← Eesti

3-08-1586/34

Obsah (9)§ 10§ 62§ 6§ 9§ 21§ 18§ 60§ 78§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-158

§ 10

lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri selgituste kohaselt on Winnipeg Invest LLC-l Eestis pangakonto, millest nähtub suur rahaline käive. Kaebaja, kes omas arvelduskonto kasutamisõigust, ei ole seda vaidlustanud. Seega sai maksuhalduril tekkida põhjendatult arvamus, et äriühingul oli Eestis kontrollitaval perioodil 3

(9)3-08-1586 majandustegevus. Äriühingu majandustegevuse või tegevusetuse kohta tuleb koguda tõendeid haldusmenetluse käigus. Asjaolu, et äriühing on registreeritud välismaal, ei välista, et tema majandus- või kutsetegevuse koht võib olla Eestis. Kahtluse korral peab maksuhaldur tuvastama, kas on tekkinud maksuõigussuhe ja vastav kohustis; 5) neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et kaebaja käsutuses võib olla maksumenetluse läbiviimiseks vajalikke dokumente ja talle on teada asjaolud seoses pangakontol toimunud ülekannetega. Pöördumine kaebaja kui äriühingu esindaja poole oli õigustatud. Tuvastatud pole selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebuses kirjeldatud õigusi ja mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Pavel Nesterovi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohtu otsuse põhjendustes puuduvad viited materiaalõigusnormidele. Hinnates korralduse vastavust HMS §-le 56 pidanuks kohus selgitama, millistele õiguslikele alustele korraldus toetub ja kuidas on õiguslik alus ja faktilised asjaolud seotud. Kaebaja on kogu menetluse vältel nõudnud korralduse õigusliku aluse esiletoomist nii tema esindusõiguse, Winnipeg Invest LLC õigusliku seisundi kui ka välismaa äriühingu revideerimise võimalikkuse kohta, mida pole tehtud. Viidatud

§ 10lg 2 on üldise iseloomuga kompetentsinorm.

Kohtu väitel pidi kaebaja äriühingu juhatuse pikaajalise liikmena aru saama korralduse alustest, kuid millisele äriühingu juhatuse pikaajalise liikme seisundile kohus osutas, pole arusaadav. Toimiku materjalist nähtuvalt oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seaduslik esindaja

  1. novembrist
  2. a kuni
  3. maini
  4. a, mida ei saa pidada pikaajaliseks. Kohus pidas ebaõigesti oluliseks vaid adressaadi arusaamist, mis põhjustel pöördus maksuhaldur tema kui äriühingu esindaja poole. Oluline aga on, et korraldusega saab kohustada maksuhalduri juurde ilmuma vaid isikut, kes on äriühingu seaduslik esindaja korralduse andmise hetkel. Kaebaja ei olnud Winnipeg Invest LLC seaduslik esindaja seisuga
  5. mai
  6. a. Ühtegi tõendit selle kohta toimikus ei ole. Ka ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne korralduse andmist esinduse küsimuses pöördunud registripidaja poole; 2) kohus jättis tähelepanuta põhilise – hoolimata sellest, et kaebaja ei ole äriühingu seaduslik esindaja, teatati tema kodusel aadressil välismaa äriühingu revisjoni alustamisest ja kutsuti teda esindajana ilmuma maksuhalduri juurde. Kolmanda isikuna teda ei kutsutud,

§-le 61 korraldus viidet ei sisalda, ehkki kõik, kes ei ole äriühingu seaduslikud esindajad, on kolmandad isikud, kelle suhtes kohaldub

§ 62lg 2.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kaebaja volitused Winnipeg Invest LLC seadusliku esindajana algasid

  1. novembrist
  2. a, seega pärast revideerimisele kuuluvat perioodi. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väited, et TsÜS § 31 lg-st 1 lähtuvalt on eraõigusliku isiku organid üldkoosolek ja juhatus; 3) arusaamatuks jääb, kuidas on vaidluse lahendamisega seotud Winnipeg Invest LLC põhikirja
  3. ptk. Sellest ei nähtu, et kaebaja oleks äriühingu seaduslik esindaja korralduse andmise seisuga. Kohtu viited põhikirja
  4. ptk-le on ainetud, sest kohtu käsutuses pole korralduse andmise seisuga kehtivat põhikirja ja kohus ei tea, millal toimus aastakoosolek. Rõhutades, et
  5. aprillil
  6. a oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seadusjärgne esindajadirektor ja juhatuse liige, tuvastas kohus ise, et viimane teadaolev info kaebaja esindusõiguse kohta on sellest ajast; 4) korralduses puuduvad õiguslikud asjaolud, millisel alusel revideerib Eesti Vabariigi maksuhaldur Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühingut. Kaebaja soovib teada, millisel 4

