3-10-793/32

3-10-793 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. augustil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja H. K`i, vastustaja, Lääne Prefektuuri esindaja Irina Punko osavõtul arutas avalikul kohtuistungil
2. juulil 2010.a. H.Ki tühistamiskaebust Lääne Prefektuuri 01.03.2010.a. otsusele nr 11.202/5383 „Relvaloa kehtetuks tunnistamine“. Vaidlustatud otsusega tunnistati kehtetuks H. K`i nimele väljastatud relvaluba RL
3. Otsuse õigusliku motivatsiooni kohaselt on relvaloa kehtetuks tunnistamise tingimuseks Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 järgi loa omaniku mittevastavus Relvaseaduses kehtestatud nõuetele. Füüsiline isik ei vasta nõuetele ja soetamisluba ega relvaluba talle RelvS § 36 lg 1 p 7 kohaselt ei anta kui ta on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest. H.Ki kohta ongi õigusjõus Lääne Prefektuuri poolt 25.01.2010 RelvS § 891 lg 1 alusel tehtud kiirmenetluse otsus tema karistamisest rahatrahviga summas 600 krooni seoses tulirelva hoidmise nõuete rikkumisega, mis väljendus jahirelvade hoidmises väljaspool relvakappi, avastatuna perevägivalla juhtumile, kus H.K ähvardanud ennast ja abikaasat maha lasta, reageerimise käigus. Seega esineb alus RelvS § 43 lg 3 p 2 rakendamiseks ja luba tuleb kehtetuks tunnistada. Otsuse täiendava motiveeringu kohaselt on seadusandja tahe olnud suunatud sellele, et relvaluba omaks vaid õiguskuulekalt käituv isik kuivõrd tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on esmane põhiseaduslik väärtus. Relvaseaduse regulatsiooni eesmärk on minimeerida risk, et relva omaja või kasutaja relva läbi endale või teistele viga saaks tekitada. On võimalus, et H.K võib relvaga ennast või teisi ohustada ega taga ka edaspidi relva hoidmist vastavuses kehtestatud nõuetega, mille tagajärjel võib saada kahjustatud teiste isikute elu ja tervis. Kaebuse järgi (tl 15) on avaldaja elupõline jahimees alates 1976-nast aastast, kel pole kunagi olnud mingeid probleeme relvade hoidmisega ja ka peretüli oli vaid üks arusaamatus abikaasaga, kellega elatud koos 50 aastat ning üles kasvatatud kaks last. Väär on politsei järeldus relvade hoidmise nõuete rikkumise kohta kuivõrd olid relvad pärast jahil käimist kapist välja võetud üksnes puhastamiseks, mis on lubatud. Kaebaja tasus määratud trahvi sest vastasel korral ähvardati määrata suurem. Kaebajat häirib sügavalt vaidlustatud otsuses sellistel puhkudel kasutatav šablooniline oletus, et ta „võib relvaga ennast või teisi ohustada … mille tagajärjel võib kahjustada saada kõrge tähtsusega õigushüve – teiste isikute elu ja tervis“, mis H.Ki arvates tähendab temast ühiskonnale väga ohtliku ja hirmsa kurjategija tegemist (tl 5, 8). Pärast tutvumist prefektuuri seisukohaga kaebuse kohta esitas H.K 05.07.2010 kohtule täiendava selgituse (tl 83), milles uuesti kirjeldab 24.01.2010 hommikul oma kodus toimunut, mil abikaasaga tekkinud sõnavahetus lahenenud rahulikult kuid kohalesaabunud politseinikud ikkagi kohelnud teda „kui hullumeelset ja kurjategijat“. Kõige tähtsam aga, et Relvaseaduses sätestatud nõudeid ei rikutud ja trahv määrati ebaseaduslikult, mistõttu ka relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus tuleb tühistada. 17.07.2010 teatab kaebaja vastuseks prefektuuri vahepealsele tähelepanujuhtimisele, väärteootsuste tühistamise võimalikkusest maa-, mitte halduskohus, et tema taotleb ainult Lääne Prefektuuri 01.03.2010.a. relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 11.2-02/5383 tühistamist ja „otsuse tühistamise põhjuseks toodud motiivi ei saa tõlgendada mingite teiste otsuste tühistamise taotlusena (tl 101). Kohtuistungil rõhutas kaebaja jätkuvalt, et politsei näol on tegemist ebausaldusväärse asutusega ning teda võidi karistada kättemaksuks politsei aadressil tehtud kriitika eest seoses nende saamatusega kuritegude lahendamisel. Lääne Prefektuur kaebust ei tunnista (tl 23). H.Kile oli väljastatud relvaluba Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt kehtivusajaga kuni 09.04.
4. Seadusandja on sätestanud relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded RelvS §-s
5. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu. RelvS § 46 lg 1 ja lg 3 kohaselt peab relva hoidma hoiukohas, mis asub isiku elukohas ning tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp. 24.01.2010 sai Lääne Prefektuur väljakutse peretüli kohta aadressil Paide, Sõpruse tn 2, mille käigus agressiivselt käituv H.K ähvardas abikaasa ja iseenda jahipüssist maha lasta. Politseiametnike sündmuskohale saabudes oli kaebuse esitaja sedavõrd ärritunud, et temale tuli kutsuda kiirabi, kes osutas esmaabi. Samuti selgus, et kaht jahirelva hoiti toas puhvetkapi ja seina vahel, kus kolmandatel isikutel oli relvadele ligipääs. Väärateomenetluse käigus andis H.K ütlusi, millega tunnistas relvade hoiutingimuste eiramist. Tehtud kiirmenetluse otsus jõustus 09.02.
