← Eesti

2-08-2103/27

Obsah (8)§ 146§ 155§ 142§ 65§ 153§ 145§ 113§ 143

2-08-2103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-2103 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2010, Talli

§ 146

lg-st 2 tulenevalt võlausaldaja kohustust vältida ning sellega pankrotimenetluses nõude esitamisest hoiduda. Arvestades, et kostjal puudub võimalus esitada OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on

§ 146

lg 3 järgi kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. See tähendab, et kui hageja nõue väheneb tekitatud kahju võrra, siis antud juhul on tema nõue vähenenud 0 kroonini. Kuna hageja ei ole pankrotimenetluses oma nõuet esitanud ega nõude olemasolu tõendanud, siis ei ole välistatud, et hagejal ei ole üldse OÜ Sunsport (pankrotis) vastu nõuet. Sellisel juhul ei saa tal ka kostja vastu mingisugust nõuet olla. Antud juhul ei ole võimalik hagi rahuldada, kuna hagejal puudub nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu ning seetõttu ei saa tal olla kõrvalkohustusest tulenevat nõuet kostja vastu. Täpsustatud hagiavalduses toodud viiviste arvestus on ebatäpne. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Harry Podneksilt OÜ Inraiko kasuks välja põhivõlgnevuse 228 520,56 krooni ja viivise 228 520,56 krooni. Menetluskulud jättis kohus Harry Podneksi kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et hageja on OÜ-le Sunsport (pankrotis) müünud spordikaupu, mille eest ei ole saaja täielikult tasunud. Vaidlus oli nõude aluse üle ja selle üle, kas kostjal on kohustus võlg hagejale tasuda. Hageja nõue kostja vastu tulenes 06.10.2005 kirjalikust dokumendist, mis on pealkirjastatud garantiikirjana (lk 6) ja mille kohaselt vastutab kostja (OÜ Sunsport /pankrotis/ juhatuse liige) oma isikliku varaga hagejale OÜ Sunsport (pankrotis) poolt maksmata arvete eest summas 338 638,68 krooni. 06.10.2005 dokument ei ole garantii, kuna

§ 155

lg 1 kohaselt saab garantii anda üksnes isik majandus- ja kutsetegevuses, Harry Podneks on aga osundatud dokumendiga võtnud enda kanda kohustuse füüsilise isikuna. 06.10.2005 dokument ei ole tühine.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Arvestades kõnealuse dokumendi sisu, asus kohus seisukohale, et 06.10.2005 dokument on käendusleping

§ 142

lg 1 tähenduses, millega kostja käendas hageja ees võlgniku OÜ Sunsport (pankrotis) kohustuse täitmist.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd võlgniku OÜ Sunsport (pankrotis) ja käendaja Harry Podneksi näol on tegemist solidaarvõlgnikega, on hageja otsustada, kelle vastu ta nõude esitab, kas põhivõlgniku või käendaja vastu. Hageja on otsustanud nõude esitada käendaja ehk kostja vastu.

§ 153lg-st 1 tulenevad käenduse lõppemise alused. 3

(6)Põhivõlgniku suhtes algatatud pankrotimenetlus ei lõpeta käenduslepingust tulenevat õigussuhet. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 31.10.2005 ning võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmisel kohustus tasuma viivist 1% päevas. Kostja tasus hagejale 19 420,07 krooni ja tagastatud on kaupu koguväärtusega 90 698,05 krooni. Seega on hagejal olnud nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu ning kostja väide, et hagejal puudub nõue OÜ Sunsport (pankrotis) vastu, on alusetu. Oma käitumisega on seda kinnitanud ka OÜ Sunsport (pankrotis), kui tagastas hagejale kaupu.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kostja on võtnud endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 31.10.2005 OÜ Sunsport (pankrotis) võlg. Kostja võetud kohustust tähtaegselt täitnud ei ole. Kostja väitis, et kuivõrd kostjal puudub võimalus esitada OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, on

§ 146

lg 3 mõistes kostja kahju suuruseks hageja süül kaotatud regressinõude suurus, mis on võrdne hageja käesoleva nõude suurusega kostja vastu. Maakohtu arvates kostja käsitlus ei ole õige, sest kostja ei ole millegagi tõendanud temale tekitatud kahju ulatust. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kahju suuruseks saaks olla kogu haginõue vaid juhul, kui nõude pankrotimenetlusse esitamisel oleks see võimalik täielikult rahuldada.

