) § 89 lg 2 p 1 alusel ja välja mõista
Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võlausaldajad on otsustanud kostja tervendada. Tegevuse jätkamise otsus tähendab seda, et kostja peab senisest aktiivsemalt pöörama tähelepanu oma majandustegevusele. Seega eksisteerivad sel perioodil ka töötajatele kõrgendatud nõudmised. Töötajad, sh hageja, ei suutnud sellises situatsioonis vajalike muutustega kohaneda. Töötaja võimed, mis võisid olla piisavad töötamiseks tavapärastes tingimustes, ei osutunud piisavaks tervendamise menetluses. Töötajate suhtumine tööandja käekäiku oli pealiskaudne ning aktiivsus pigem kahanes. Seega oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane. Samuti ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet töölepingu lõpetamiseks
Hageja poolt nõutav hüvitis on ka üleliia suur, kuna kostja on pankrotis. Samuti võib hüvitise nõue olla vastuolus hea usu põhimõttega, kuna haldur on eelmise töösuhte lõppemise osas esitanud töötukassale avaldused töötajatele hüvitiste väljamaksmiseks. Kohtu põhjendused 2 Asja materjalidest nähtuvalt töötas hageja kostja juures alates 01.05.2004.a pit-bossi ametikohal, alates 01.06.2007.a mänedžeri ametikohal ning alates 13.03.2009.a uuesti pitbossi ametikohal. Tööleping lõpetati 31.07.2009.a
31.07.2009.a on pooled sõlminud ka uue töölepingu, millega hageja asus kostja juurde alates 01.08.2009.a tööle pit-bossi ametikohale. 05.10.2009.a töölepingu lõpetamise aktiga on hagejaga lõpetatud tööleping
lg 1 alusel alates 30.09.2009.a.
lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Kostja vastuse kohaselt lõpetati hagejaga tööleping põhjusel, et hageja suhtumine tööandjasse oli pealiskaudne ning tema aktiivsus töö tegemisel pigem kahanes. Vaidlus puudub selles, et hageja oli töötanud kostja juures eelmise töölepingu alusel mitu aastat. Sellest võib järeldada, et hagejal olid olemas oskused selle töö tegemiseks. Kostja väited, et pärast uue töölepingu sõlmimist oli hageja suhtumine töösse pealiskaudne ning ta aktiivsus kahanes, on jäänud paljasõnaliseks. Selle kohta ei ole kostja esitatud ühtegi tõendit. Vastavalt
lg 4 ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vastanud tasemele, mis oli selle töö tegemiseks vajalik.
lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna töölepingu ülesütlemine on kohtu hinnangul vastuolus katseaja eesmärgiga, siis on ülesütlemine tühine. Hageja on palunud töölepingu lõpetada
Kohus leiab, et seadus seda teha ei võimalda. Sellel alusel saab töölepingu üles öelda tööandja, mitte töötaja.
lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 30.09.2009.a
lg 2 alusel.
lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades, et hageja töötas selle töölepingu alusel kostja juures kaks kuud, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmine palk oli 13 143 krooni kuus (neto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 143 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetlukulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva 3 jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.