(9)3-08-1586 õiguslikul alusel välismaa äriühingu revisjon toimub. HMS § 56 lg 2 alusel tuleb välismaa äriühingu revisjoni alustamisel teha vastav viide. Asjast ei nähtu, et maksuhaldur oleks teavitanud revisjoni algusest revideeritavat tema äriregistrisse kantud asukoha (Ameerika Ühendriikides) kaudu. Korralduses märgitud neljast aadressist Tallinnas ei ole ükski Winnipeg Invest LLC asukoht. Äriühingule mõeldud kirju ei saadeta seaduslike esindajate asukohta, vaid äriühingu asukohta. Kaebaja teavitamine ei taga äriühingu teadmist revisjoni alustamisest. Kuna kaebaja ei ole äriühingu seaduslik esindaja, ei saa korraldust lugeda revideeritavale kättetoimetatuks; 5) kuna Eesti Vabariigi äriregistris on Winnipeg Invest LLC kohta märge, et viimane ei pea majandusaasta aruannet avalikustama, jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel nõuab maksuhaldur selgitusi äriühingu tegevust puudutavate dokumentide kohta. Kui ettevõttel puudub majandusaasta aruande avalikustamise kohustus, pole ta kohustatud avalikustama ka muid oma tegevusega seotud dokumente. Selgusetuks jääb, millise riigi seadusega kehtestatud tulumaksu tasumist kontrollitakse. Viide

§ 10

lg-le 2 pole piisav õiguslik alus revisjoni alustamiseks Ameerika Ühendriikides registreeritud juriidilise isiku tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimiseks. 6) kohus jättis tähelepanuta, et vaidlustatud korralduse sisuks oli teade välismaa äriühingu suhtes revisjoni alustamisest ja kaebaja ilmumiskohustus seletuste võtmiseks ja dokumentide esitamiseks. Kohtu seisukoht, et kaebajal oli võimalus korralduses esitatud nõue täita, ilmuda maksuhalduri juurde ja anda omapoolne selgitus, jääb arusaamatuks. Kaebaja on kirjalikult ja ammendavalt teatanud, et ta pole esindaja ja tal ei ole dokumente esitada. Kirjalik vastus on piisav ja isik ei pea seda teavet edastama seletuse vormis. Kuna kaebaja sai seaduslikuks esindajaks pärast revideeritavat perioodi, on igati mõistlik, et tal ei ole maksuhaldurile nõutavaid dokumente esitada. Revideeritav otsustab ise, kes teda esindab. Milliseid dokumente esitada ja milliseid mitte, ei otsusta mitte kaebaja, vaid Winnipeg Invest LLC. Kaebaja veendumuse kohaselt on halduskohus ja maksuhaldur ajanud segi maksukohustuslase ja kolmanda isiku mõisted.

  1. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohtuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Äriühinguga olid kaebajal esindussuhted alates
  2. jaanuarist
  3. a. Kaebajale pangakonto kasutamise/käsutamise allkirjaõiguse andmine ei olnud puhtalt formaalne, sest perioodil jaanuar 2005 kuni oktoober 2006 moodustas rahaline käive kontol 425 miljonit krooni. Korraldusest nähtuvalt küsiti kaebajalt teavet ja dokumente, mis puudutasid just pangakontol raha liikumist, mitte aga äriühingu Winnipeg Invest LLC kogu majandustegevuse kohta; 2) maksuhaldur ei ole käsitlenud vaidlustatud korralduses kaebajat kolmanda isikuna. Kaebaja seotus tuleneb otseselt tema suhetest Winnipeg Invest LLC-ga – äriühingu esindamine suhetes kolmandate isikutega finantsoperatsioonide teostamisel ja äriühingu pangakonto käsutusõiguse omamine; 3) kohtu käsitlus kaebaja volituste osas on asjakohane ja põhineb kohtuasjas esitatud tõenditele. Lisaks allkirjaõigusele pangas oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seadusjärgne esindaja – direktor/juhatuse liige, mida kaebaja on ise tunnistanud, kuid seda ainult kuni direktorite nõukogu otsuse vastuvõtmiseni
  4. juunil
  5. a. Mingit direktorite nõukogu
  6. juuni
  7. a otsusest tulenevat muudatust äriühingu juhtimisstruktuuris kinnitatud ega registreeritud ei ole. Kohtu viited Winnipeg Invest LLC põhikirja
  8. ptk-le ei ole ainetud ja kohtu järeldus, et kaebaja oli kohustatud korraldust täitma, ei ole vale. Kohus järeldas õigesti, et kaebaja
  9. juuni
  10. a teates maksuhaldurile esitatud väited on ebaõiged; 5

