus OÜ Royalinvest poolt 04.05.2006 esitatud arve 0405-1 alusel märgitud kauba (tõstuk Fuchs 714M) maksumuse 04.05.2008 pangaülekandega OÜ-le Royalinvest. Müügitehingule eelnevalt CRONIMET Eesti Metall OÜ kontrollis kasutatud tõstuki Fuchs 714M tehnilist seisukorda ja sobivust CRONIMET Eesti Metall OÜ poolt esitatud tingimustele. CRONIMET Eesti Metall OÜ tasus vanametalli eest OÜ Royalinvestile pangaülekandega. Kontrollaktis puuduvad maksuhalduri poolsed vastuväiteid OÜ Royalinvest poolt CRONIMET Eesti Metall OÜ-le väljastatud arvete tähtaja, vormi jmt osas. CRONIMET Eesti Metall OÜ on ostjana korrektselt käitunud OÜ Royalinvest poolt esitatud arvete osas kauba soetamisel. Käive OÜ Royalinvest jaoks tekkis vanametalli ja tõstuki Fuchs 714M CRONIMET Eesti Metall OÜ-le üleandmise hetkel. Seega toimus ka sisendkäibemaksu mahaarvamine lähtuvalt kauba üleandmisest ning hetkel, kui OÜ Royalinvest tegi vanametalli ja tõstuki Fuchs 714M CRONIMET Eesti Metall OÜ jaoks kättesaadavaks, loetakse käive tekkinuks müüja poolel, millele omakorda korrespondeerub vanametalli ja tõstuki soetanud käibemaksukohustuslase CRONIMET Eesti Metall OÜ õigus tehtud kulutuselt sisendkäibemaks maha arvata. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et käibemaksuseadus ei sea piiranguid sisendkäibemaksu mahaarvamisele sõltuvalt arve väljastanud isikust, arve tasumise viisist, tähtajast, tasumise staatusest ega pooltevaheliste tehingule eelnevast suhtlemise viisist. Tõstuki omandiõiguse üleminekuks müüjalt ostjale piisas vastavasisulise korrektse arve olemasolust, eriti arvestades asjaolu, et CRONIMET Eesti Metall OÜ ise organiseeris tõstuki transpordi ostja territooriumile Tartus Jalaka tn 60B. Maksukohustuslasest ostjana on CRONIMET Eesti Metall OÜ tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Tuginedes Riigikohtu seisukohtadele kohtuasjades (nt 3-3-1-29-03 jt), leiab CRONIMET Eesti Metall OÜ, et ainuüksi müüja Royalinvest OÜ poolt dokumentide mitteesitamine maksuhaldurile kontrollitavate OÜ Royalinvest ja CRONIMET Eesti Metall OÜ vaheliste tehingute toimumise kohta ei anna MTAle piisavalt alust piirata ostja CRONIMET Eesti Metall OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust 2006. aprillis, mais, augustis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris ning vastavalt täiendava käibemaksusumma juurdemääramiseks. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et CRONIMET Eesti Metall OÜ maksukohustuslasena on sisendkäibemaksu mahaarvamisel arvesse võtnud ka ostjapoolset hoolsusekohustuse täitmist selle nõutud ulatuses. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ebaõige on tõlgendada käibemaksuseadust laiendavalt ja teha järeldus, et ostja võib käibemaksu maha arvata vaid siis, kui müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Kaebuse esitaja rõhutab veelkord, et on andnud maksumenetluse käigus vastavatele ametkondadele korduvalt nii kirjalikke kui suulisi selgitusi vanametalli ostuprotsessi, kohale toomise jt asjaolude osas, sh OÜ-lt Royalinvest ostetud metallijäätmete osas. Antud olukorras ei saa pidada lubamatuks ega seadusevastaseks, et OÜ-le Royalinvest kuulunud vanametall toimetati kaebuse esitaja poolt hallatavasse metallijäätmete kokkuostupunkti AS-i G.S.G. töötaja poolt AS-le G.S.G kuuluva transpordivahendiga, mitte OÜ-le Royalinvest kuulunud sõidukiga. Kaebuse esitaja arvates võib MTA hinnanguid tõlgendades jõuda järelduseni, et metallijäätmeid tohivad ja saavad metallijäätmete kokkuostupunkti tuua üksnes need isikud, kes transpordivad metallijäätmed vaid oma isikliku sõiduvahendiga ning isikliku transpordivahendi puudumisel 5 metallijäätmete kokkuostupunkt keeldub vanametalli vastu võtmast eeldades, et tegemist ei ole kindlasti sellele isikule kuuluva vallasvaraga ning metallijäätmed on isiku valdusesse jõudnud naguniigi seadusevastaselt. Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimise kohustuse üldnõuded sätestab Jäätmeseaduse § 106, mille kohaselt isik metallijäätmete kogujana ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles näidatakse muuhulgas metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus; metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber ja metallijäätmete maksumus. Metallijäätmete üleandja allkirjastades metalli üleandmise-vastuvõtmise akt-arve ühtlasi kinnitab, et kaup kuulub talle omandiõiguse alusel, et kaubas ei leidu ohtlikke ega plahvatusohtlikke aineid, et tegemist ei ole radioaktiivse kaubaga ning müüdaval kaubal ei lasu mingeid kohustusi ega võlgnevusi. Nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale, st CRONIMET Eesti Metall OÜ-le. Arvestades ühelt poolt Jäätmeseaduses nimetatud nõudeid, teisalt vanametalli kokkuostupunktides toimuva müügikäibe mahtusid ning ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses toodut, puudub metallijäätmete kogujal, sealhulgas CRONIMET Eesti Metall OÜ-l, kohustus koguda ja pidada arvestust vanametalli päritolu kohta või juriidilise isiku nimel metallijäätmed kokkuostupunkti toimetanud füüsilise isiku isikuandmete kohta (nimi, seos juriidilise isikuga, elukoht jt andmed). CRONIMET Eesti Metall OÜ poolt müüja OÜ Royalinvest esindaja tuvastamata jätmine või otsese vahetu kontakti puudumine või müüja esindaja võimetus anda usaldusväärseid seletusi ei saa olla määrav argument ostja sisendkäibemaksu maha arvamise piiramiseks. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et CRONIMET Eesti Metall OÜ-l võis olla ostuarvetel nimetatud kaup olemas, kuid see ei ole ostetud OÜ-lt Royalinvest, vaid muu, s.o. deklareerimata tehingu raames ning seejuures ei ole teada, kes on tehingu tegelikuks teiseks pooleks ja milline on tegeliku tehingu väärtus. Maksuhalduri põhjendused sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks ei ole asjakohased. Juhindudes Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-3-09, arvatakse sisendkäibemaks maha kohe kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või teenust kasutama. [---] Kohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses ning sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Kuigi ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtluskulude puhul ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, sest kahe ettevõtja vaheline selline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks ning tegemist on maksutehnilise võttega, kus müüja tasub riigile ostja poolt müüjale laekunud käibemaksu. Sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Seega olenemata maksuhalduri väidetest fiktiivsete arvete esitamise osas korrespondeerub ülalnimetatud müüja Royalinvest OÜ kohustusele jällegi ostja, konkreetsel juhul CRONIMET Eesti Metall OÜ õigus sisendkäibemaks maha arvata. Ostjapoolset sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei saa sõltuvusse seada müüjapoolsete maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisest või täitmata jätmisest riigi ees. Olukorras, kus ettevõtjal puudub õigus käibemaksu arvestamisel sisendkäibemaks maha arvutada, sisaldab tema pakutav teenus või müüdav kaup mitut käibemaksu, mistõttu käibemaks kumuleerub ning teenuse või kauba hind kujuneb lõppkokkuvõttes konkurentide omast kallimaks. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab asjas nr 3-3-1-32-09, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-50-03); kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, 6 arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks (asjad nr 3-3-1-40-03; 3-3-1-43-03; 3-3-1-52-03; 3-3-1-59-03); [...] . Seega juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid ostja CRONIMET Eesti Metall OÜ pahausksuse kohta, vaid üksnes paljasõnaliselt väitnud, et kaebuse esitaja ei ole käitunud heauskselt. Sellest tulenevalt peab CRONIMET Eesti Metall OÜ sisendkäibemaksu mahaarvamist õigeks ning leiab, et kaebuse esitaja on õigesti kohaldanud

