KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Lilianne Aasma ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2009, Tallinn Haldu

) § 67 p-de 1 ja 3 ning vangla sisekorraeeskirja § 641 p 10 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani V. M. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et 09.02.2008 kell 02.15 avastas vanemvalvur 3-08-1706 kambri kontrollimisel kinnipeetava käes mobiiltelefoni koos SIM-kaardi ja akulaadijaga. Tallinna Vangla direktori 10.03.2008 käskkirjaga nr 222-d muudeti eelnimetatud käskkirja, muutes karistamise õiguslikku alust ja vähendades karistuse määra 10 ööpäevani. Justiitsministeeriumi 16.04.2008 vaideotsusega nr 11-7/2780 rahuldati nendele käskkirjadele esitatud vaie ja tunnistati käskkirjad kehtetuks. Vaideotsuse kohaselt ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendatud, et vanglas keelatud ese kuulus V. M.le. Äärmiselt ebatõenäoline on aga, et vaide esitaja mobiiltelefonist ja laadijast teadlik ei olnud. Distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele 29.02.2008 kuni 07.03.2008, s.o. 7 ööpäeva. V. M. esitas Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 70 000 krooni ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse kandmisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Taotluses väideti, et kamber ei vastanud nõuetele, kartserikambris viibimise ajal ei osutatud meditsiinilist abi ning ignoreeriti avaldusi. Tallinna Vangla jättis kahjunõude rahuldamata. 2. V. M. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada talle Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalne kahju summas 70 000 kr. Kaebaja leidis, et ta viibis kartseris ilma seadusliku aluseta 7 päeva ja oli sunnitud taluma isikliku vabaduse piiramist võrreldes tavarežiimiga. Kartserisse paigutamine on

§ 651kohaselt tavapärasemat režiimi piirav.

Kartseris viibimise aja kestel ei saanud ta päevasel ajal vabalt liikuda bloki piires, vabalt minna treeninguruumi või puhketuppa telerit vaatama. Kuna ta õppis, siis ei viidud teda õpingutele ning ta jäi õppetööst maha nädala võrra. Jalutama viidi 1 tunniks. Kartseris viibimise ajal pidi ta kandma vanglariietust, isiklikke sooje riideid ei võimaldatud kaasa võtta, keelatud olid ka ajaviitekirjandus ning ajalehed. Neid alusetuid piiranguid ei saa hüvitada karistuse tühistamisega, vaid kahju rahalise hüvitamisega. Samas alandati kaebaja väärikust, kuna teda süüdistati tõsises vanglarežiimi rikkumises, mida ta aga toime ei pannud. Kartserisse paigutamine mõjutas tema ennetähtaegse vabastamise taotluse vormistamist administratsiooni poolt, sest karistatud isikute suhtes tingimisi vabastamist ei rakendata. Kahjusumma arvestamisel saab kasutada analoogiat riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju seaduse § 5 märgituga ja vastava arvestuse kohaselt moodustuks summa 7513,17 kr. Kuna kaebaja jäi eemale õppetööst ja isiklikku toimikusse kanti karistus, mis tõi kaasa tingimisi vabastamise taotluse vormistamise viibimise, siis tekitati talle hingelisi kannatusi, mille korvamine on võimalik suurema rahasumma väljamõistmisega. Seega ei piirdu kaebus 7513,17 kr väljanõudmisega, mis oleks kuulunud väljamõistmisele eelmärgitud seaduse alusel. See summa on liialt väike ja väljamõistetav kahjusumma peaks olema selline, mis mõjutab vangla administratsiooni edaspidiselt hoolikamalt kontrollima tegelikke asjaolusid enne karistuse määramist. Seaduse analoogia alusel arvutatud summa on selleks liialt väike ja selle tõttu hindab kaebaja moraalse kahju suuruseks 70 000 kr. Kaebuse sisulisel lahendamisel on kohtul võimalik see summa määrata ka omal äranägemisel. Ebaseaduslik kartserisse paigutamine on väärikust alandav, kuna tualeti kasutamine toimub kambrikaaslase nähes, kell 6.00- 22.00 ei ole voodite puudumise tõttu võimalik pikali heita; kartseris antakse sellist toitu, mida ei saa haige maksaga süüa ja mida arstid ei soovita B- ja C–hepatiiti põdevale isikule, kelleks kaebaja on. Juua saab vaid 750 ml päevas, samas kui inimene vajab 3 liitrit, rääkimata muudest keeldudest. Sellist Tallinna Vangla poolset rikkumiste loetelu võiks veelgi jätkata. Kaebuse esitaja on korduvalt pöördunud vangla arsti juurde abi ja nõu saamiseks, kuid oma karistuse aja jooksul pole vajaliku spetsialisti juurde jõudnud. Iga teine või kolmas kinnipeetav võib seda kinnitada. Kaebaja kui hepatiidihaige sai 2007. a keskel dieettoitu. Arusaamatutel põhjustel on kaebuse esitamise ajaks seda dieeti muudetud ja kanded sellest kusagile kadunud, kuigi iga arst teab, et haige maksaga ei tohi süüa praetud, 2