(9)3-08-1586 4) tulenevalt asjaolust, et kaebaja on käesoleva ajani Winnipeg Invest LLC üks juhtidest, äriühing oma tegevust Eesti Vabariigis legaliseerinud ja registreerinud ei ole ning äriühingul puudub asukoha aadress Eestis, saadeti korraldus kaebaja võimalike elu- ja asukohtade aadressidel. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu puuduks Eesti Vabariigil suveräänsus oma territooriumil majandus- ja ettevõtlustegevuse üle järelevalve ja kontrolli teostamiseks. Äriühingu asutamine välisriigis ja sellele järgneva majandustegevuse Eesti Vabariigis registreerimata jätmine ei tähenda, nagu puuduks maksuhalduril õigus alustada kontrolli ja küsida teavet. Tegevus, mis on toimunud või toimub äriühingul väljaspool Eestit, sh majandusaasta aruanded, ei ole revideerimise objekt.
  1. Asja arutamisel ringkonnakohtu istungil toetas kaebaja esindaja apellatsioonkaebust. Vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
  3. Apellatsioonkaebus tugineb kokkuvõtlikult kahele väitele: 1) maksuhaldur ega kohus pole näidanud, millisel õiguslikul alusel on Eesti maksuhalduril õigus kontrollida välismaa äriühingu väidetavat maksukohustust; 2) kaebaja ei olnud korralduse andmise ajal Winnipeg Invest LLC seaduslik esindaja ja kohtu teistsugune seisukoht tugineb tõendite ebaõigele hindamisele, sest sellekohaseid tõendeid toimikus ei ole. I
  4. Ehkki väited välismaa äriühingu revideerimise aluste näitamata jätmise kohta ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi (kaebusega on kohtusse oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks pöördunud füüsiline isik Pavel Nesterov, mitte juriidiline isik Winnipeg Invest LLC), märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsuses on õigesti selgitatud, et äriühingu registreerimine välismaal ei välista, et tema majandustegevuse koht võib olla Eestis, ning kahtluse korral peab maksuhaldur tuvastama, kas on tekkinud maksuõigussuhe ja vastav kohustis.
  5. Vaidlustatud korraldusest järeldub, et maksuhalduri eesmärk on kontrollida mitteresidendi püsiva tegevuskoha tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust.

§ 6

lg 4 p 3 kohaselt võib seadusega sätestada juhud, mil juriidilise isiku struktuuriüksust või temale kuuluvat ettevõtet käsitatakse iseseisva maksukohustuslasena.

§ 9

lg 3 näeb ette, et püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses (TuMS) sätestatule volitatud esindaja kaudu.

§ 21

kohaselt tuleb püsiv tegevuskoht maksuhalduri juures registreerida, kui välismaa juriidiline isik alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse (vt ka

§ 18lg 1 p 4). Tu

MS § 7 selgitab, mis on püsiv tegevuskoht. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb mitteresidendi nimel tehinguid, loetakse, et 6

