2-09-53469/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-09-53469 Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Menetlusosalised ja nende Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. juunil 2010 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas AM hagi ISvastu lastele elatise väljamõistmiseks ja laste elukoha määramiseks Hageja: AM(isikukood: XXX, elukoht: XXX) esindajad Kostja: IS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2010 Resolutsioon
3. AMhagi ISvastu lastele elatise väljamõistmiseks ja laste elukoha määramiseks hageja juurde rahuldada. Kohtuasi
4. Määrata I M (M ) (ik. XXX) ja H M (M ) (ik. XXX) elukohaks AM elukoht. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
5. Välja mõista I S alates 28.09.2009 igakuine elatis summas 2175,00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni lapse I M (ik. XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja igakuine elatis summas 2175,00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni lapse H M (ik. XXX) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni AM kasuks. Jätta menetluskulud kostja IS kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt lahkus kostja 28.09.09 poolte ühisest kodust jättes lapsed hageja juurde, tagasi koju ei ole ta tulnud ega vabatahtlikult laste I ja H ülalpidamise kohustust täitnud. Hagiavalduses palub hageja määrata laste elukoht tema juurde ja mõista kostjalt lastele välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt soovib kostja, et lapsi kasvataksid tema vanemad ega nõustu laste elukoha määramisega hageja juurde. Kostja on nõus lapsi ülal pidama, kuid ei usalda laste ülalpidamise raha hageja kätte, sest arvab, et viimane ei kuluta elatise raha lastele. Kostja ei vaielnud vastu elatise määrale. Kohtuotsuse põhjendused PkS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, siis lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Asja arutamisel selgitas kohus välja, et pooled elavad eraldi alates 28.septembrist 2009, kusjuures kostja elab Küprose Vabariigis ja hageja koos lastega Eesti Vabariigis. Lapsed käivad Lasteaias. Eestkosteasutuse Vallavalitsuse arvamuse kohaselt tuleb laste elukohaks määrata hageja elukoht, kuna kostja on vabatahtlikult jätnud lapsed isa juurde elama ja asunud ise määramata ajaks elama Küprose Vabariiki. Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt tuleb hageja laste kasvatamisega toime, viib ja toob lapsi lasteaeda ja poega jalgpallikooli. Lasteaiast antud arvamuse kohaselt tuleb isa laste kasvatamisega toime, lapsed on hoolitsetud, puhtalt ja korralikult riides, raskusi on olnud lasteaia arvete tasumisega. Pere elab ridaelamu 4-toalises kõigi mugavustega boksis, lastel on omaette toad ja nad aitavad isa koduste tööde tegemisel. Hageja on käesoleval ajal töötu, kuid ta tegeleb aktiivselt töö otsimisega. Maksude tasumisel on abiks olnud tema vanemad. Kohus võttes arvesse eestkosteasutuse arvamust, laste väljakujunenud elukohta ja kostja arvamust, et lastel on Eestis elada parem, kui temaga välismaal, leiab, et laste elukohaks tuleb määrata isa elukoht. Perekonnaseadus ei võimalda olukorras, kus lastel on vähemalt üks laste kasvatamisega toimetulev vanem, määrata laste elukohaks vanavanemate elukohta. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni. Selle üle, et hageja peab alaealisi lapsi ülal, et kostja ei ole hagejale laste ülalpidamiseks elatist maksnud ja elatise määra üle vaidlus puudub. Kulutuste tegemine lastele on tõendatud hageja konto väljavõttega, Lasteaia arvetega, MTÜ arvetega, eluasemega seotud kulutuste eest tasumise arvetega, Eesti Energia arvetega, teleteenuste arvetega. Hageja on käesoleval ajal töötu, kostja ei ole oma sissetulekute kohta andmeid avaldanud ega tõendanud. Kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. PkS 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas PkS 61 lg 6 punktides 1-3 sätestatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. PkS § 70 lg 2 tulenevalt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
7. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagi esitati 15.10.2009, hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 28.09.
8. Asja arutamise käigus selgitas kohus välja, et hageja elab lastega kostjast eraldi ning kostja lastele elatist ei maksa. Järelikult on elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt põhjendatud. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: