← Eesti

3-08-450/51

Obsah (4)§ 24§ 135§ 37§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2010. a, Tallinn Haldusasja num

) § 1 lg-le 1, § 2 lg-le 2, § 6 lg-le 6 ja § 37 lg-le 1 õigus saada palka alates avalikku teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Kaebaja soovis alates 07.11.2006 täita oma teenistuskohustusi, kuid see osutus H. L. tegevuse tõttu võimatuks. Palga saamise nõuet ei välista see, et ametnik tegelikult ei täitnud teenistusülesandeid. H. L. ja R. H. omavolilise tegevuse tõttu ei saanud kaebaja teenistusülesandeid täita. Samadel põhjustel oli takistatud teenistusülesannete täitmine A. K.il, kellele Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-2202 mõisteti välja teenistustasu. Tegelikult vaatamata takistustele kaebaja siiski täitis oma teenistusülesandeid: taotles pangalt Loksa linna arveldusarvete käsutusõiguse muutmist, muutis linnavalitsuse aadressi ja esitas andmesidevõrgule nõude suunata linnavalitsuse domeen loksa.ee teisele IP aadressile, märkides ennast linnavalitsuse kontaktisikuks. Pärast Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-07-1982 on selge, et 01.09.2006 omavoliliselt istungit jätkanud linnavolikogu haldusaktid on tühised ja järelikult on E. T. nimetatud abilinnapeaks seaduslikul alusel. Loksa Linnavalitsus keeldus kaebajale töötasu väljamaksmisest (kirjalik vastus on kaotsis); 2) Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 on kehtiv. Isegi, kui oletada, et hilisema volikogu otsusega tunnistati viidatud otsus kehtetuks, ei välista see kaebajal töötasu saamast ajavahemiku 07.11.2006 kuni otsuse kehtetuks tunnistamiseni eest. Kaebuse esitaja õigus saada abilinnapea teenistustasu ei sõltu vastavalt tööõiguses kujunenud praktikale linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11 õiguspärasusest. Loksa Linnavalitsus (linnapea A. K.) ja linnavolikogu aktsepteerisid kaebuse esitajat abilinnapeana; 3) Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsuses nr 38 tehtud järeldused ei ole kohtule käesolevas haldusasjas siduvad. Selleks, et kaebuse esitajal lõpeks õigus saada abilinnapea teenistustasu, peaks olema vastu võetud linnavolikogu otsus kaebuse esitaja abilinnapea ametikohalt vabastamise kohta; 4) O. G. saatis volikogu liikmetele kutsed 06.11.2006 istungile käsipostiga. Kutsete saatmises osalesid isiklikult O. G. ja T. M., keda kaebuse esitaja palub tunnistajatena üle kuulata. Samuti esitab kaebaja tõendina 01.11.2006 koostatud volikogu liikmetele kutsete toimetamise kinnituse, milles O. G., T. M. ja V. B. tõendasid 06.11.2006 istungi kutsete saatmist käsipostiga. Tõendina tuleks asja materjalide juurde võtta ka videosalvestus, millel on salvestatud kutsete saatmine linnavolikogu 06.11.2006 istungile; 5) Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusest haldusasjas nr 3-07-32 puudub linnavalitsusel kohtus, sh ka käesolevas asjas, õigus esitada vastuväiteid Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusele nr 39/11 ja volikogu tegevusele otsuse vastuvõtmisel; 6) Kaebajal on õigus saada abilinnapea teenistustasu ka pärast 05.04.2007 ka seoses sellega, et linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 on tühine, sest 05.04.2007 istung oli kokku kutsutud ja volikogu otsus nr 38 on allkirjastatud selleks mittepädeva isiku R. H. poolt. Väidetavalt oli R. H. valitud volikogu esimeheks linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 10. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokolli kohaselt võeti sel istungil vastu otsus nr 9 volikogu esimees O. G.le umbusalduse avaldamise, otsus nr 10 R. H. linnavolikogu esimeheks valimise ja otsus nr 11 3