§ 11

lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimisel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on esitanud vanglale 2 taotlust ja neis ei ole märgitud kõiki asjaolusid, mis kaebuses halduskohtule käesolevas asjas. Kohus saab hinnata neid asjaolusid, mis on kahju hüvitamise nõudes välja toodud ja olid esitatud vanglale. HMS § 38 lg-st 2 tulenevalt oli kaebajal kohustus esitada ja teatavaks teha haldusorganile kõik talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-34-05 selgitanud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t. missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-68-08 on halduskolleegium märkinud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahjunõuet menetleda ainult selles ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse; e) kinnipeetava kamber, kuhu ta määrati karistust kandma, peab vastama

§-s 45 märgitud tingimustele, s.t. kambris peab olema tagatud eluliselt vajalik. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 täpsustab kartseri sisustuse miinimumnõudeid. Kambris viibimise tingimustest ei saanud talle tekkida kroonilist peavalu või madalvererõhu tõbe, mida kaebaja on seotult tervisega esile toonud. Vastupidiselt saab järeldada, et kui isik nimetab neid haigusi kroonilisteks või varem diagnoosituteks, on tegemist haigustega, mis tekkisid isikul varem ning mida ei ole välja ravitud. Kaebuse esitaja ei esitanud vanglale kirjeldust ega tõendeid, mis võiks kinnitada kambri mittevastavust seaduse nõuetele; samas nähtub, et vanglal ei ole andmeid, mis võiks viidata kambri mittevastavusele seaduse nõuetega ning miks ei saanud seal hoida kinnipeetavaid. Kaebaja ei märkinud, et kartser ei vastanud ehitustehniliselt tervisekaitseja hügieeninõuetele. Vastustaja märkis, et õiguskantsler kontrollis kartserihoonet 21.02.2008 ja selle kambreid ning kartserikambri nr 85 kohta pretensioone ega ettekirju- 3

§ 53

märgib ära, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla. Vastustaja kontrollis, et meditsiinikaardi andmetel ei ole ajavahemikul 29.02.2008-07.03.2008 esitatud kaebajalt avaldusi arsti vastuvõtule. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset avaldust, mis oleks jäänud tähelepanuta ning mille alusel saaks teostada täiendavat kontrolli. Vastustaja kontrollandmetel on 10.03.2008. V. M. kaevanud peavalu ja ta sai valuvaigisteid, seega oli kaebuse esitaja saanud vajalikku meditsiinilist abi; g) tavapärasest erinevam ei ole piirang – jalutamine värskes õhus 1 tunni kestel, mida kaebuse kohaselt kinnipeetavale võimaldati. Kaebuses oli küll ebaselgelt märgitud, missugused pretensioonid on kaebajal seotult jalutuskäikude võimaldamisega, kuid nähtub, et kinnipeetav saab viibida värskes õhus jalutamas 1 tunni kestel sõltumata sellest, kas ta on kartseris või mitte; h)

§-st 651 nähtub, et kartser peab vastama

§ 45

lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise; kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist ning vastavalt lg-le 3 ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil

§-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Seega ei ole kinnipeetavale takistatud vabas õhus viibimine ning kuivõrd vangla tagab kartseris viibimise ajal ka vajaliku riietuse, ei saanud tekkida väljas viibimiseks takistusi kartseririietuse kandmise kohustusest;

1. i)väited, et kaebaja jäi õppetöös maha, on üldsõnalised ning nagu nähtub vastustaja vastusest, toimus sellel perioodil õppetöö 4 päeval. Tagajärgi, mis võiks viidata õppetöö kahjustamisele, ei järgnenud, kuna V. M. on kursuse läbinud ja saanud vastava tunnistuse. Seega on kaebaja alusetult märkinud, et õpingud katkesid 2 nädalaks;
2. j)kaebaja seisukohaga, et vanglat tuleks karistada ebaõige haldusakti andmise tõttu, kohus ei nõustu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses 3-2-1-137-05 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Karistuse määramise faktil, kui vangla isegi eksib süülise käitumise hindamisel või ei suuda seda hiljem mingil põhjusel vaidemenetluses tõendada, ei ole eesmärgipärast ja suunatud käitumist kaebajale kannatuste põhjustamiseks, kui seda ei kinnita muud kaebajat tahtlikult kahjustavad ilmingud. Kohtu arvates võis olla V. M. ärritunud ja närvitsev, kuid ka sellisel juhul ei ole tegemist sellise tervisekahjustusega, mis õigustaks automaatselt kaebaja kasuks rahalise hüvitise määramist. Avalike vahendite arvelt rahalise hüvitise väljamõistmiseks peab olema tegemist tagajärjega, mis kinnitab tervisekahjustuse teket. Meditsiiniliselt ei ole tuvastatud kaebajal ühtegi rasket või püsivat terviseriket. Puuduvad igasugused tõendid füüsilise või tõsise psüühilise tervisekahju tekkimise kohta;
3. k)kohtupraktikas on rahuldatud kahjunõudeid juhul, kui kinnipeetav on paigutatud karistuse kandmiseks tingimustelt oluliselt nõuetele mittevastavasse kambrisse, st kui kamber ei ole konkreetsetel juhtudel olnud vastav näiteks elementaarsetele sanitaarsetele nõuetele jms, mis ohustas kinnipeetava tervist või kahjustas tema väärikust. Eluliselt vajalikele tingimustele vastav kamber sellist äärmuslikku juhtu ei kujuta. Vanglates on kambrite ehitustehnilised tingimused kinnipeetavate eluruumidele seatud julgeolekukaalutlustest, seega võidakse kalduda kõrvale traditsioonilisest ruumilahendustest kartserikambris, see on tavalise kambriga võrreldes ka askeetlikum. Kinnipeetava kamber peab vasta- 4

