Obsah (6)

§ 24§ 92§ 47§ 93§ 83§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-400 Haldusasi Y. L. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohus

§ 24lg 1 p 4).

2. Mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt Y. L.i kasuks välja õigusabikulud 15 000 krooni (

§ 92lg 5).

1. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale andmed õigusabikulu ülekande tegemiseks.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri - kaebuse esitaja esindajale: vandeadvokaat A. Pilv ja vanemabi A. Valdmaa, - vastustajale: Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 1, 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.02.2010 esitas Y. L. kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks Täpiku tn 2 detailplaneeringu vastuvõtmise/vastuvõtmata jätmise korralduse eelnõu esitamiseks Tallinna Linnavalitsusele ning linnavalitsuse kohustamiseks Täpiku tn 2 detailplaneeringut käsitleva korralduse vastuvõtmiseks.
2. Kohus võttis kaebuse 19.02.2010 määrusega menetlusse ja andis vastustajale (TLPA) aega vastamiseks 2 kuud. 1
3. 26.04.2010 esitas vastustaja kohtule vastuse kaebusele, milles teatas, et vastustaja nõustub kaebuse taotlustega ning ei vaidle neile vastu. Vastustaja märgib, et Täpiku tn 2 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmata jätmise eelnõud ei ole kaesolevaks hetkeks veel linnavalitsusele otsustamiseks esitatud, kuid amet esitab nimetatud eelnõu hiljemalt Tallinna Linnavalitsuse
4. mai 2010 istungile. Amet palub kaebaja menetluskulude valjamõistmisel arvestada, et sisuline töö kaebuse ettevalmistamisel on kaebajal tehtud varasemalt, kuna ta on samasisulise nõude ametile esitanud ka enne kohtumenetluse algust. Seetõttu leiab vastustaja, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud menetluskuludeks ca 5000 krooni.
5. 05.05.2010 esitas kaebaja esindaja kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumendid. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 54 410 krooni, sh riigilõiv summas 250 krooni.
6. 06.05.2010 kohtunõudega palus kohus vastustajal teatada, kas kaebuse edasine menetlemine on vajalik ning kuidas lahenes DP küsimus 12.05.2010 istungil. Samuti palub kohus anda seisukoht kaebaja esindaja taotluses menetluskulude suhtes. Kohus andis vastamiseks aega 20 päeva määruse saamisest.
7. 26.05.2010 laekus kohtusse vastustaja seisukoht. Vastutaja leiab, et asja menetlus tuleb

§ 241g 1 p 4 alusel lõpetada, kuna Tallinna Linnavalitsuse 19.

mai 2010 korraldusega nr 804-k jäeti Täpiku tn 2 kinnistu detailplaneering vastu võtmata. Seega on kaebuses taotletu haldusorgani poolt täidetud. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta taies ulatuses rahuldamata. 6.1 Vastustaja viitab Riigikohtu

1. mail 2010 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-23-
2. Ka kaesolevas asjas on kohtukulud kaebuse esitaja eest tasunud kolmas isik – Remdale International Ltd. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal on kohustus nimetatud isikule menetluskulud hüvitada, mistõttu ainuüksi sel põhjusel tuleb menetluskulude taotlus jätta rahuldamata. 6.2 Menetluskulud on ka põhjendamatult suured.

§ 93

lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotluses viidatud Riigikohtu 18. mai 2009 otsuses nr 3-3-1-28-09 on kohus asunud seisukohale, et menetluskulusid suuruses 17 700 krooni ei saa detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisel pidada tavapärastest vajalikest menetluskuludest ilmselgelt suuremateks. Kaesoleval juhul on aga tegemist mitte detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega, mis eeldab kogu planeeringumaterjali sisulist läbitöötamist, vaid kohustamiskaebusega, mille esitamise aluseks on menetlusnormide rikkumine. Arvestades, et Riigikohus pidas detailplaneeringu otsuse vaidlustamisel tavapäraseks menetluskulude summaks 17 700, ei saa kaesolevas asjas esitatud taotlust summas 54 410 kuidagi tavapäraseks pidada. 6.3 Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et menetluskulude hulka tuleb arvata ka kulud, mis on seotud asja kohtumenetlusele eelneva menetlusega.