(9)3-08-450 linnapea A. K.ile umbusalduse avaldamise kohta. Need otsused ei ole vastu võetud, sest puudus KOKS § 45 lg-s 5 ette nähtud volikogu koosseisu häälteenamus (Loksa Linnavolikogus 8 liiget). Istungil osalesid 7 volikogu liiget ja lisaks Õ. T. ja A. K., kes ei olnud volikogu liikmed, sest Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 p-s 13 tuvastati, et Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega olid taastatud Õ. T.i ja A. K. volikogu liikme volitused, on tühine. Sama seisukoht tulenes ka Riigikohtu 07.02.2007 otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1-07, kus tuvastati, et valimiskomisjoni 10.01.2007 koosoleku kutsus kokku ja juhatas isik, kes valimiskomisjoni koosseisu ei kuulu (T. M.). „Loksa linna valimiskomisjoni 10.01.2007 koosoleku tühisus“ tuleneb ka Riigikohtu 23.03.2007 otsusest nr 3-4-1-6-07, mille kohaselt Loksa linna valimiskomisjoni muutnud Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 otsus nr 51 oli tühine ja 10.01.2007 koosolekul osalenud Õ. T. ja J. P. ei olnud volikogu liikme volitusi.
  1. Loksa Linnavolikogu vastuses paluti kaebus jätta rahuldamata. Vastuväited: 1) Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 1 ja § 63 lg-st 1, ei loonud otsus nr 39/11 algusest peale mingeid õiguslikke tagajärgi ning kaebajal puudub õigus nõuda töötasu maksmist; 2) Tulenevalt KOKS §-st 43 ja üldisest demokraatia põhimõttest, on üheks peamiseks küsimuseks volikogu istungi õiguspärasuse hindamisel volikogu kokkukutsumise küsimus. Kuigi KOKS ei sisalda volikogu õiguspärasuseks vajalikku kvoorumit, peab volikogu esimees volikogu kokkukutsumiseks teavitama istungist kõiki liikmeid. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 istungi kokkukutsumisel rikuti volikogu liikmete teavitamise nõudeid. Haldusasjas nr 3-07-32 vastustaja poolt kohtule esitatud volikogu 9 liikme avaldusest nähtub, et neile polnud 06.11.2006 istungist teatatud ega kutseid toimetatud. Tuvastades olulise menetlusnormide rikkumise 06.09.2006 volikogu istungi kokkukutsumisel, otsustas halduskohus haldusasjas nr 3-07-32, et kaebajat ei ole Loksa Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud, kuna otsus nr 39/11 oli tühine HMS § 63 lg 1 p 3 alusel, millest tulenevalt oli kogu tema tegevus Loksa abilinnapea ja linnapea asendajana ebaseaduslik. Tallinna Ringkonnakohus tühistas viidatud haldusasjas tehtud halduskohtu otsuse üksnes põhjusel, et kaebuse lahendamine ei olnud halduskohtu pädevuses. Seega oli volikogul õigus otsuse nr 38 tegemisel lähtuda ka haldusasjas nr 3-07-32 tuvastatud asjaoludest. Linnavolikogu otsuse nr 39/11 tühisus on tuvastatud linnavolikogu otsusega nr 38; 3) Samuti rikuti 06.11.2006 otsuse nr 39/11 vastuvõtmisel jämedalt abilinnapea ametisse nimetamist puudutavaid menetlusnorme. KOKS § 50 lg 6 ja Loksa linna põhimääruse § 31 lg 5 kohaselt tulnuks linnavalitsuse liikme kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks volikogule ettepanek teha linnapeal, või tema äraolekul abilinnapeal, kuid istungi protokollist nähtuvalt kandis linnavalitsuse koosseisu muutmise ettepaneku ette O. G., kes ei olnud linnapea. 06.11.2006 istungil ei viibinud kedagi linnavalitsuse koosseisust;
  2. Tallinna Halduskohtu 20.03.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Loksa Linnavolikogu on Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2007 määrusest haldusasjas nr 3-0732 lähtudes 05.04.2007 otsusega nr 38 teinud kindlaks linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11, millele kaebuse esitaja tugineb, tühisuse. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1). See peaks seletama ka seda, miks abilinnapea ametikohale nimetamine ei realiseerunud ja miks ei ole töötasu välja makstud; 2) Arvestades asjaolu, et Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 on tühine, ei ole abilinnapea töötasu väljamaksmise nõudel alust. Otsuse nr 39/11 tühisuses ei ole põhjust kahelda, sest tühisus tehti kindlaks sellel perioodil, kui volikogu tegevust sai pidada taastunuks. Vabariigi 4
