KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane 4. mai 2

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema piisavat valgustatust tagav aken ja kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestamise õiguse on seaduseandja andnud justiitsministrile, kelle 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimaluse korral. Mingeid konkreetseid tingimusi WC kohta ei tulene ka kaebaja poolt viidatud Euroopa vanglareeglistikust ning selle artiklis 19.3 on öeldud üksnes seda, et vangidel peab olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele ja võimaldavad omaette olla.

§ 4

’ lg 1 kohustab kinnipeetavat kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-2-06 asunud seisukohale, et inimväärikust kahjustav on selline vangla tegevus, mis riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, halvendab tema seisundit märgatavalt ja omab erakordselt piiravat iseloomu. See, et inimväärikuse alandamisena käsitletav väärkohtlemine peab olema teatud raskusastmega ning sellega kaasnenud alandus peab igal juhul ületama kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, tuleneb selgelt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viru Vangla ei eita, et S. J kambris on WC poti prill-laud katki ning vanglaametnikud on sellest juba ammu teadlikud, kuid põhjendab olukorda massiliste lõhkumiste ja rahaliste vahendite puudumisega (tl 1920, 31-32 ja 35). Asjaolule, et vanglas on tõepoolest palju parandamist vajavat viitab selgelt ka see, et 26.10.2009 fikseeris inspektor-kontaktisik S 8 eluhoone S7 osakonna kahekümnest kambrist neljas mõrase akna, seitsmes katkise uksepiiraja, kahes katkise WC prill-laua ja kahes puuduva poti kaane (tl. 35). Majanduskriisist tingitud raskused erinevatele Eesti riigi tegevusvaldkondadele on üldteada asjaolu. Seega on ka ilmselge, et need seavad iga konkreetse ametkonna või asutuse, sealhulgas ka vangla paratamatult valikute ette ega võimalda koheselt kõiki kavandatud plaane ellu viia või puudusi likvideerida. Katkise prill-lauaga WC pott ei ole terviklik hügieeniseade, seda pole meeldiv vaadata ning kindlasti tekitab see kasutajale ka ebamugavust, kuid kõik see pole veel piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikust alandava kohtlemisega. Halbu sanitaartingimusi saab selleks üldreeglina pidada vaid juhul, kui need moodustavad märgatava koguse või toimivad koosmõjus teiste kahjustavate teguritega. Käesoleval juhul aga pole kohtule midagi niisugust väidetud ega tõendatud. Lisaks pole usutav, et katkise WC poti prill-laua kasutamine saaks olenemata selle kestusest kaasa tuua niisuguseid kannatusi või tervise kahjustusi, mille hüvitamist on võimalik 2 2 nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Seega oleks küsitav ka tuvastamisnõude rahuldamise eelduseks oleva kaebaja huvi põhjendatus. Eelnevalt toodud järeldustel on S. J kaebus põhjendamatu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl. 10) alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla esindaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 37). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2010, Jõhvi 3-10-551 S. J kaebus WC poti katkise prill-lauaga seotud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. aprill 2010 S. J ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta S. J kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.03.2010 esitas S. J Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1) ja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks katkise WC poti prill-lauaga seotud Viru Vangla tegevuse. Kaebaja märkis, et saabudes Viru Vanglasse oli kambri WC poti prill-laud katki, ta näitas seda kohe kontaktisikule, kes tegi vastavasse žurnaali märke ning ka hiljem on ametnikud ja kontrollisikud viis või kuus korda seda näinud ja endale žurnaali üles kirjutanud. Euroopa vanglareeglistiku artiklitele 1 kuni 5 ja vangistuseaduse § 4’ lg 1 tuginedes väitis ta, et prill-laua vahetamisest keeldumine on tema inimväärikust piirav tegevus, see võib tekitada valu ja tervise kahjustusi ning ta kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Viru Vangla vastuses (tl. 19-20) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada, esitati oma seisukohad inimväärikuse mõiste suhtes ning leiti, et Euroopa vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga instrument, mis ei saa luua kinnipeetavatele õigusi ega kohustusi. Seejuures ei 1 1 vaidlustanud vangla asjaolu, et kaebaja viibib kambris, kus WC poti prill-laud on katki, kuid põhjendas seda väitega, et kuna kinnipeetavad lõhuvad neid massiliselt, ei ole jõutud praegust majanduslikku olukorda arvestades kõike lõhutut välja vahetada. Vangla möönis ka seda, et prilllauas olev mõra võib kaebajale ebamugavust tekitada, kuid ei nõustunud, et sellega rikutakse tema inimväärikust. Kohtuistungil jäid kaebaja ja Viru Vangla esindaja oma kirjalike väidete juurde. S. J pidas oma elulaadi puutuvaid õigusi väga olulisteks ja leidis, et tal on õigus tulla kambrisse, kus kõik vastab vähemalt minimaalsetele standarditele, neist allapoole minek on inimväärikuse alandamine. Veel märkis kaebaja, et kahju tulnuks sisse nõuda süüdlaselt või võtta ära tema kohta riigi poolt eraldatud rahast. Jaanika Kõrgmaa rõhutas, et vangla on eelarveline asutus ja peab tegema valikuid, ei lõhuta mitte ainult prill-laudu vaid erinevaid asju alustades riietusest ja lõpetades akendega ning parandamisel lähtutakse sellest, mis on olulisem. KOHTU PÕHJENDUSED S. J on oma kaebuses vaidlustanud asjaolu, et kuigi tema kambri WC poti prill-laud on katki, ei ole Viru Vangla seda olukorda pika aja jooksul kõrvaldanud.

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema piisavat valgustatust tagav aken ja kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestamise õiguse on seaduseandja andnud justiitsministrile, kelle 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimaluse korral. Mingeid konkreetseid tingimusi WC kohta ei tulene ka kaebaja poolt viidatud Euroopa vanglareeglistikust ning selle artiklis 19.3 on öeldud üksnes seda, et vangidel peab olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele ja võimaldavad omaette olla.

§ 4

’ lg 1 kohustab kinnipeetavat kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-2-06 asunud seisukohale, et inimväärikust kahjustav on selline vangla tegevus, mis riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, halvendab tema seisundit märgatavalt ja omab erakordselt piiravat iseloomu. See, et inimväärikuse alandamisena käsitletav väärkohtlemine peab olema teatud raskusastmega ning sellega kaasnenud alandus peab igal juhul ületama kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, tuleneb selgelt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Viru Vangla ei eita, et S. J kambris on WC poti prill-laud katki ning vanglaametnikud on sellest juba ammu teadlikud, kuid põhjendab olukorda massiliste lõhkumiste ja rahaliste vahendite puudumisega (tl 1920, 31-32 ja 35). Asjaolule, et vanglas on tõepoolest palju parandamist vajavat viitab selgelt ka see, et 26.10.2009 fikseeris inspektor-kontaktisik S 8 eluhoone S7 osakonna kahekümnest kambrist neljas mõrase akna, seitsmes katkise uksepiiraja, kahes katkise WC prill-laua ja kahes puuduva poti kaane (tl. 35). Majanduskriisist tingitud raskused erinevatele Eesti riigi tegevusvaldkondadele on üldteada asjaolu. Seega on ka ilmselge, et need seavad iga konkreetse ametkonna või asutuse, sealhulgas ka vangla paratamatult valikute ette ega võimalda koheselt kõiki kavandatud plaane ellu viia või puudusi likvideerida. Katkise prill-lauaga WC pott ei ole terviklik hügieeniseade, seda pole meeldiv vaadata ning kindlasti tekitab see kasutajale ka ebamugavust, kuid kõik see pole veel piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikust alandava kohtlemisega. Halbu sanitaartingimusi saab selleks üldreeglina pidada vaid juhul, kui need moodustavad märgatava koguse või toimivad koosmõjus teiste kahjustavate teguritega. Käesoleval juhul aga pole kohtule midagi niisugust väidetud ega tõendatud. Lisaks pole usutav, et katkise WC poti prill-laua kasutamine saaks olenemata selle kestusest kaasa tuua niisuguseid kannatusi või tervise kahjustusi, mille hüvitamist on võimalik 2 2 nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Seega oleks küsitav ka tuvastamisnõude rahuldamise eelduseks oleva kaebaja huvi põhjendatus. Eelnevalt toodud järeldustel on S. J kaebus põhjendamatu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl. 10) alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla esindaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 37). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3