§ 29

lg 3 p 1 sätteid, MTA-l puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

  1. CRONIMET Eesti Metall OÜ vaidlustab maksuotsuse punktis toodud 4.2 tulumaksuarvestuse, kuna tulumaksu juurdemääramise on põhjustanud tulumaksuseaduse (TuMS) sätete väär kohaldamine maksuhalduri poolt. Vastavalt maksuhalduri järeldusele tulumaksu osas on maksuotsuse aluseks lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole kuludokumentidel näidatud müüjaga leidnud kinnitust ja ei ole selge, mille eest viimasele maksti. Maksuhalduri järeldus on väär, kuna selle tegemisel ei ole arvestatud erinevustega käibe- ja tulumaksu arvestusele kehtestatud nõuetes. CRONIMET Eesti Metall OÜ ei saa nõustuda olukorraga, kus täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu määramine on tinginud omakorda täiendava tulumaksu määramise äriühingu jaoks. MTA on jätnud tähelepanuta asjas nr 3-3-1-3406 väljendatud Riigikohtu seisukohta, et hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, kuna müüja isik ei oma ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel tähtsust. Tulumaksukohustuse kindlakstegemisel on eeskätt oluline tehtud kulutuse seotus kulutuse teinud äriühingu ettevõtlusega. CRONIMET Eesti Metall OÜ leiab, et käesolevas asjas on MTA kaebuse esitaja poolt esitatud tõendeid tendentslikult ja meelevaldselt tõlgendades selgelt ja läbinähtavalt võtnud hoiaku ühe tehingupoole kasuks ja vastupidi, jättes täielikult arvesse võtmata kaebuse esitaja poolt toodud põhjalikud selgitused, faktide õiguspärasuse, esitatud dokumentide nõuetekohasusele vastavuse, ning eelistades selle asemel müüja Royalinvest OÜ ebausaldusväärseid selgitusi, sealhulgas jättes tähelepanuta MKS-s sätestatud Royalinvest OÜ kohustuse kaasaaitamiseks ja teabe esitamiseks. MTA tegevuse tulemusel on Royalinvest OÜ poolt tehingutelt tasumisele kuulunud maksukohustus siirdunud õigusvastaselt CRONIMET Eesti Metall OÜ-le. On ilmne ja selge, et CRONIMET Eesti Metall OÜ ei ole rikkunud ka tulumaksuseaduse nõudeid, kuivõrd CRONIMET Eesti Metall OÜ jaoks ei ole Royalinvest OÜ poolt väljastatud arvete puhul tegemist fiktiivsete arvetega; tehingu vastaspool on piisavalt tuvastatud läbi maksete teostamise Royalinvest OÜ pangaarvele, tehingud on reaalselt toimunud CRONIMET Eesti Metall OÜ jaoks, mida tõendab kauba kättesaamine CRONIMET Eesti Metall OÜ poolt; deklareerinud ja tasunud korrektselt ja õigeaegselt riigile tehingutega seoses maksuseadustega ettenähtud summad; arved sisaldavad kõiki muid raamatupidamise seaduses nõutud raamatupidamisarvestuse algdokumendi olulisi andmeid; kaebuse esitaja on igakülgselt kaasa aidanud maksumenetluse läbiviimisel, andes talle teadaoleva info ja esitades dokumendid maksuhaldurile, lõppkokkuvõttes teinud endast sõltuvalt seaduse piires kõikvõimaliku veenmaks MTA-d, et tegemist on kaebuse esitaja jaoks ettevõtlusega seotud kuludega, mistõttu pole tulumaksuarvestus maksuotsuse punktis 4.2 korrektne ega põhjendatud. 7 Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 13.05.2009 maksuotsuse nr 12-2.3/4007-3 tühistamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud uurimispõhimõtet ei vasta tõele. Maksuhaldur on hinnanud kõiki tema valduses olevaid tõendeid kogumis ning on kogunud täiendavalt juurde tõendeid, kuna pidas seda vajalikuks maksumenetluses õige otsustuse tegemiseks. Maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud tõstuki ja vanametalli soetamist, kuid kontrolli käigus on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et CRONIMET Eesti Metall OÜ ei ole arvetel nimetatud kaupu ostnud Royalinvest OÜ-lt, vaid Royalinvest OÜ nimel on koostatud üksnes ostumüügidokumendid. Maksuhaldur ei ole maksuotsuse tegemisel ja selle motiveerimisel lähtunud kahtlusest, vaid on hinnanud kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, andes igale tehingule hinnangu maksuhalduri valduses olevate tõendite pinnalt ning oma järeldusi põhjendades. Riigikohus on leidnud, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-34-07, p 11) Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid. Vastustaja märgib, et juhul, kui ostja ja müüja vahel pole tehinguid toimunud, siis ostjat ei saa käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud, et ostudokumentidel