(9)3-08-450 Valimiskomisjon jättis 21.05.2007 otsusega nr 88 rahuldamata kaebused, mis seondusid muudatustega Loksa Linnavolikogu koosseisus ja kuue isiku volituste peatamisega, sest nad ei osalenud alates 02.02.2007 kuni 26.04.2007 volikogu istungitel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-13-07 jäeti Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 peale esitatud kaebused rahuldamata. Tühise haldusakti pinnalt õigusi ja kohustusi ei teki ja sellest tulenevalt ei ole E. T. abilinnapeana töötanud ning vastava töötasu väljamõistmiseks puudub alus; 3) Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaja analüüsida ka teisi väiteid, sest muid haldusakte peale volikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11 ei ole abilinnapea ametikohale nimetamise alusena menetlusosaliste poolt esile toodud. Väide, et linnapea aktsepteeris kaebuse esitajat abilinnapeana ja andis 02.01.2007 volituse teda linnapeana esindada (tl 113), ei saa tähendada seda, et E. T. oleks olnud seetõttu abilinnapea ja peaks saama abilinnapea töötasu. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 17 kuulub valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine volikogu ainupädevusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. E. T. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Põhjendused: 1) Kohus rikkus TsMS §-e 436 ja 442, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kohus, leides, et kaebuse esitajal puudub õigus teenistustasule otsuse nr 39/11 tühisuse tõttu, jättis motiveerimata oma väited selle kohta, milliste faktiliste asjaolude tõttu ja millise HKMS § 63 sätte alusel otsus nr 39/11 tühine on. Apellandil kui isikul, kellele on otsusega nr 39/11 antud õigused, on seaduslik õigus pöörduda kohtusse oma õiguste realiseerimiseks ja kaitseks ning selleks peab halduskohus hindama kaebaja põhjendusi ja väiteid, tegema kindlaks, kas õigusi on rikutud ning tuvastama ka vastava haldusakti tühisuse, kui sellest sõltub kaebaja õiguste realiseerimine. Viide Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsusele nr 38 on asjakohatu, sest haldusakti tühisus ei tulene haldusorgani otsusest, vaid sellest, kas esinevad HMS §-s 63 toodud asjaolud. Vastupidise seisukoha järgi võiks jõuda absurdse kollisioonini, kui haldusorgan tunnistab haldusakti tühisuse tuvastamise otsuse kehtetuks. Samuti on asjakohatu viide Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2007 määrusele haldusasjas nr 3-07-
  2. Sellest määrusest ei tulene seisukohta, et haldusakti tühisus tuleneks haldusorgani otsusest; 2) Kohtu tegevus kaebuse lahendamisel oli vastukäiv ja põhjendamatu. Kaebuse esitaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja esitatud tõendid, millega kaebaja soovis tõendada, et otsus nr 39/11 ei ole tühine, jättis kohus vastavalt rahuldamata ja tagastas 03.03.2009 kohtuistungil põhjendusega, et tunnistajate ülekuulamise taotlus ja tõendid ei seostu otseselt kaebuse esemeks oleva töötasu nõudega. Samas jättis kohus kaebuse rahuldamata just põhjendusega, et otsus nr 39/11 on tühine. Sellises olukorras oli olulist tähtsust omavate taotluste rahuldamata jätmine ja tõendite tagastamine menetlusnormi rikkumine. Kohus põhjendas tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist ka väidetega, et haldusasja materjalidest nähtuvalt võivad tunnistajate seisukohad olla vastuolulised ja kaebaja ei ole tunnistajaid istungile kaasa võtnud, mis tingiks istungi edasilükkamise. Apellant taotles, et kohus saadaks tunnistajatele kutsed kohtuistungile, mida kohus ei teinud. Apellandil polnud kohustust ja õigust kohustada tunnistajaid istungile ilmuma. Tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldama5
(9)3-08-450 ta jätmine põhjendusega, et tunnistajate seisukohad võivad olla vastuolulised, on vastuolus HKMS § 16 lg-ga 3; 3) Ebaõige oli kohtu seisukoht, et kaebajal puudub õigus teenistustasule, kuna otsus nr 39/11 ei ole sisuliselt realiseerunud. Palga saamise nõuet ei välista ühegi õigusnormi kohaselt see, et ametnik tegelikult ei täitnud teenistusülesandeid. Apellanti ei ole teenistusülesannete täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras karistatud. „Libalinnapea“ H. L. ja volikogu „libaesimees“ R. H. ei käsitlenud kaebajat abilinnapeana, mistõttu oli apellandil Loksa Linnavalitsuse hoones teenistusülesannete täitmine faktiliselt võimatu. Samas esitas vastustaja käesolevas asjas 29.01.2009 vastuses kaebusele ise loetelu toimingutest, mida kaebuse esitaja teenistusülesandeid täites teostas. Vastavalt jõustunud kohtulahenditele (3-07-1982, 3-07-496, 3-06-2202, 3-06-2086) on ka pärast 01.09.2006 Loksa linnapea A. K. ja volikogu esimees O. G.. Kuna Loksa Linnavolikogu ja Loksa linnapea aktsepteerisid, et Loksa abilinnapeaks oli nimetatud E. T. ja et ta hakkas täitma abilinnapea kohustusi, siis alates 07.11.2006 tekkis apellandil õigus abilinnapea töötasu saamiseks; 4) Halduskohus jättis analüüsimata kaebuse esitaja väite, et tema õigus teenistustasu saada ei sõltu otsuse nr 39/11 õiguspärasusest, vaid tuleneb tööõigusest; 5) Apellandi õigus teenistustasu saada tuleneb ka HMS § 67 lg-st 3, mille kohaselt peaks Loksa linn otsuse nr 39/11 apellandi kahjuks kehtetuks tunnistamisel hüvitama apellandile kahju, mis tal on otsuse nr 39/11 kehtima jäämise usaldamise tõttu tekkinud. 18.05.2010 esitas apellant ringkonnakohtule täiendavalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-08-2406 ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2009 otsuse haldusasjas nr 307-530 ning täiendavad selgitused: 1) Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-08-2406 (apellant viitab 18.05.2010 esitatud täiendavates seisukohtades sellele otsusele ebaõige numbriga 3-08-1274) rahuldati V. V. kaebus mh volikogu 06.11.2006 istungist osavõtu eest tasu väljamaksmiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et vastustaja viidatud menetlusvead ei tähenda, et Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 istungit poleks toimunud. Seega oli volikogul pädevus 06.11.2006 istungil otsuseid teha. Tallinna Halduskohtu 15.12.2009 otsusega haldusasjas nr 3-07-530 (jõustumata) tühistati A. K.i kaebuse alusel Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11, millega linnapea A. K.ile oli avaldatud umbusaldust. Oluline on ka see, et puudub linnavolikogu otsus, millega abilinnapea E. T.le oleks avaldatud umbusaldust või oleks ta vabastatud abilinnapea ametist. Kui Tallinna Ringkonnakohus leiab, et apellandile töötasu maksmine sõltub sellest, kas A. K.ile oli avaldatud umbusaldust või mitte, siis tuleks apellatsioonimenetlus peatada kuni otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-07-530; 2) Haldusasja menetluse aja jooksul on 18.10.2009 toimunud uued kohaliku omavalitsuse valimised, pärast mida toimus 29.10.2009 Loksa Linnavolikogu esimene istung, mille käigus rahuldati Loksa Linnavalitsuse lahkumispalve. Seega oli apellandil tulenevalt KOKS §-st 29 õigus olla abilinnapea ametis kuni 29.10.2009 ja saada selle aja eest töötasu. Apellant soovib saamata jäänud töötasu ajavahemiku 07.11.2006-29.10.2009 eest kokku 686 875 krooni. Töötasu arvestab apellant lähtudes Loksa abilinnapea palgaandmetest aastatel 2007-2009 (2007. a 198 943 krooni, 2008. a 253 200 krooni ja 2009. a 252 267 krooni). 10. Loksa Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega. Lisaks esitab vastustaja järgmised vastuväited: 6
(9)3-08-450 1) Otsuse nr 39/11 tühisuse osas on kohtu järeldus piisavalt põhjendatud. Halduskohus viitas menetlusosaliste kirjalikele seisukohtadele, nendele lisatud dokumentidele ning arvestas kohtuistungil esitatuga. Sama vaidlus oli juba kord lahendatud haldusasjas nr 3-07-32, kus olid samad pooled. Seega olid haldusasja nr 3-07-32 materjalid pooltele teada ja neile tuginemine ei saanud olla üllatav. Kuna Loksa Linnavolikogu 05.04.2007 otsus nr 38 on kehtiv, on asjakohatu apellandi väide, nagu oleks vastustaja ja Loksa Linnavolikogu aktsepteerinud apellandi staatust abilinnapeana ega pole seda vaidlustanud; 2) Apellant, väites, et kohus peab tuvastama haldusakti tühisuse, kui sellest sõltub kaebaja õiguste realiseerimine, jätab mainimata, et ta ei ole pöördunud kohtusse volikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11 alusel avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel; 3)

§ 24

lg-test 1 ja 2 tulenevalt vormistatakse ametisse nimetamine käskkirja või korraldusega, mis peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. Need nõuded on sätestatud mh HMS §-s 54. Käesoleval juhul rikuti otsuse nr 39/11 vastuvõtmisel menetlusnorme ning selline rikkumine mõjutas asja otsustamist. Seega ei ole tegemist vorminõuete rikkumisega HMS § 58 tähenduses, vaid hoopis otsuse tühisust tingiva asjaoluga, kuna arvestataval osal volikogu liikmetest otsuse tegemisel osalemist ei võimaldatud. Seega on otsus nr 39/11 tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. Seetõttu on ebaõige apellandi arusaam, nagu tuleneks tema õigus teenistustasule mistahes töösuhtest või linnapea poolt antud kinnitusest. Apellandi esitatud A. K.i väljastatud volikiri ei vasta

§ 24ega KOKS § 22 lg-s 17 sätestatud nõuetele.

Põhjendamatu on analoogia kohaldamine haldusasjaga nr 3-06-2202, kuna viidatud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et A. K. nimetati teenistusse seaduslikult, st temal oli alus teenistustasu saamiseks. Ebaseaduslik oli vaid tema teenistusest vabastamine, millisel juhul näeb

§ 135

ette teenistustasu väljamaksmise teenistusest puudutud aja eest isegi juhul, kui ametnik teenistusülesannet ei täitnud; 4) Apellandi viidatud HMS § 67 ei ole antud juhul kohaldatav, sest HMS § 67 alusel arvestatakse isiku usaldust haldusakti kehtimajäämisesse vaid siis, kui isik ei olnud haldusakti õigusvastasusest teadlik. Käesoleval juhul võttis vastustaja koheselt ette meetmed otsuse nr 39/11 vaidlustamiseks ning üritas kõigi võimalike seaduslike meetmetega apellandi omavolilist tegevust takistada, mistõttu arvestades haldusasjas nr 3-07-32 peetud kohtuvaidlust, ei saanud apellandil olla lootust, et otsus nr 39/11 jääb kehtima; 5) Kaebaja rikkus CD-plaadi tõendina esitamisel TsMS § 329 lg-s 1 ja § 330 lg-des 1 ja 3 sisalduvaid nõudeid. Apellant ei osanud tuua ühtegi mõjuvat põhjust tõendi esitamisega hilinemise kohta. Seega esinesid TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused kaebaja poolt esitatud videosalvestise menetlusse võtmisest keeldumiseks; 6) Menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt seisneksid tunnistajate ütlused antud juhul selles, et apellandi poolt kohtusse kutsutud isikud tunnistavad, et nad on saatnud kutsed linnavolikogu 06.11.2006 istungile, ja vastustaja poolt kutsutud isikud kinnitavad, et nad ei ole mistahes kutseid saanud. Kuna muid tõendeid kutsete kättetoimetamise kohta pooled esitada ei saa, tekiks olukord „sõna sõna vastu“, mistõttu tunnistaja ütlused ei aita kaasa asjas tähtsust omava asjaolu tõendamisele. TsMS § 238 lg 2 kohaselt võib kohus keelduda tõendite kogumisest, kui selle tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Kaebaja ei olnud taganud oma tunnistajate kohtuistungile ilmumist, seega oleks tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamine tinginud menetluse venimise. Kuna taotlus oli esitatud vahetult enne kohtuistungit ja kohtul ei olnud piisavalt aega tunnistajatele kutsete kättetoimetamiseks, kandis kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise riski, mis on tingitud TsMS §-de 329 ja 330 nõuete täitmata jätmisest. Apellant on minetanud õiguse kohtu tegevuse vaidlustamiseks seoses tunnistajate ülekuulamisest keeldumisega, kuna ta ei esitanud kohtu tegevusele vas7

(9)3-08-450 tuväidet kohtuistungil (TsMS § 333 lg 2). Apellant ei ole esitanud täiendavaid tõendeid ka apellatsiooniastmes (TsMS § 633 lg 4); 7) Apellandi viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2010 otsus haldusasjas nr 3-08-2406 ei ole asjakohane. Ringkonnakohus leidis seal, et volikogu istungi kokkukutsumise nõuete rikkumine ja istungi otsustusvõimelisuse puudumine ei välista V. V. õigust saada volikogu liikmena hüvitist istungist osavõtu eest. Halduskohtu 15.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-530 on samuti asjakohatu, sest apellandi staatus abilinnapeana ei sõltu sellest, kas linnapea on ametist vabastatud või mitte; 8) Apellandi poolt kohtule 18.05.2010 vahetult enne istungit esitatud palgaarvestust ei ole vastustajal võimalik hinnata. Samas on selles arvestuses põhjendamatult lähtutud sellest, et apellandi palk peab olema võrdne linnavalitsuse liikme A. K. palgaga. Loksa Linnavalitsuse määrustega kinnitatud teenistujate palgaastmete nimekirjast tulenevalt on Loksa Linnavalitsuse ametnikel erinevad palgaastmed sõltuvalt ülesannetest ja staažist. Apellant nimetati väidetavalt M. P. asemele, kelle palk 2006. a jooksul oli ligi 9 000 krooni kuus. 18.05.2010 taotluse puhul on tegemist kaebuse muutmisega, mis HKMS § 19 lg 8 kohaselt ei ole apellatsiooniastmes lubatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Apellant väidab, et tal on õigus Loksa abilinnapea palgale tulenevalt

§ 37

lg-st 1, mis sätestab, et teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani, ja Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsusest nr 39/11, mille kohaselt apellant nimetati Loksa abilinnapea ametikohale. 12.

§ 37

lg-s 2 sätestatud teenistuja õigus palgale realiseerub konkreetse teenistussuhte raames läbi selle korraldamisel antud haldusaktide.

§ 24

lg 2 p 3 kohaselt peab teenistuja ametisse nimetamise haldusakt sisaldama teenistuja palgaastet, palgamäära ja lisatasusid. 13. Kuigi

§ 18

kohaselt ei laiene selle seaduse §-d 19-36 kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele, tuleb ka nimetatud isikute palgalisele ametikohale ametisse nimetamisel määrata kindlaks nende palk. Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsus nr 39/11 ei sisalda mingit regulatsiooni apellandile palga määramise kohta. Teada ei ole ühtegi teist õigusakti, millega oleks apellandile kui Loksa abilinnapeale palk määratud. KOKS § 22 lg 1 p 19 kohaselt on volikogu ainupädevuses vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine. Ei saa väita ka seda, et apellandi palk oli kindlaks määratud volikogu muu õigusaktiga. 06.11.2006 otsuse nr 39/11 tegemise ajal kehtinud Loksa Linnavolikogu 08.05.2006 määrus nr 14 „Loksa Linnavalitsuse struktuuri ja ametinimetuste, palgaastmete, palgamäärade ning palgatingimuste kinnitamine“ lisa 4 „Loksa Linnavalitsuse palgakorralduse alused“ §-de 5 ja 6 kohaselt kuulub abilinnapea ametikoht palgagruppi „Linnavalitsuse juhid“, millele määruse lisa 2 „Loksa Linnavalitsuse teenistujate palgaastmed“ kohaselt laienevad palgaastmed 21-29. Seega oli antud juhul apellandile palga maksmiseks möödapääsematu volikogu otsuse vastuvõtmine, millega oleks apellandile määratud palgaaste ja palgamäär. Samalaadne oli abilinnapea palga regulatsioon ka hilisemates linnavolikogu kehtestatud Loksa Linnavalitsuse palgaastmestikes (vt Loksa Linnavolikogu 30.05.2007 määrus nr 13 ja 17.03.2009 määrus nr 12). 8

(9)3-08-450 14. Eelnevast nähtub, et haldusorgan, kellel on seaduse kohaselt ainuõigus otsustada apellandile palga määramine, pole apellandile palka määranud. Käesolevas asjas pole alust arutleda selle üle, kas selline Loksa Linnavolikogu tegevus on õiguspärane ja kooskõlas

§ 37lg-ga 1.

Apellant ei taotle kaebuses temale Loksa Linnavolikogu poolt palga määramist.

  1. Neil põhjendustel puudub apellandil õigus nõuda Loksa Linnavalitsuselt abilinnapea palga maksmist. Seetõttu ei süvene ringkonnakohus ka vaidlusesse Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 istungi kokkukutsumise ja läbiviimise õiguspärasuse ja Loksa Linnavolikogu 06.11.2006 otsuse nr 39/11 kehtivuse ning õiguslike tagajärgede üle.
  2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse lõpus märgib apellant, et soovib vastustajalt enda kantud menetluskulude väljamõistmist. Et apellant menetluskulude nimekirja ega muid kuludokumente esitanud ei ole, saab juttu olla üksnes apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni, mille maksmise kohta käiv kviitung on apellatsioonkaebusele lisatud. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub viimasel juba seetõttu õigus nõuda vastustajalt enda menetluskulude väljamõistmist. Samas märgib ringkonnakohus, et viidatud menetluskulu ei saaks teiselt poolelt välja mõista ka seetõttu, et see polnud HKMS § 93 lg 5 mõttes vajalik ega põhjendatud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt on kaebus palga nõudes riigilõivust vabastatud. HKMS § 84 lg 4 p-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus taotleda seaduses nõutust enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks ringkonnakohtule TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 kohase taotluse. Vastustaja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks summas 10 200 krooni. Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt seisneb kulu tasus advokaadist esindaja õigusabi eest. Kuigi taotlusele lisatud kuludokumentide alusel (advokaadibüroo 31.05.2009 arve nr 2905122 ja maksekorraldus selle tasumise kohta) võib selle kulu kandmist käesolevas apellatsioonimenetluses pidada tõendatuks, ei ole taotlus põhjendatud HKMS § 93 lg 5 kohaselt. Riigikohtu praktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et haldusorganil ei ole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt 26.04.2010 otsus nr 3-3-1-9-10, p 15). Riigikohus on asunud ka seisukohale, et üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi (vt 24.04.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01, p 3). Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.