Obsah (7)

§ 187§ 407§ 322§ 162§ 173§ 174§ 468

2-10-33467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-33467 Tsivi

§ 187lg 6).

Asjaolud, menetluse käik Pärnu Maakohtu 02.03.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2445 mõisteti Halary Mai (edaspidi kostja) süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Kohtuotsuse kohaselt tekitas kostja kuriteoga kannatanule R. K. füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused. Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) tasus tervishoiuteenuse osutajale SA-le Pärnu Haigla kannatanule osutatud raviteenuse tasu summas 665 krooni, mis oli tingitud kostja poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustusest. Hageja on teinud kostjale ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, mida kostja tegema ei ole asunud /tlk 9/. 12.07.
2. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 665 krooni /tlk 4-11/. 05.08.
3. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostja emale allkirja vastu üle antud 06.08.
4. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 12.07.2010. a kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud /tlk 5/.

§ 322

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja tervisekahjustuste tekitamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 665 krooni. 2 2-10-33467 Hageja on kohtule esitanud 29.06.

1. a Pärnu Haigla SA poolt Eesti Haigekassale esitatud arve nr * raviteenuste osutamise eest summas 146 krooni (eriarsti vastuvõtt) ja 28.06.
2. a Pärnu Haigla SA poolt Eesti Haigekassale esitatud arve nr * raviteenuste osutamise eest kogusummas 519 krooni (eriarsti esmane vastuvõtt 184 krooni, kolju röntgenograafia /kaks filmi/ 166 krooni ja nahahaava suturatsioon 169 krooni). Pärnu Maakohtu 02.03.
3. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2445 mõisteti H. Mai süüdi KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Kohtuotsuse kohaselt tekitas kostja kuriteoga kannatanule R. K. füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused ning Eesti Haigekassa on kannatanule tekitatud tervisekahjustusetõttu osutatud raviteenuse eest tasunud SA-le Pärnu Haigla kokku 665 krooni. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja hagi kuulub

§ 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Halary Mai'lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista 665 krooni. Menetluskulud

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 2-10-33467 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4