3-10-1735/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kohta Kohtuasja number 3-10-1735 Määruse kuupäev 12.07.2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andres Nõgisto taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.07.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Andres Nõgisto esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus;
2. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tartu Halduskohtule saabus 01.07.
3. a Andres Nõgisto taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt määrati Viru Vangla 18.06.
4. a käskkirjaga nr 62/598-T kinnipeetav A. Nõgisto tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 18.06.
5. a kuni 17.09.
6. a. Taotleja märgib, et esitas 21.06.
7. a nimetatud käskkirja peale vaide. A. Nõgisto põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust, et alates 27.01.
8. a omandab ta rakenduslikku kõrgharidust eksterniõppekava järgi neljandal kursusel. Taotleja väidab, et tema õpe toimub katkematus režiimis ning tal puuduvad koolivaheajad ja vaba aeg. Taotleja õppekoormuse juures puudub tal väidetavalt täielikult aeg mingiks muuks tegevuseks. A. Nõgisto palub, et kohus peataks 18.06.
9. a käskkirja nr 6-2/598-T täitmise kuni antud asjas vaide- või kohtuotsuse jõustumiseni. A. Nõgisto taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on esitatud iseseisvalt ilma kaebust esitamata ning kohtu kantselei registreeris selle haldusasjana nr 3-10-
10. Viru Vangla on seisukohal, et A. Nõgisto esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla leiab, et A. Nõgisto tööle määramise käskkirja täitmine ei saa kaasa tuua selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist võimalik. Samas toob see kaasa olukorra, kus käskkirja täitmine pärast kohtuvaidluse lõppu on võimatu. A. Nõgisto määrati tööle teatud ajavahemikuks ning tööle määramise käskkirja täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks muudab käskkirja täitmise võimatuks, 1 sest eeldatavasti on kohtumenetluse lõppemisel käskkirjas märgitud tööle määramise aeg ammu möödunud. Samuti märgib Viru Vangla, et A. Nõgisto on 19.06.
11. a tööst keeldunud, vangla ei saa kaebajat tööle sundida, mistõttu tööle määramise käskkiri ei mõjuta A. Nõgisto õpinguid. Vangistusseadus on ette näinud vangla territooriumil ainult põhi- ja üldkeskhariduse omandamise. Kõrghariduse omandamine on võimalik soodustusena väljaspool vangla territooriumit. A. Nõgisto on taotlenud Viru Vanglalt luba õpingute andmiseks, kuid vangla on loa andmisest keeldunud. A. Nõgisto on Viru Vangla arvates seega alustanud õpinguid omavoliliselt, olenemata vangla keelduvast otsusest, mistõttu pidi A. Nõgisto arvestama sellega kaasnevate tagajärgedega. Viru Vangla märgib ka, et tööst keeldumisel on vanglal õigus küll määrata distsiplinaarkaristus, kuid isegi juhul kui tööst keeldumisega seonduvalt määratakse distsiplinaarkaristus, ei saa see kaasa tuua tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole hiljem võimalik. Alusetult määratud distsiplinaarkaristuse eest on võimalik taotleda kahju hüvitamist, kui karistuse määramisega on kahju tekkinud. Samuti on võimalik distsiplinaarkaristuse määramisel taotleda distsiplinaarkaristuse täitmise peatamist. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 122 lg 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. Tulenevalt HKMS § 121 lg-st 2 võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste kaitseks, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine hilisemalt raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on HKMS § 121 lg-st 1 tulenevalt kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal selliselt, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal ei saaks pöördumatult kahjustatuks. Haldusakti täitmise peatamine esialgse õiguskaitse abinõuna on põhjendatud sel juhul, kui peatamata jätmise korral kaebuse esitaja tühistamisnõudega oma eesmärke täiel määral enam ei saavutaks ehk teisisõnu, kui kaebuse eesmärgi saavutamine oleks raskendatud. A. Nõgisto soovib peatada tema majandustööle määramise käskkirja täitmise põhjusel, et seoses rakendusliku kõrghariduse omandamisega ei ole tal võimalik töötada. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt aga ei ole A. Nõgistole kohaldatud soodustust väljaspool vanglat õppimiseks ning A. Nõgistol puudub luba õpinguteks. Käskkiri, millega on õpinguteks loa andmisest keeldutud, on A. Nõgisto poolt ka vaidlustatud, ent jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 26.11.
12. a otsusega haldusasjas nr 3-09-904 leiti, et vangla keeldumine oli õiguspärane. Kohus on seisukohal, et seetõttu ei ole A. Nõgisto taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks põhjendatud ning antud juhul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja õigused võivad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kohtumenetluse ajal saada pöördumatult kahjustatuks. Tulenevalt eelnevast jätab kohus A. Nõgisto esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Roby Koik kohtunik 2