← Eesti

2-09-51070/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010.a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-51070 Tsiviilasi Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ) hagi A HOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu võlgnevuse saamiseks Hagihind 105 987,73 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2010.a Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja Angela R Kostja seaduslik esindaja Tarmo M isikud RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista A HOÜ-lt 105 987,73 krooni Tallinna linna kasuks. Menetluskulude jaotus
  5. Jätta menetluskulud A HOÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused 12.01.2009 üürilepingu alusel kasutas kostja Tallinnas, Xxxäriruume üüriga 20 880 krooni kuus. Kostja kohustus tasuma kõrvalkulud OÜ-le VM. 14.05.2009 ütles hageja võla tõttu üürilepingu erakorraliselt üles, mille kohaselt lõppes leping 31.05.
  6. Vastavalt kostja palvele oli hageja nõus lepingu lõpetamist edasi lükkama kuni 01.07.2009 eeldusel, et kostja tasub võlgnevuse 30.06.
  7. Kostja võlgnevust ei tasunud ning 07.07.2009 andis kostja ruumide valduse üle. Kostja võlgneb üüri 96 744 krooni ja kõrvalkulusid 9 243,73 krooni. Hageja palub võlg 105 987,73 krooni kostjalt välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja võttis tööle AMS, kelle ülesanne oli aadressil Xxx käivitada restoran. Nimetatud isik muutis jaanuaris 2009 oma käitumist ning hoidus oma kohustuste täitmisest hiljem kõrvale ja nõudis vaid palka. Selline käitumine oli vastuolus kõigi heas usus tegutsemise põhimõtetega ning põhjustas kostjale põhjendamatuid kahjusid. Kostja soovis kaasata kaaskostjaks AMS. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 12.01.2009 äriruumi üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile Tallinnas, Xxx asuva hoone keldrikorruse äriruumid ja I korruse äriruumid, mille eest pidi kostja tasuma üüri 20 880 krooni kuus ning kõrvalkulusid (t lk 811). 14.05.2009 tegi hageja lepingu ülesütlemise avalduse seoses üürivõlaga paludes ruumid vabastada 31.05.2009 (t lk 15). Kostja palus võla tasumist pikendada kuni 30.06.2009 (t lk 16), millega hageja nõustus (t lk 17). Kostja andis ruumide valduse üle 07.07.2009 (t lk 18). Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgneb üüri eest 96 744 krooni ja kõrvalkulude eest 9 243,73 krooni (t lk 19-27). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte üürisuhteks võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi. Üürileandja kohustuseks on selles suhtes anda teise isiku kasutusse asi ning üürniku kohustus on tasuda selle asja kasutamise eest üüri. Lisaks üürile peab üürnik VÕS § 292 lg 1 alusel tasuma ka kõrvalkulusid nagu pooled on lepingu p-s 17.1 kokku leppinud. Kostja kasutas ruume alates 12.01.2009 kuni 07.07.
  8. Hageja nõuab selle perioodi üürivõlgnevust ja kõrvalkulude tasumist. Kõrvalkulude arvest nähtub, et summa 9 243,73 krooni moodustub kuni mai 2009 eest (t lk 21-22). Üüri on arvestatud kuni 07.07.2009, milline õigus tuleneb VÕS §
  9. Kostja ei vaidle võlgnevuse arvestusele vastu. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 76 lg 1 alusel ning hagejal on selle kohustuse täitmist õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi. Lepingulist kohustust ei tee olematuks kostja kokkulepped kolmandate isikutega restorani avamiseks. Sellised kokkulepped kolmandate isikutega ei puutu hagejasse, sest kolmandad isikud ei ole hagejaga sõlmitud lepingu pooleks. Antud juhul on lepingu pooleks kostja, kes peab lepingut täitma. Kui kolmandad isikud tekitavad kostjale kahju, on see suhe kostja ja kolmanda isiku, mitte aga hageja vahel. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja üürivõlgnevuse summas 96 744 krooni ja kõrvalkulude eest 9 243,73 krooni, kokku 105 987,73 krooni. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Meelis Eerik Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.