märgitud äriühingud ei ole tegelikud müüjad, vaid kaubad osteti kolmandatelt isikutelt, keda maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha. Taoline tegevus on teadlik ja tahtlik, mistõttu on ka käibemaksu ja tulumaksu määramine põhjendatud. Nimetatud seisukohta kinnitab Riigikohus (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 kohtuotsus nr 3-3-1-90-07, p 8). OÜ CRONIMET Eesti Metall väited selle kohta, et ta on ostjana käitunud heauskselt, jäävad paljasõnaliseks ja kontrollimatuks põhjusel, et väidete kinnituseks ja deklareerimise aluseks on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil vormistatud dokument. Ainuüksi sellisel arvel kirjasoleva nimetusega kauba olemasolu ja arve eest pangaülekandega tasumine ei tõenda OÜ CRONIMET Eesti Metall heausksust tehingutes. CRONIMET Eesti Metall OÜ juhatuse liige Eva Pedjak on oma 17.10.2008 seletuses tunnistanud, et ta ei ole OÜ-ga Royalinvest OÜ CRONIMET Eesti Metall ja OÜ Royalinvest tehingute raames üldse suhelnud ja väitis, et tõstuki Fuchs 714M ostuga tegeles Marko Erlich, kes on OÜ CRONIMET Eesti Metall Tartu osakonna juhataja. Marko Erlich kirjeldas oma 21.10.2008 seletuses maksuhaldurile tõstuki saamise ja töötamise asjaolusid OÜ CRONIMET Eesti Metall laoplatsil, kuid Marko Erlichi sõnul tema tõstuki ostuga ei tegelenud, vaid lõpliku otsuse osta tõstuk tegi Andres Pedjak. Marko Erlichi antud seletuste kohaselt sai tema teada tõstukist Jaani-nimelise meesterahva käest, kes oli "Blaufuchs kontaktisik". Marko Erlich ja OÜ CRONIMET Eesti Metall töötaja Andrei Karasjov võtsid "Blaufuchs territooriumilt" tõstuki ja alustasid tööd TREF AS territooriumil. Tõstukit prooviti kaks päeva, seejärel otsustati masin ära osta. 8 Andres Pedjaku seletuse järgi helistas talle vene keelt kõnelev isik ja pakkus mehhanismi nimega Fuchs 714M. Samuti kinnitas Andres Pedjak, et kuna Fuchs 714M oli katki, siis proovida sai teda alles mõne aja pärast ja selleks toimetati ta Jalaka 60B territooriumile. Andres Pedjak tunnistas oma seletuses maksuhaldurile, et suhtles OÜ Royalinvest esindajaga ainult telefoni teel, arve tõstuki Fucsh 714M ostmise kohta sai faksi teel, originaal tuli postiga. Kuigi OÜ CRONIMET Eesti Metall esitas arve, millel on tõstuki müüjana näidatud OÜ Royalinvest, ei nähtu kontrollimenetluse käigus kogutud tõenditest, et ükski OÜ CRONIMET Eesti Metall töötajatest, kes vastavalt nende seletustele tegelesid tõstuki ostuga, oleks reaalselt näinud ja suhelnud kellegagi OÜ-st Royalinvest. Marko Erlich ja Andres Pedjak suhtlesid OÜ Blaufuchs töötajaga Jaan Luigega. Vastavalt Jaan Luige (OÜ B&S Blaufuchs endine töötaja) poolt maksuhaldurile 18.12.2008 antud seletusele teostas OÜ B&S Blaufuchs remondi tõstukile Fuchs 714 (tehasetähis 2215220496) OÜ Raboss tellimisel. Endine OÜ Raboss juhatuse liige ning käesoleval ajal OÜ Raboss likvideerija Jaanus Rattus väidab oma 04.03.2009 seletuses, et OÜ Raboss lõpetas majandustegevuse
  2. a detsembris ja
  3. a majandustegevust ei toimunud. Jaan Luige, AS G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti juhataja Igor Aleksejevi, endise juhatuse liikme Marko Aigro ning OÜ B&S Blaufuchs juhatuse liikme Frank Borchersi seletustest ilmneb, et vahetult enne tõstuki Fucsh 714M müüki OÜ Royalinvest poolt OÜ-le CRONIMET Eesti Metall, oli tõstuki Fucsh 714M omanik OÜ Raboss. OÜ Royalinvest juhatuse liikme Kuido Järve seletused on vastuolulised ja sõltuvad oma põhjalikkuses sellest, kas ta andis seletuse üksi või koos esindajaga. Maksumenetluse käigus on OÜ Royalinvest juhatuse liige Kuido Järv mitmel korral andnud maksuhaldurile seletusi temale teadaolevate asjaolude kohta OÜ Royalinvest tegevusest, kuid tema seletuses erinevad hiljem e-posti teel esindaja kaudu saadetud kirjalikest vastustest ning see asjaolu annab maksuhaldurile alust väita, et Kuido Järv ei ole kirjalikes vastustes andnud seletusi mitte temale endale, vaid kellelegi teisele teadaolevatest asjaoludest. Kuido Järv ei ole üheski oma seletuses maininud, et tõstuk Fucsh 714M on ostetud OÜ-lt Raboss. OÜ Royalinvest ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks OÜ-lt CRONIMET Eesti Metall ja OÜ Royalinvest vaheliste tehingute toimumist. Maksuhaldur on seisukohal, et ainuüksi OÜ Royalinvest