lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt on pooltel poeg, kuid kostja hagejale lapse ülalpidamiseks elatist ei tasu. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapsele 2 175 krooni kuus alates 01.01.2010.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja esitab oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et ta on summasid üle kandnud nii hagejale, kui ka pojale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asjas puudub vaidlus, et pooltel on XXX.a. sündinud poeg AK(tlk 7). Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS (Perekonnaseadus) § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja on täitnud PerekS §-st 60 lg 1 tulenevat ülalpidamiskohustust. Asja materjalidele lisatud väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale raha üle kandnud, kuid ülekanded on toimunud 2000.a., 2006.a. ja 2007.a. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates jaanuarist 2010.a. Samas nähtub esitatud tõendist, et kostja on tasunud 2010.a. summasid lapse arvelduskontole. Hageja väidetel ei ole ta andnud kunagi kostjale nõusolekut kanda elatusraha lapse arveldusarvele, kuivõrd lapse arveldusarvele laekuvad summad kasutab laps omal äranägemisel ning lapse igapäevaste ülalpidamiskulude katteks hagejal neid summasid kasutada ei ole võimalik. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud poolte kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja lapse ülalpidamiseks elatise lapse arveldusarvele. Seega tuleb asuda seisukohale, et lapse ülalpidamiseks ei ole kostja 2010.a. hagejale elatist tasunud. Seega on elatisehagi esitamine põhjendatud. Hageja on elatisenõude lapse ülalpidamiseks esitanud seaduses sätestatud miinimumsummas. PerekS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. käesoleval ajal 2175 krooni. Kuivõrd elatisenõue on esitatud seaduses sätestatud miinimumsummas, puudub kohtu arvates vajadus analüüsida lapsele tehtavate kulutuste suurust. Kostja on asjas väitnud ka seda, et laps on nädalavahetusel tihti tema juures ja täielikult tema ülalpidamisel. Hageja väidete kohaselt ei vasta see tõele. Elatise palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.01.2010.a. Kohtuistungil märkis kostja ise, et 2010.a. viibis ta Eestist eemal 10.jaanuarist-26. märtsini. Kohus leiab, et seega on asjas tõendamata, et laps on olnud tihti kostja juures ja tema ülalpidamisel. 2 Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt 19. päeva. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.