(9)3-08-1586 mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht selle esindaja poolt mitteresidendi nimel Eestis tehtud tehingute osas. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamist reguleerib TuMS §
  1. Toimikust nähtub, et Winnipeg Invest LLC püsiv tegevuskoht oli Eesti filiaalina kantud äriregistrisse
  2. märtsist
  3. a kuni
  4. aprillini
  5. a (väljavõte äriregistri teabesüsteemist tl 30) ning taas on püsiv tegevuskoht Eesti filiaalina kantud äriregistrisse
  6. aprillil
  7. a (väljavõte äriregistri teabesüsteemist tl 31). Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei ole Winnipeg Invest LLC revideeritaval perioodil oma tegevuskohta Eestis registreerinud. Registreerimata jätmine ei välista siiski tema kontrollimist, sest maksuhalduril on kontol toimunud rahade liikumist arvestades piisav põhjus arvata, et tegelikkuses toimus majandustegevus ka vahepealsel perioodil. II
  8. Halduskohus ei ole kaebaja esindusõigust puudutavate tõendite hindamisel eksinud.
  9. Kui maksuhaldurile
  10. juunil
  11. a edastatud teates väitis kaebaja, et ta ei ole ega ole olnud firma direktor või juhatuse liige (sama väitis kaebaja vaides tl 15), siis apellatsioonkaebuses on kaebaja asunud väitma, et ta oli küll Winnipeg Invest LLC juhatuse liige, kuid seda üksnes perioodil
  12. novembrist
  13. a kuni
  14. maini
  15. a ning et toimikus pole tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja seaduslikuks esindajaks olemist vaidlustatud korralduse andmise seisuga, s.o
  16. mail
  17. a.
  18. Apellatsioonkaebuse järeldus, nagu oleks halduskohus tuvastanud, et viimane teadaolev info kaebaja esindusõiguse kohta pärineb
  19. aprillist
  20. a, tugineb kohtuotsuse põhjendustest ühe lause kontekstist välja rebimisele. Muuhulgas toimiku lehe 42 pöördel asuvale tõendile tõendite kogumis rajas kohus järelduse, et kaebaja
  21. juuni
  22. a teates maksuhaldurile esitatud väited selle kohta, et: „mina … ei ole ega ole olnud firma … direktor ega juhatuse liige või dokumentide hoidja…“ on ebaõiged.
  23. Et kaebajat oli alust pidada
  24. mai
  25. a seisuga seaduslikuks esindajaks, nähtub äriregistri teabesüsteemi
  26. oktoobri
  27. a väljavõttest (tl 31), mille kohaselt äriühingu seadusjärgsed esindajad on A. S. ja Pavel Nesterov, kusjuures mõlema esindusõiguse lõppemise aeg on määramata. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 7 kohaselt tuleb äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sh äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Väidetavalt lõppesid kaebaja volitused Winnipeg Invest LLC seadusjärgse esindajana
  28. maist
  29. a, kuid sellekohast kannet ei olnud äriregistrisse halduskohtus kaebuse läbivaatamise ajaks (
  30. aprill
  31. a) veel tehtud. Sellekohast kannet ei olnud tehtud Ameerika Ühendriikide Wyomingi osariigi registris (maksuhalduri
  32. märtsi
  33. a protokoll Winnipeg Invest LLC otsingu kohta, tl 52-54) ega ole tehtud ka apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajaks (maksuhalduri
  34. märtsi
  35. a protokoll Winnipeg Invest LLC otsingu kohta). Lisaks halduskohtu otsuses põhjendatult esile toodule (otsuse vastuolu selle alusena viidatud juhatuse otsusega kiita heaks P. Nesterovi tagasikutsumine Eesti filiaali direktori ametikohalt; tõendite puudumine, mis kinnitaksid A. S. pädevust äriühingu juhi volituste 7
(9)3-08-1586 lõpetamiseks), ei ole kaebaja poolt alles
  1. aprillil
  2. a halduskohtule esitatud ja
  3. juuni
  4. a kuupäevaga dateeritud „Winnipeg Invest LLC direktorite nõukogu otsus“ (tl 46-49), millest nähtuvalt otsustas A. S. lõpetada alates
  5. maist
  6. a P. Nesterovi volituse Winnipeg Invest LLC seadusjärgse esindajana, usaldusväärne tõend ka äriühingu juhi volituste väidetava lõppemise kohta asjakohastes registrites kannete tegemata jätmise tõttu. Sellest, et ringkonnakohtule asja arutamisel kaebaja poolt esitatud äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt on käesolevaks ajaks muutmiskanne Eesti äriregistris tehtud (kanne kinnitatud
  7. aprillil
  8. a), ei järeldu, et halduskohus oleks tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et vaadeldavaga sarnaseid otsuseid esindusõiguse väidetava lõpetamise kohta on võimalik hõlpsasti ka tagantjärele koostada näiteks eesmärgiga hoiduda püsiva tegevuskoha kontrollimisest maksuhalduri poolt.
  9. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et kohtu käsutuses pole korralduse andmise seisuga kehtivat põhikirja, kuid apellandi enda poolt ringkonnakohtule esitatud äriregistri teabesüsteemi väljavõttest
  10. mai
  11. a seisuga ilmneb, et
  12. oktoobril
  13. a kinnitatud põhikirja on muudetud
  14. novembril
  15. a. Sellest järeldub, et kohtu käsutuses on põhikiri, mis kehtib muutmatul kujul siiani (
  16. novembri
  17. a kuupäevaga dateeritud „Winnipeg Invest LLC muudetud ja ümbersõnastatud põhikiri“ tl 41-42). Kui kaebajal on andmeid, et põhikirja on muudetud, tulnuks esitada oma väidete kinnituseks muudetud põhikiri. Nimetatud põhikirja
  18. ptk puutub asjasse, sest sätestab, et äriühingut juhivad juhid; juhtidena tegutsevate juhtide, kes tegutsevad liikmete järgmise aastakoosolekuni või kuni tema/nende ametijärglase või ametijärglaste valimiseni või kvalifitseerumiseni, nimed on A. S. ja Pavel Nesterov. Apellatsioonkaebuses peetakse kohtu viidet põhikirja
  19. ptk-le ainetuks ka seetõttu, et kohus ei tea, millal toimus aastakoosolek. Samas ei väida kaebaja, et tema volitused oleksid lõppenud aastakoosolekul, vaid väidab, et tema volitused lõpetas äriühingu teine juht A. S.
  20. juuni
  21. a otsusega. Väidet, et tema volitused lõppesid aastakoosolekul, ei ole kaebaja esitanud ega tõendanud.
  22. Kaebaja arusaam, nagu tugineks vaidlustatud korraldus õigusliku alusena üksnes