rekvisiitidega vormistatud arve ei saa tõendada tehingu toimumist OÜ-ga CRONIMET Eesti Metall. OÜ CRONIMET Eesti Metall väited kauba saamise kohta OÜ-lt Royalinvest jäävad paljasõnaliseks ja kontrollimatuks põhjusel, et väidete kinnituseks on esitatud ja deklareeritud fiktiivne dokument ning asjas puuduvad muud tõendid, mis selgitaksid, kellelt ja millistel tingimustel kõnesolev kaup tegelikult on saadud. Eespoolkirjeldatu põhjal leiab maksuhaldur, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ei ole OÜ-lt Royalinvest tõstukit Fucsh 714M soetanud. Seda tõendavad Jaan Luige, AS G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti juhataja Igor Aleksejevi, endise juhatuse liikme Marko Aigro ning OÜ B&S Blaufuchs juhatuse liikme Frank Borchersi seletused. Samuti ei saa fiktiivsel ostuarvel sarnase nimetustega kauba edasimüügiga tõendada, et kaup soetati ostuarvel näidatud osaühingult, kui kauba ostu asjaolude kohta puuduvad igasugused muud tõendid või kirjalikud märkmed peale esitatud fiktiivse ostuarve. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on väljendatud seisukohta, et ainuüksi kauba saamine ja edasimüümine ei kinnita, et kaup on saadud raamatupidamisdokumentides kajastatud müüjalt ning et ostjal puudus teave pettuse kohta. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsuse nr 3-3-1-34-06, p 12, seisukohti, ei piisa tehingu fiktiivsuse ja kaebaja informeerituse ümberlükkamiseks kaebaja poolt kauba kättesaamise ja edasimüümise tõendatusest (Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2008 kohtuotsus nr 3-06-898, p 32). 9 Näidates kaupade ostmist Royalinvest OÜ-lt, kuid ostes kaupu tundmatutelt kolmandatelt isikutelt kajastas OÜ CRONIMET Eesti Metall oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arveid, vähendades nendel oleva käibemaksu võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksu ja kandes arvetel näidatud summa oma ettevõtluse kuludesse. Samuti on CRONIMET Eesti Metall OÜ teinud kõnesolevate arvete alusel väljamakseid OÜ-le Royalinvest, tõendamata, mille eest ta nimetatud osaühingule tegelikult maksis. Seega tegi OÜ CRONIMET Eesti Metall ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele kui OÜ CRONIMET Eesti Metall poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulu. Majandustehingute tõlgendamisel lähtub maksuhaldur majandusliku tõlgendamise reeglist. Maksustamise objektiks ei ole mitte üldised tsiviilõigussuhted ega tsiviilõigustoimingud, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Olukorras, kus on tuvastatud näiteks kauba saamine, kuid tuvastamata on selle aluseks oleval arvel kajastatud tehing arvel näidatud osapoolte vahel, pole kauba soetamise fakti maksustamisel võimalik arvesse võtta, kuivõrd puudub info kauba soetamise tegelike asjaolude kohta, mis mõjutavad maksustamist. Maksuarvestuse aluseks ei ole kaubata ostuarvetel näidatud nimetustega kauba või teenuse füüsiline eksisteerimine, vaid kauba või teenuse soetamisväärtus, mille õigsust tegelikke tehingu osapooli teadmata pole võimalik kontrollida ning seetõttu õiguspärase maksukohustuse tuvastamisel arvesse võtta. Eelkirjeldatud skeemi puhul ei ole maksuhalduril otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik. Tehingu tegeliku toimumise tõendamiseks maksustamise õigsuse kontrollimisel ei piisa ainult ostu-müügi kohta vormistatud dokumentidest ja nende eest tasumise faktist, kui muud maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad maksukohustuse aluseks olevate tehingute mittetoimumist. MKS § 59 lõikest 1 tulenevalt maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Vastustaja on hinnanud kõiki maksumenetluses kogutud ja oma valduses olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, andes igale tehingule hinnangu maksuhalduri valduses olevate tõendite pinnalt ning oma järeldusi põhjendades. Kolmandate isikute Jaan Luige, AS G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti juhataja Igor Aleksejevi, endise juhatuse liikme Marko Aigro ning OÜ B&S Blaufuchs juhatuse liikme Frank Borchersi seletused kinnitavad asjaolu, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ei ostnud kaupu Royalivest OÜ-lt. OÜ CRONIMET Eesti Metall esitas maksuhalduri kontrollaktile 28.04.2009 esitatud eriarvamusega

§ 37

lg 5 nõutud kokkuleppe, kuid maksuhalduri hinnangul ei kõrvalda eelnimetatud kokkuleppe esitamine maksuhalduri põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumisest. Maksuhalduri hinnangul võib eriarvamusega esitatud kokkulepe olla koostatud maksumenetluse ajal, sest kontrollimine on kestnud küllalt pikka aega ja kogu selle aja jooksul OÜ CRONIMET Eesti Metall vastavat dokumenti ei esitanud. Samuti on maksuhaldur oma 17.04.2008 korralduses nr 12-2.1/5194 kohustanud OÜ-d CRONIMET Eesti Metall esitama kõnealuste arvete alusel tehtud väljamaksete arvestamist ja tasumist kajastavad dokumendid (s.h lepingud jms). Eva Pedjak väidab 28.04.2008 antud seletuses, et OÜ CRONIMET Eesti Metall "võtab kolmes osakonnas vastu vanametalli nii eraisikutelt kui ettevõtetelt. Vanametalli üleandmisel vormistatakse akt-arve, mille ka Eesti Metall tasub. Ettevõtetelt arveid vanametalli vastuvõtu kohta ei soovita, (seaduse lõige arve all toodud). Varasemalt esitasid ettevõtted akti alusel arve. OÜ CRONIMET Eesti Metall tegevust reguleerib jäätmeteseadus. Akt 10 arve koostatakse kokkuostu platsil. Ja seal kirjutatakse nendele alla. Arve me ise väljastame metallitooja jaoks. Ja kui akt-arvel on üks allkiri, siis on see kindlasti tooja allkiri. JäätS § 106 lg 1 kohaselt metallijäätmete kokkuostu dokumendis peab olema kirjas metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber.

§ 37

lg 5 sätestab, et kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse väljastab arve ning maksukohustuslane aktsepteerib seda. OÜ-le Royalinvest vormistatud metalli üleandmise-vastuvõtmise akt-arvetel on märgitud sõiduk riikliku registreerimisnumbriga 647 TDN. Liikluskindlustuse fondi andmetel kuulub sõiduk numbriga 647 TDN AS-le G.S.G. Metal. Eva Pedjaku 17.10.2008 seletuse kohaselt OÜ-1 CRONIMET Eesti Metall on kohustus registreerida auto number, kuid ei ole kohustust kontrollida, kellele auto kuulub. Kui metalli toonud isik ütleb, et ta on OÜ-st Royalinvest, siis OÜ CRONIMET Eesti Metall vormistab arve OÜ-le Royalinvest ja OÜ Eesti Metall tasub OÜ-le Royalinvest pangaülekandega. OÜ CRONIMET Eesti Metall ei esitanud maksuhaldurile

§ 37

lg-s 5 nõutud kokkulepet, seega vormistas OÜ CRONIMET Eesti Metall metalli üleandmise-vastuvõtmise akt-arved OÜ Royalinvesti nimel ainult metalli toonud isiku ütluse järgi ning eiras

§ 37lg-s 5 sätestatut.

Kuido Järve 14.02.2008 seletuse kohaselt müügiarved olid varem valmis trükitud, Kuido Järv kirjutas ainult allkirja alla. Ta andis allkirju ka tühjadele lehtedele, OÜ-st CRONIMET Eesti Metall oli ta ainult midagi kuulnud. 05.05.2008 ei osanud Kuido Järv meenutada, mida OÜ Royalinvest on müünud OÜ-le CRONIMET Eesti Metall, kas ajavahemikus 01.01.2006 kuni 31.12.2006 oli OÜ-1 Royalinvest sõidukeid või "neid sai ainult tellitud Arvington Arenduse OÜlt". Vastavalt Kuido Järve 05.05.2008 seletusele koostas arveid keegi Einar. 23.07.2008 elektronkirjaga saadetud seletuses väidab Kuido Järv, et kui AS G.S.G. Metal viis oma masinaga OÜ Royalinvest metalli OÜ-le CRONIMET Eesti Metall, siis Kuido Järv võttis akti, koostas selle alusel arve ja arve saatis postiga kohale, jättes selgitamata, kust võttis akti ja kuhu saatis arve. Kuido Järve 23.07.2008 seletus olid antud pärast seda, kui maksuhaldur 27.05.2008 võttis seletuse AS G.S.G. Metal esindajalt Igor Aleksejevilt, kes väitis, et akt trükiti OÜ CRONIMET Eesti Metall arvutis ning mille Aleksejev allkirjastatuna edastas Kuido Järvele. Eva Pedjaku 28.04.2008 seletuste kohaselt OÜ-le CRONIMET Eesti Metall arveid vanametalli vastuvõtu kohta äriühingud ei esitanud. Enne 23.07.2008 ei nimetanud Kuido Järv AS-i G.S.G. Metal kui võimalikku koostööpartnerit tehingutes OÜ-ga CRONIMET Eesti Metall. Maksumenetluses ei ole leidnud kinnitust AS G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti juhataja Igor Aleksejevi väited 27.05.2008 seletuses selle kohta, et OÜ Royalinvest tõi vanametalli AS-i G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti kalluriga, kuna Liikluskindlustusfondi andmetel ei ole OÜ-1 Royalinvest sõidukeid, samuti ei ole neid Arvington Arenduse OÜ-1, s.o väidetaval OÜ Royalinvest koostööpartneril. Seega ei saa maksuhaldur OÜ Royalinvest juhatuse liikme Kuido Järve seletusi pidada usaldusväärseteks, kuna need on vastuolulised ja tema seletused erinevad hiljem e-posti teel esindaja kaudu saadetud kirjalikest vastustest ning see asjaolu annab maksuhaldurile alust väita, et Kuido Järv ei ole kirjalikes vastustes andnud ütlusi mitte temale, vaid kellelegi teisele teadaolevatest asjaoludest. Käibemaksu määramine Maksuhaldur märgib, et käibemaksu puhul on oluline tuvastada tehingu teine pool, millest sõltub otseselt see, kas sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatav või mitte. Maksuhaldur on kogutud teavet ja dokumente hinnates seisukohal, et OÜ-1 CRONIMET Eesti Metall võis olla ostuarvetel 11 nimetatud kaup olemas, kuid see ei ole ostetud Royalinvest OÜ-lt. Seejuures pole teada, kes on tehingu tegelikuks teiseks pooleks ja milline on tegeliku tehingu väärtus. Samanimelise kauba olemasolu ei tõenda maksustamise aluseks olnud tehingu toimumist. Esitatud kaubata arved ei ole tõendiks tehingute toimumise kohta. Samuti ei ole maksukohustuslane esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järelduse tehingute mittetoimumisest. Samuti ei saa tõenditega fiktiivsel ostuarvel sarnase nimetustega kauba edasimüügi kohta tõendada, et kaup soetati ostuarvel näidatud osaühingult, kui kauba ostu asjaolude kohta puuduvad igasugused muud tõendid peale esitatud fiktiivse ostuarve. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ei ole tehingu tegelikku toimumist OÜ-ga Royalinvest kuidagi tõendanud.