§ 146

lg 2 kohaselt põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Riigikohus on 21.12.2006 lahendis nr 3-2-1-113-06 leidnud, et kui pankrotimenetluses selgub, et põhivõlgnikul ei ole vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis käendajale

§ 146lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkida ei saa.

Seega, kuna pankrotivõlgnikul puudub tegelikkuses vara, millega võlausaldajate nõudeid täielikult rahuldada, siis ei saa kostjale kahju tekkida selle läbi, et hageja ei esitanud OÜ Sunsport (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuet.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on käenduslepingus kokku leppinud viivise määras 1% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 31.10.2005-23.02.2006 (s.o ajani, kui kuulutati välja põhivõlgniku OÜ Sunsport pankrot, PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega viivise arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt) eest summas 1 930 994 krooni. Kuivõrd hageja poolt esitatud viivisenõue ületab põhivõlgnevust, siis on põhjendatud viivise väljamõistmine põhivõla ulatuses. Kostja on leidnud, et viiviste arvestus on ebatäpne, kuid ei ole vaidlustanud viivise suurust. Seega viivise summas 228 520,56 krooni väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 ja 20.06.2005 otsuses nr 3-2-1-78-08. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. 4

(6)Apellatsioonkaebus Apellant Harry Podneks palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pooltevaheline leping oli käendusleping. Tegemist on garantiiga. Füüsilise isiku poolt antud garantii on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Isegi kui füüsiline isik saaks anda garantii, ei ole apellant seda andnud majandusvõi kutsetegevuses ning leping oleks sellel põhjusel tühine. Maakohus pole otsuses põhjendanud, miks on tegemist käenduslepinguga ja selles osas on maakohtu otsus põhjendamata. Juhul, kui oleks tegemist käenduslepinguga, oleks see tühine, kuna tarbijakäenduslepingus tuleb märkida käendaja vastutuse maksimummäär. Apellant leiab, et tema poolt antud käendus saab olla vaid tarbijakäendus. Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, millise summaga on piiratud apellandi vastutus ja selle tõttu on käendusleping tühine. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte poolt 06.10.2005 allakirjutatud dokument on käendusleping. Lepingule õigusliku hinnangu andmisel tuleb lähtuda mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

§ 155

järgi on garantii leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige maksta teatav rahasumma. 06.10.2005 poolte vahel sõlmitud lepingu sisust tuleneb, et kostja kohustub vastutama OÜ Sunsport (pankrotis) kohustuse täitmise eest. 06.10.2005 oli OÜ Sunsport (pankrotis) kohustus tasuda müüdud kauba eest muutunud sissenõutavaks. Seega ei olnud tegemist abstraktse kohustuse tagamisega. Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti tuvastanud, millise lepinguga on tegemist. Kolleegium märgib, et 12.12.2008 vastuses hagile kostja möönis, et 06.10.2005 leping võib olla käendusleping ja 20.01.2009 toimunud korraldaval kohtuistungil on kostja samuti nõustunud sellega, et tegemist oli käenduslepinguga. Seega olid pooled 06.10.2005 lepingule antava õigusliku hinnangu osas üksmeelel. Maakohus nõustus poolte õiguslike väidetega. Kohus ei ole küll TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega, kuid see ei tähenda, et kohus ei võiks nõustuda poolte õigusliku hinnanguga. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et juhul, kui 06.10.2005 vormistatud leping on käendusleping, on see tühine

143 lg 2 järgi, kuna tegemist on tarbijakäendusega, milles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Kolleegium märgib, et väidet, et tegemist on tarbijakäendusega, ei ole kaebaja esitanud maakohtu menetluses. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või 5

(6)vastuses põhjendama. Apellant seda teinud ei ole. Esitatud asjaolude pinnalt, mille kohaselt oli kostja OÜ Sunsport (pankrotis) juhatuse liige, ei olnud maakohtul alust teha järeldust, et tegemist oleks olnud tarbijakäendusega. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et juhul kui ka tegemist oleks tarbijakäenduslepinguga, ei oleks see tühine.

§ 143

lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vastavalt 06.01.2005 lepingu tekstile vastutas kostja maksmata arvete eest summas 338 638,68 krooni. Seega oli kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas, mille käendaja kohustus tasuma hiljemalt 31.10.2005. Lepingus on kokku lepitud viivis juhuks, kui kostja ei täida oma käenduslepingust tulenevat kohustust tähtaegselt. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.