§ 10lg-le 2, on ekslik.

Muuhulgas on korralduses korduvalt viidatud

§-le 79 „Seletuste võtmine, dokumentide ja asjade kontrollimine, äravõtmine ja muud toimingud“. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt on revidendil õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt seletusi ja lg 2 kohaselt on revidendil õigus viia läbi vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid sama seaduse 6. peatükis sätestatud toiminguid, arvestades 7. peatükis sätestatud erisusi. See tähendab, et revidendil on õigus sooritada revisjoni käigus ka kõiki

6. peatükis üksikjuhtumi kontrolliks ettenähtud ning

§-des 60-72 sätestatud toiminguid (vt § 59 lg 2 p 1).

§ 60

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 62

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt dokumentide esitamist ning lg 3 kohaselt võib dokumentide esitamine toimuda maksuhalduri ametiruumides.

7. peatükist ei tulene erisusi, mis ei võimaldaks

§-de 60 ja 62 alusel kutsuda maksukohustuslast seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 78

lg 3 p 2 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud esitama revidendile tutvumiseks asjassepuutuvaid dokumente ja vajaduse korral andma nende kohta selgitusi.

§ 77lg-st 2 tulenevalt võivad revisjoni kohaks olla ka maksuhalduri ametiruumid, kus dokumente esitatakse. 8

(9)3-08-1586 Vaidlustatud korraldus ei sisalda küll kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse seletuse võtmiseks ja dokumentide esitamiseks kohustamise õigusliku alusena otsest viidet

§dele 60 ja 62, kuid õigusliku aluse olemasolu oli ja on viite kaudu

§-le 79 kontrollitav. Isiku ametiasutusse kutsumise korraldus peab sisaldama ilmumise kohta ja aega koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse (

§ 60lg 2).

Korraldus sisaldab nõutavat teavet selle kohta, millal, kuhu ja miks kaebaja kutsuti. Korraldus vastab haldusakti põhjendamisnõuetele, on kontrollitav ja õiguspärane. Kaebaja ei väida, et dokumentidega maksuhalduri juurde ilmumine oleks olnud liialt koormav ning et revisjon tulnuks läbi viia maksukohustuslase poolt revidendi käsutusse antud ruumides. Kaebus tugineb tõendamata väitele kaebaja esindusõiguse puudumise kohta korralduse andmise ajal. 17. Neil põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.