§ 29

lg 3 p-st 1 tulenevalt on primaarne majandustehingute tegelik toimumine arvetel märgitud isikute vahel. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 04.09.2009 kohtuotsus nr 3-08-115, mille kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks vajalik tehingu tegelik toimumine. Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisel. Samuti on Riigikohus leidnud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise vältimatuks eelduseks on ka see, et käive on tegelikult toimunud. Kui tegelikku käibe toimumist tõendada ei suudeta, kaasneb sellega sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kaotus. OÜ-1 CRONIMET Eesti Metall puudub õigus OÜ Royalinvest poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksuna

§ 29lg 1 kohaselt maha arvata.

Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et kui selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud maksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja pole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma käibemaksukohustust täitnud, saab ostja arvel näidatud sisendkäibemaksu maha arvata vaid siis, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel kauba müüjana märgitud isik pole tegelikult kauba müüja. (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 kohtuotsus nr 3-3-1-34-06, p 10) Vastustaja märgib, et Tartu Ringkonnakohus on 11.09.2007 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-07446 leidnud, kui ostja ja müüja vahel pole tehinguid toimunud, siis ostjat ei saa käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud, et ostudokumentidel märgitud äriühingud ei ole tegelikud müüjad, vaid kaubad osteti kolmandatelt isikutelt, keda maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha. Taoline tegevus on teadlik ja tahtlik, mistõttu on ka käibemaksu ja tulumaksu määramine põhjendatud. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka Riigikohus (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2009 kohtuotsus nr 3-3-1-32-09, p 10). OÜ CRONIMET Eesti Metall vastuolulised ja umbmäärased selgitused viitavad sellele, et OÜ CRONIMET Eesti Metall kas jättis hoolsuskohustuse täitmata või püüavad asjaosalised varjata oma tegelikke suhteid. Juhatuse liige Eva Pedjaku seletuste kohaselt vanametalli vastuvõtmisel OÜ CRONIMET Eesti Metall töötajad fikseerivad metalli toonud sõiduki riikliku registreerimisnumbri, kuid ei kontrolli, kas metalli toonud isik on sama, kellega on sõlmitud eelnev kokkulepe arve koostamise kohta. Kui metalli toonud isik ütleb, et ta on Royalivest OÜ-st, siis vormistab OÜ CRONIMET Eesti Metall arve Royalinvest OÜ nimele ja tasub raha Royalinvest OÜ-le pangaülekandega. Tõstuki Fuchs 714M ostmise asjaolude kohta oskas Eva Pedjak öelda ainult seda, et selle müügiga tegeles 12 OÜ CRONIMET Eesti Metall töötaja Marko Erlich. Kontrollimisel selgus, et OÜ CRONIMET Eesti Metall töötajad Marko Erlich ja Andres Pedjak mingil määral justkui tegelesid tõstuki Fuchs 714M remondiga ja tõstuki toomisega OÜ CRONIMET Eesti Metall territooriumile, kuid kes tegelikult täitis tavapärase hoolsuse kohustuse selle nõutud ulatuses (nagu OÜ CRONIMET Eesti Metall ka oma kaebuses väidab) jäi selgusetuks. Riigikohus on leidnud, et isik ei saanud käituda äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, kui selgusid asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist ei olnud tegeliku müüjaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2006 kohtuotsus nr 3-3-1-34-06, p 12). Llähtuvalt Eva Pedjaku 17.10.2008 seletusest on CRONIMET Eesti Metall OÜ põhjendamatult eeldanud, et OÜ Royalinvest on metalli müüja, kuna OÜ CRONIMET Eesti Metall tugines suulistele ütlustele, et tegemist on OÜ-lt Royalinvest saadud metalliga, kuigi metalli transportiv sõiduk oli registreeritud AS-le G.S.G ning sõiduki juhi puhul oli tegemist AS-i G.S.G töötajaga. Maksuhaldur ei ole piiranud kaebuse esitaja sisendkäibemaksu mahaarvamist lähtuvalt ainult sellest, et müüja ei ole vaidlusaluses tehingus sisalduvat käibemaksu deklareerinud, vaid lähtuvalt asjaolust, et maksumenetluse käigus on tuvastatud kõiki tõendeid kogumis hinnates, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ei ole OÜ Royalinvest nimel väljastatud arvetel näidatud kaupa sellelt äriühingult saanud, millest tulenevalt ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid ning seega puudub ka õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud äriühingu nimel väljastatud arvete alusel. OÜ CRONIMET Eesti Metall vähendas sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu sama summa võrra ning seega on OÜ CRONIMET Eesti Metall esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid, deklareerides tasumisele kuuluva käibemaksu tegelikust väiksemana. Tulumaksu määramine Tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. TuMS § 32 lg 1 ja § 51 lg 1 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega ei kuulu ettevõtluskulude katteks tehtud väljamaksed tulumaksuga maksustamisele. Kui maksumaksja on väljamakset käsitanud kui dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulu, kusjuures kahtlust pole väljamakse tegemises ega kuludokumendi vormilises nõuetekohasuses, võib maksuhaldur ikkagi kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulu katteks. Vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi, millel märgitud tehingu toimumist kinnitab pealegi ka müüja. Selline seisukoht poleks kooskõlas maksuhalduri MKS § 10 lg-s 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste MKS §-s 2). Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada konkreetse majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Antud juhul see nii ei ole. Käesolevas asjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks see, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Tallinna Ringkonnakohus on sedastanud, et kui tulumaksu määramise aluseks on mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste 13 väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust, on tulumaksu määramine põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus nr 3-06-650, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida ka tehingu majanduslik sisu (RPS § 7 lg 1 p 3) ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Selline asjaolu võib olla olla piisavaks aluseks, et kohaldada TuMS § 51 lg 2 p

  1. Riigikohus on leidnud, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Samasugune maksukohustuslase kohustus tuleneb ka MKS § 150 lg-st 1, mille kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (Riigikohtu 20.06.2007 kohtuotsus nr 3-3-1-34-07, p 15). Maksuhaldur leiab, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis tõendaksid Royalinvest OÜ rekvisiitidega vormistatud müügiarvetel kajastatud kauba saamist Royalinvest OÜ-lt. Seega ei ole ümber lükatud maksuhalduri järeldust, et Royalinvest OÜ rekvisiitidega arvetel näidatud ostutehinguid ei ole OÜ-ga CRONIMET Eesti Metall toimunud, mistõttu on Royalinvest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu summade deklareerimine seadusevastane ja Royalinvest OÜ arvete alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus tuleb tühistada uurimispõhimõtte rikkumise ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Uurimispõhimõtte rikkumine seisneb kaebuse esitaja arvates selles, et maksuhaldur ei ole tuvastanud maksupettuse toimepanemist, samuti ei ole tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saab väita, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ei tegutsenud heas usus ning tema tegevus oli teadlik ja tahtlik. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on OÜ CRONIMET Eesti Metall suhtes läbiviidud maksumenetluses rikkunud uurimispõhimõtet. Antud juhul on maksumenetluses kogutud piisavalt tõendeid selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuhaldur on hinnanud tema käsutuses olevaid tõendeid kogumis. 20.06.2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-06 on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud, et maksuotsusega ei pea tuvastama maksupettust, vaid sellega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas see summa on määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista maksuhalduri sekkumisena maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Teeseldud tehingu ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtava tehingu või toimingu tähendust maksustamisel reguleerivad MKS §-d 83 lg 4 ja
  2. Neist sätetest tuleneb, et maksustamisel tuleb lähtuda toimunu tegelikust majanduslikust sisust. Sama otsuse p-s 11 märgib Riigikohus, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase 14 raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul tekkis maksuhalduril põhjendatult kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning ta pidas vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid. Kohtu veendumusel kinnitavad kogutud tõendid maksuhalduri kahtlust, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ning Royalinvest OÜ vahel ei ole arvetel kajastatud ostutehinguid toimunud, mistõttu on Royalinvest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu summade deklareerimine seadusevastane ja Royalinvest OÜ arvete alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Maksuhalduril ei ole sellisel juhul maksusumma määramisel kohustust tõendada maksupettuse toimepanemist konkreetse maksumaksja poolt või pettusele viitavat seost tehingu poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. mai 2009.a. otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-09 p 12). Riigikohtu halduskolleegium on
  4. juuni 2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p-s 12 osundanud sellele, et juhul, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kohtu veendumusel on vaidlusalune maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud. Maksuhaldur on maksuotsuses märkinud, millistele tõenditele ta oma järeldustes tugineb ning milliseid tõendeid ning mis põhjusel ei pea ta usaldusväärseks. Kaebaja mittenõustumine maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõenditele antud hinnanguga ei anna alust väita, et maksuotsus on motiveerimata. Kuna maksuotsus on antud juhul nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks kohtule alust asuda seisukohale, et tasumisele kuuluv käibe- ja tulumaksu summa määrati valesti. Maksuhaldur on kontrolli käigus võtnud seletused nii kaebuse esitaja seaduslikult esindajalt Eva Pedjakult, OÜ CRONIMET Eesti Metall töötajatelt Marko Erlichilt ja Andres Pedjakult kui ka kolmandatelt isikutelt. Eva Pedjak väidab 28.04.2008 antud seletuses, et vanametalli üleandmisel vormistatakse aktarve, mille Eesti Metall tasub. Ettevõtetelt arveid vanametalli vastuvõtu kohta ei soovita. Varasemalt esitasid ettevõtted akti alusel arve. Akt-arved koostatakse kokkuostu platsil ja seal kirjutatakse nendele ka alla. Arve metallitooja jaoks väljastab OÜ CRONIMET Eesti Metall ise. Kui akt-arvel on üks allkiri, siis on see kindlasti tooja allkiri ( tl 127).