§ 45

lg 1 tulenevalt ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse, temperatuuri. Eluruumidele esitatavad nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38. Justiitsministri 01.04.2003 määruse „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 4 p-de 5 ja 6 kohaselt tagatakse kõigi vanglas viibivate isikute julgeolek ja rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Kui kamber vastab neile tingimustele, siis vastab ta ühtlasi eluruumile esitatavatele nõuetele ja sellisesse kambrisse paigutamine iseenesest ei saa kahjustada kinnipeetava tervist ega ka väärikust;

1. l)kaebaja nimetatud meeleolu võimalik langus seoses kartserikaristusega on kahjulik tagajärg ja kaebaja kirjeldus vastab lõppastmes siiski vaid võimalikule lühiajalisele vähesele tervisekahjustusele. PS §-st 25 tulenev õigus kahju hüvitamiseks ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahalist hüvitamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. V. M. apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Põhjendused:
2. a)kartserisse paigutamine on kinnipidamiskohas kehtestatud karistusvahenditest kõige rangem, mis on suunatud kinnipeetava õiguste oluliselt suuremale piiramisele, mistõttu ta leiab, et üksnes ebaõiglase karistuse tühistamine ei korva temale tekitatud moraalset kahju. Sellisel viisil kahju korvamine leidis aset viimase kolme karistuspäeva osas, mida tal enam kanda ei tulnud. Seitse päeva oli ta aga karistuse tühistamise ajaks jõudnud ära kanda ning selle karistuse hüvitamine käskkirja tühistamisega ei ole kaebaja hinnangul võimalik. Ebaõige karistusega tekitatud väärikuse alandamist ja hingeliste kannatuste tekitamist ei ole võimalik karistuse tagantjärgi tühistamisega korvata. Tervise halvenemist kartseris viibimise ajal tõendab asjaolu, et ta vajas arstiabi koheselt pärast kartserist vabastamist. Kaebaja kursuse edukas lõpetamine pärast kartserist vabastamist näitab üksnes seda, et kaebaja oli sunnitud iseseisvalt hiljem korvama puudu jäänud tunnid, pingutades end vastavalt rohkem, millist vajadust ei oleks olnud, kui karistuseks kehtestatud piirangut ei oleks olnud.
3. b)vangla administratsiooni süü temale moraalse kahju tekitamises ebaõige käskkirja alusel võib olla raske hooletuse vormis. Vangla administratsioon on kohustatud kinnipeetavatele karistuse määramisel hoolikalt kontrollima kõiki asjaolusid ja lähtuma õigetest alustest. Karistus peab olema õiglane, proportsionaalne ja isiku väärikust mitteriivav. Karistuse määramisel ei soovinud vangla administratsioon süveneda režiimi rikkumise asjaoludesse, kuigi juba keelatud eseme avastamisest alates oli administratsioonile teada, et mobiiltelefon ei kuulunud kaebajale, vaid kaasvangile, kes sellest ka administratsioonile kirjalikult teatas. Administratsioon võttis algusest peale hoiaku, et kaebaja peab süüdi olema;
4. c)kaebaja hindab administratsiooni käitumist enda suhtes väärikust alandavaks ja moraalset stressi tekitavaks, millise kahju hüvitamiseks ei ole teist võimalust kui rahalise hüvituse väljamõistmine. Rahalise hüvituse suuruse oleks kohus võinud hinnata iseseisvalt, kui kaebaja nõutud summa oli kohtu arvates liigselt suur. Kaebaja ei vähenda taotletava kahjusumma suurust, kuid vajadusel jätab selle suuruse kohtu otsustada. 5. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on piisavalt analüüsinud kaebaja ja vastustaja seisukohti. Kohtumenetluses kogutud tõendite põhjal on esimese astme kohus teinud argumenteeritud ja põhjaliku lahendi, millega Tallinna Vangla igati nõustub. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5

§ 63lg-le 1 kõige rangem distsiplinaarmeede.

Kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivav ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendav karistus. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec