lg-st 2 tulenevalt võlausaldaja kohustust vältida ning sellega pankrotimenetluses nõude esitamisest hoiduda. Arvestades, et kostjal puudub võimalus esitada OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on
lg 3 järgi kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. See tähendab, et kui hageja nõue väheneb tekitatud kahju võrra, siis antud juhul on tema nõue vähenenud 0 kroonini. Kuna hageja ei ole pankrotimenetluses oma nõuet esitanud ega nõude olemasolu tõendanud, siis ei ole välistatud, et hagejal ei ole üldse OÜ Sunsport (pankrotis) vastu nõuet. Sellisel juhul ei saa tal ka kostja vastu mingisugust nõuet olla. Antud juhul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuna hagejal puudub nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu ning seetõttu ei saa tal olla kõrvalkohustusest tulenevat nõuet kostja vastu. Täpsustatud hagiavalduses toodud viiviste arvestus on ebatäpne. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Harry Podneksilt OÜ Inraiko kasuks välja põhivõlgnevuse 228 520,56 krooni ja viivise 228 520,56 krooni. Menetluskulud jättis kohus Harry Podneksi kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja on OÜ-le Sunsport (pankrotis) müünud spordikaupu, mille eest ei ole saaja täielikult tasunud. Vaidlus oli nõude aluse üle ja selle üle, kas kostjal on kohustus võlg hagejale tasuda. Hageja nõue kostja vastu tulenes 06.10.2005 kirjalikust dokumendist, mis on pealkirjastatud garantiikirjana (lk 6) ja mille kohaselt vastutab kostja (OÜ Sunsport /pankrotis/ juhatuse liige) oma isikliku varaga hagejale OÜ Sunsport (pankrotis) poolt maksmata arvete eest summas 338 638,68 krooni. 06.10.2005 dokument ei ole garantii, kuna
lg 1 kohaselt saab garantii anda üksnes isik majandus- ja kutsetegevuses, Harry Podneks on aga osundatud dokumendiga võtnud enda kanda kohustuse füüsilise isikuna. 06.10.2005 dokument ei ole tühine.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu, asus kohus seisukohale, et 06.10.2005 dokument on käendusleping
lg 1 tähenduses, millega kostja käendas hageja ees võlgniku OÜ Sunsport (pankrotis) kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd võlgniku OÜ Sunsport (pankrotis) ja käendaja Harry Podneksi näol on tegemist solidaarvõlgnikega, on hageja otsustada, kelle vastu ta nõude esitab, kas põhivõlgniku või käendaja vastu. Hageja on otsustanud nõude esitada käendaja ehk kostja vastu.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kostja on võtnud endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 31.10.2005 OÜ Sunsport (pankrotis) võlg. Kostja võetud kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Kostja väitis, et kuivõrd kostjal puudub võimalus esitada OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on
lg 3 mõistes kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. Maakohtu arvates kostja käsitlus ei ole õige, sest kostja ei ole millegagi tõendanud temale tekitatud kahju ulatust. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kahju suuruseks saaks olla kogu haginõue vaid juhul, kui nõude pankrotimenetlusse esitamisel oleks see võimalik täielikult rahuldada.
lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Riigikohus on 21.12.2006 lahendis nr 3-2-1-113-06 leidnud, et kui pankrotimenetluses selgub, et põhivõlgnikul ei ole vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis käendajale
Seega, kuna pankrotivõlgnikul puudub tegelikkuses vara, millega võlausaldajate nõudeid täielikult rahuldada, siis ei saa kostjale kahju tekkida selle läbi, et hageja ei esitanud OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuet.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on käenduslepingus kokku leppinud viivise määras 1% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 31.10.2005-23.02.2006 (s.o ajani, kui kuulutati välja põhivõlgniku OÜ Sunsport pankrot, PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega viivise arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt) eest summas 1 930 994 krooni. Kuivõrd hageja poolt esitatud viivisenõue ületab põhivõlgnevust, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine põhivõla ulatuses. Kostja on leidnud, et viiviste arvestus on ebatäpne, kuid ei ole vaidlustanud viivise suurust. Seega viivise summas 228 520,56 krooni väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 ja 20.06.2005 otsuses nr 3-2-1-78-08. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. 4
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
järgi on garantii leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige maksta teatav rahasumma. 06.10.2005 poolte vahel sõlmitud lepingu sisust tuleneb, et kostja kohustub vastutama OÜ Sunsport (pankrotis) kohustuse täitmise eest. 06.10.2005 oli OÜ Sunsport (pankrotis) kohustus tasuda müüdud kauba eest muutunud sissenõutavaks. Seega ei olnud tegemist abstraktse kohustuse tagamisega. Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti tuvastanud, millise lepinguga on tegemist. Kolleegium märgib, et 12.12.2008 vastuses hagile kostja möönis, et 06.10.2005 leping võib olla käendusleping ja 20.01.2009 toimunud korraldaval kohtuistungil on kostja samuti nõustunud sellega, et tegemist oli käenduslepinguga. Seega olid pooled 06.10.2005 lepingule antava õigusliku hinnangu osas üksmeelel. Maakohus nõustus poolte õiguslike väidetega. Kohus ei ole küll TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega, kuid see ei tähenda, et kohus ei võiks nõustuda poolte õigusliku hinnanguga. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et juhul, kui 06.10.2005 vormistatud leping on käendusleping, on see tühine
143 lg 2 järgi, kuna tegemist on tarbijakäendusega, milles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Kolleegium märgib, et väidet, et tegemist on tarbijakäendusega, ei ole kaebaja esitanud maakohtu menetluses. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või 5
lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vastavalt 06.01.2005 lepingu tekstile vastutas kostja maksmata arvete eest summas 338 638,68 krooni. Seega oli kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas, mille käendaja kohustus tasuma hiljemalt 31.10.2005. Lepingus on kokku lepitud viivis juhuks, kui kostja ei täida oma käenduslepingust tulenevat kohustust tähtaegselt. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.