§ 37

lg 5 sätestab, et kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse osutaja väljastab arve ning maksukohustuslane aktsepteerib seda. OÜ CRONIMET Eesti Metall esitas OÜ-ga Royalinvest 02.02.2006.a. sõlmitud kokkuleppe koos maksuhalduri kontrollaktile 28.04.2009 esitatud eriarvamusega ( tl 178). 15 Maksuhalduri hinnangul ei kõrvalda eelnimetatud kokkuleppe esitamine maksuhalduri põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumisest. Eriarvamusega esitatud kokkulepe võib maksuhalduri arvates olla koostatud maksumenetluse ajal, sest kontrollimine on kestnud küllalt pikka aega ja kogu selle aja jooksul OÜ CRONIMET Eesti Metall vastavat dokumenti ei esitanud vaatamata sellele, et maksuhaldur oma 17.04.2008 korralduses nr 12-2.1/5194 on kohustanud OÜ-d CRONIMET Eesti Metall esitama kõnealuste arvete alusel tehtud väljamaksete arvestamist ja tasumist kajastavad dokumendid. Maksumenetluses küsitletud isikute vastuolulised seletused arvete vormistamise kohta kinnitavad kohtu veendumusel maksuhalduri arvamust, et esitatud kokkulepe võib-olla koostatud maksumenetluse ajal. Seega ei saanud eelnimetatud kokkuleppe esitamine kõrvaldada maksuhalduri põhjendatud kahtlust tehingute mittetoimumisest. OÜ Royalinvest seaduslik esindaja Kuido Järv seletused ei kinnita kaebaja väidet, et OÜ CRONIMET Eesti Metall ise on väljastanud OÜ Royalinvest jaoks arve vastavalt 02.02.2006.a. sõlmitud kokkuleppele. 23.07.2008 elektronkirjaga saadetud seletuses väidab Kuido Järv, et kui AS G.S.G. Metal viis oma masinaga OÜ Royalinvest metalli OÜ-le CRONIMET Eesti Metall, siis Kuido Järv võttis akti, koostas selle alusel arve ja arve saatis postiga kohale (tl 139). Maksuhaldur võttis 27.05.2008 seletuse AS G.S.G. Metal esindajalt Igor Aleksejevilt, kes väitis, et akt trükiti OÜ CRONIMET Eesti Metall arvutis, Aleksejev edastas akti allkirjastatuna Kuido Järvele. Kuido Järve 14.02.2008 seletuse kohaselt olid müügiarved varem valmis trükitud, Kuido Järv kirjutas ainult allkirja alla. Ta andis allkirju ka tühjadele lehtedele. 05.05.2008 antud seletuses väidab Kuido Järv, et arved koostas Eineri (või Einari) nimeline isik, Järv allkirjastas need ja käis arveid üle andmas. Enne 23.07.2008 elektronpostiga seletuse saatmist ei nimetanud Kuido Järv AS-i G.S.G. Metal kui võimalikku koostööpartnerit tehingutes OÜ-ga CRONIMET Eesti Metall (tl 140 ja 141). JäätS § 106 lg 1 kohaselt metallijäätmete kokkuostu dokumendis peab olema kirjas metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber. OÜ-le Royalinvest vormistatud metalli üleandmise-vastuvõtmise akt-arvetel on märgitud sõiduk riikliku registreerimisnumbriga 647 TDN. Liikluskindlustuse fondi andmetel kuulub sõiduk numbriga 647 TDN AS-le G.S.G. Metal. Eva Pedjaku 17.10.2008 seletuse kohaselt OÜ-1 CRONIMET Eesti Metall on kohustus registreerida auto number, kuid ei ole kohustust kontrollida, kellele auto kuulub. Kui metalli toonud isik ütleb, et ta on OÜ-st Royalinvest, siis OÜ CRONIMET Eesti Metall vormistab arve OÜ-le Royalinvest ja OÜ Eesti Metall tasub OÜ-le Royalinvest pangaülekandega. Kohus on eelnevalt lugenud põhjendatuks maksuhalduri arvamuse, et

§ 37

lg-s 5 nõutud kokkulepe OÜ-ga Royalinvest võib olla koostatud alles maksumenetluse ajal, seetõttu on põhjendatud ka maksuhalduri järeldus, et metalli üleandmise-vastuvõtmise akt-arved vormistati OÜ Royalinvesti nimele metalli toonud isiku ütluse järgi eirates

§ 37lg-s 5 sätestatut.

Tõstuki Fuchs 714M ostmise asjaolude kohta oskas kaebaja seaduslik esindaja Eva Pedjak öelda ainult seda, et sellega tegeles OÜ CRONIMET Eesti Metall töötaja Marko Erlich. Kontrollimisel ei olnud maksuhalduril võimalik välja selgitada, kes OÜ CRONIMET Eesti Metall töötajatest (Marko Erlich või Andres Pedjak) siis faktiliselt tegeles tõstuki Fuchs 714M ostuga ning kes kaebuses väidetud tavapärase hoolsuse kohustuse selle nõutud ulatuses tegelikult ka täitis.

§ 29

lg 3 p-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks primaarne majandustehingute tegelik toimumine arvetel märgitud isikute vahel. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib 16

§ 31

lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisel. Põhjendatud on vastustaja väide, et kolmandate isikute Jaan Luige, AS G.S.G. Metal metalli kokkuostupunkti juhataja Igor Aleksejevi, endise juhatuse liikme Marko Aigro ning OÜ B&S Blaufuchs juhatuse liikme Frank Borchersi seletused kinnitavad asjaolu, et tõstukit Fuchs 714M ja vanametalli ei saanud kaebuse esitaja osta Royalivest OÜ-lt. Seega on sisendkäibemaksu summade deklareerimine seoses Royalivest OÜ-ga väidetavalt toimunud tehingutega seadusevastane. 26.06.2007.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-07 märgib Riigikohtu halduskolleegium, et juriidilise isiku tulumaksustamisel on maksu objektiks TuMS §-des 48-52 nimetatud väljamaksed. Seetõttu tuleb maksuhalduril kontrollida eeskätt seda, kas tegemist on maksustatava väljamaksega või mitte. Ettevõtluskulude katteks tehtud väljamaksed ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Ka juhul, kui maksumaksja on väljamakset käsitanud kui dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulu, võib maksuhaldur ikkagi kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulu katteks. Vastupidise seisukoha puhul saaks maksumaksja kontrollimatult maksukohustust vältida, esitades vormiliselt nõuetekohase dokumendi müüja kinnitusega tehingu toimumise kohta. Selline seisukoht ei oleks kooskõlas maksuhalduri MKS § 10 lg-s 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste MKS §-s 2). Olukorras, kus on selgunud, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud maksuotsuses põhjendatult seisukohale, et väidetavaid tehinguid CRONIMET Eesti Metall OÜ ja Royalinvest OÜ vahel pole toimunud (tulumaksuarvestuses märgitud isik Royalinvest OÜ ei ole tegelik müüja). Maksuotsuses on tulumaksu määramise ühe õigusliku alusena märgitud TuMS § 51 lg 2 p 3, mille kohaselt väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, on ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt residendist äriühing maksab tulumaksu. Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas maksuotsuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumente ei saa lugeda raamatupidamise seaduse nõuetele vastavaks. Lähtudes eeltoodud põhjendustest on kohus seisukohal, et MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 13.05.2009.a. maksuotsus nr 12.2-3/4007-3 on nii käibe- kui tulumaksu määramise osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebuses esitatud tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kaebuses esitatud kohustamisnõue. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 17 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.