6. Rahatrahv on tasutud. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole kaalutlusotsus vaid osundatud Relvaseaduse norm kohustab haldusorganit relvaluba kehtetuks tunnistama. Järgnevates vastustes (tl 92, 98) on prefektuuri esindaja kaebeväidetest tulenevalt selgitanud H.Kile väärteootsuse vaidlustamise võimalusi ning andnud seisukohti kaebuses tõstatatud küsimustes. 2 Vastustaja märgib, et pole võimalik nõustuda Õ.Kiga, nagu oleks peretüli lahenenud rahulikult, kuivõrd ärritunud H.Kile pidi kutsutama kiirabi ja Õ.K enda kinnitusel oli ta sunnitud tüli tõttu kodust lahkuma. Väljakutse lahendamise käigus uuriti ka relvade asukohta ning tuvastati, et neid ei hoitud vastavalt RelvS § 46 lg 3 nõuetele selleks kohandatud statsionaarses põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge kinnitatud raudkapis. Relvaseadus näeb ette, kui on toimunud seaduse nõuete rikkumine ja isikut karistatakse selle eest väärteo korras, siis tuleb politseil relvaluba tunnistada kehtetuks ning võtta relvad hoiule. Vastustaja möönab, et olukord, kus üks tegu võib kaasa tuua mitu tagajärge – karistuse määramise ja relvaloa kehtetuks tunnistamise, võis olla kaebajale ootamatu oma tulemuselt, mis takistab teda tegelemast südamelähedase tegevusega – jahil käimisega. Samasi jääb H.Kile võimalus taotleda politseilt jälle relvaluba, kui on ära langenud selle kehtetuks tunnistamise asjaolud ehk kui määratud karistus on kustunud, siis loetakse, et isikul ei ole kehtivat karistust. Kohtu seisukoht RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus tunnistab loa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesolevas seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1-7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. RelvS § 36 lg 1 p 7 järgi soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Seega on RelvS § 43 lg 3 p-s 2 ettenähtud tagajärje saabumiseks oluline vaid H.Ki väärteomenetluses relva ja laskemoone soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga nõuete rikkumise eest karistamise fakt ning RelvS § 43 lg 3 p-s 2 ettenähtud teokoosseis on täidetud alates hetkest, mil karistusotsus on jõustunud. H.Ki kohta ongi alates 09.02.2010 õigusjõus Lääne Prefektuuri poolt 25.01.2010 RelvS § 891 lg 1 alusel tehtud kiirmenetluse otsus karistamise kohta rahatrahviga summas 600 krooni seoses tulirelva hoidmise nõuete rikkumisega, mis väljendus jahirelvade hoidmises väljaspool relvakappi, avastatuna perevägivalla juhtumile, milles H.K ähvardas ennast ja abikaasat maha lasta, reageerimise käigus. Koos karistusotsuse jõustumisega tekib politseiprefektuuril kohustus, mitte üksnes õigus tunnistada luba kehtetuks kuna arvestada tuleb RelvS § 43 lg 3 p 2 eesmärki, milleks ei ole loaomaniku karistamine vaid ohu vältimine. Sel põhjusel on vastustaja õigesti asunud seisukohale, et politseile ei ole antud kaalutlusõigust, kas luba üldse kehtetuks tunnistada või mitte. Kui esineb RelvS §-s 43 lg 2 p-s 2 toodud aluse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks, siis tuleb seda teha. H.K on kaebuses väitnud, et relvade hoidmise nõudeid ei rikutud kuivõrd olid relvad pärast jahil käimist kapist välja võetud üksnes puhastamiseks, mis on lubatud ja trahv määrati ebaseaduslikult. Kuid, nagu öeldud, on RelvS § 43 lg 3 p-s 2 ettenähtud teokoosseis täidetud alates karistusotsuse jõustumise hetkest. Väärteotsus H.Ki suhtes jõustus 09.02.
7. Seda otsust ei saa halduskohtumenetluse raames ringi vaadata ning Lääne Prefektuuri esindaja on nimetatud asjaolu kaebajale õigesti selgitanud, soovitades väärteootsuse vaidlustamiseks pöörduda maakohtusse, nii nagu juba selle otsuse vaidlustamisviiteski kajastatud. Esitades 3 kaebuse halduskohtule, ei ole H.K saanud aru, et selline tegevus, olles küll lubatud, ei ole edukas seni, kuni relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks olev kiirmenetluse otsus kehtib. Kuivõrd relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguspärasus sõltub väärteoasjas tehtud karistusotsuse jõusolekust ei ole antud kohtumenetluses, kus väärteootsuse õiguspärasuse küsimusi ei arutata, asjakohased Õ.Ki kinnitused nende abielu harmoonilisest iseloomust, niisamuti kui ei muuda Õ. Ku arvamus tema abikaasa kohta tehtud väärteootsuse ebaõigsust seda kehtetuks. H.Ki kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus o t s u s t a s:
8. Jätta H. K`i kaebus täielikult rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4