-i kohaselt tuleb vastustajal kanda vaid kohtumenetluse ja selle ettevalmistamisega seotud kulud. Kaebaja varasema esindusega, sealhulgas kirjavahetuse ettevalmistamisega seotud kulud ei kuulu

-i alusel hüvitamisele. Kaebaja esindaja esitas

1. oktoobril 2009 (ja ka varasemalt) ametile vastuväited Täpiku tn 2 detailplaneeringu vastuvõtmata jätmise korralduse eelnõule (kaebuse lisa nr 18), milles toodu näitab, et kogu materjal oli selleks hetkeks esindaja poolt läbi töötatud ja seisukohad kujundatud. Nimetatud dokumendi koostamist ei saa lugeda seotuks asja halduskohtu menetlusega, mistõttu ei saa ka selle koostamise tasu haldusorganilt välja mõista.
2. veebruaril 2010 halduskohtule esitatud kaebus põhineb paljuski nimetatud vastuväidetel, kuid kaebuse esitaja viitab, et kohtule esitatavatele dokumentidele on sätestatud erinõuded, millest tuleb kaebuse koostamisel juhinduda. Vastustaja nõustub nimetatuga ning leiab, et seetõttu olekski põhjendatud 5000 krooni suuruses summas menetluskulude valjamõistmine. Vastustaja on seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud menetluskuludeks ca 5000 krooni. 2
3. 07.06.2010 vastas kaebaja 05.06.2010 kohtunõudele ja esitas 15.06.2010 Y. L. ja hüvitama Remdale International Ltd vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt kohustub Y. L. hüvitama Remdale International Ltd’le viimase poolt tasutud Advokaadibüroo Aivar Pilv õigusabikulud (arved, mis on esitatud kliendilepingu nr 185-2008/AP alusel osutatud õigusabi eest). Kaebuse esitaja nõustub haldusasjas nr 3-10-400 menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p-i 4 alusel.

Kuna käesolevaks hetkeks on Täpiku tn 2 kinnistu detailplaneeringu küsimus lõpuks siiski otsustatud, puudub vajadus antud haldusasjas menetluse jätkamiseks. 7.1

1. mail
2. a Tallinna Linnavalitsuse poolt vastu võetud korraldus nr 804-k ja selle seletuskiri, millega jäeti Täpiku tn 2 kinnistu detailplaneering vastu võtmata, on oma sisult identne vastustaja poolt kaebuse esitajale
3. oktoobril
4. a edastatud korralduse projektiga. Erinevus seisneb üksnes Korralduse seletuskirjas, mida on täiendatud paaril lehel esitatud seisukohtadega kaebuse esitaja poolt esitatud vastuväidete osas. Alates
5. a oktoobrist ei ole vastustaja läbi viinud ainsatki kõnealuse detailplaneeringuga seonduvat menetlustoimingut. Seega on Tallinna Linnaplaneerimise Amet ilma igasuguse põhjuseta õigusvastaselt ja pahatahtlikult viivitanud Korralduse Tallinna Linnavalitsusele otsustamiseks esitamisega enam kui 7 kuud. Sellist tegevust ei saa ühelgi juhul pidada haldusmenetluse läbiviimise põhimõtetega kooskõlas olevaks. 7.2 Kaebaja palub vastusajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 54 410 krooni. Riigikohus on oma varasemates lahendites korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Kuni Riigikohtu otsuseni haldusasjas nr 3-3-1-23-10 oli menetluskulude väljamõistmise otsustamisel määrava tähtsusega asjaolu, et õigusabi tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Antud juhul nähtub kohtule esitanud kuludokumentidest üheselt, et Remdale International Ltd poolt on Advokaadibüroole Aivar Pilv tasutud Y. L.’ile haldusasjas nr 3-10-400 osutatud õigusabi arved. Seega vaatamata sellele, et õigusabi eest ei ole Advokaadibüroole Aivar Pilv tasunud Y. L., vaid muu isik tema asemel, on antud asjas õigusabikulude väljamõistmine kaebajale kooskõlas Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadega. Kuna aga varasema Riigikohtu praktika kohaselt ei olnud menetluskulude väljamõistmise eelduseks võlasuhet tõendava kokkuleppe kohtule esitamine, kaebuse esitaja seda koos oma taotlusega ka ei esitanud. 7.3 Asjaolu, et kaebuse aluseks olevaid asjaolusid on varasemalt käsitletud vastustajale esitatud dokumentides, ei muuda olematuks kaebuse koostamisega seotud kulusid. Kaebuse esitaja ei nõustu, et nimetatud põhjusel tuleks vähendada kaebuse esitaja menetluskulusid. Kaebuse esitaja on pika aja jooksul püüdnud leida vaidlusele kohtuvälist lahendit, kuid vastustaja on seda olukorda ära kasutanud menetluse põhjendamatuks venitamiseks – nagu eelnevalt märgitud, oli Korralduse projekt valmis juba 7 kuud tagasi ning selle vastuvõtmisega viivitati ilma igasuguse õigusliku aluseta. Just selline vastustaja viivitus tingis kaebuse esitaja jaoks täiendavate kulutuste tegemise õigusabi kasutamiseks, et haldusmenetluses eesmärki saavutada. 7.4 Riigikohtu
6. juuni 2007.a otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-36-07 „Õigusabiteenuse maksumus ei sõltu mitte riigilõivu suurusest, vaid kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms”. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb üheselt, et menetluskulude hulka kuuluvad ka kulud, mida kaebuse esitaja kandis asja ettevalmistamisega seoses – ehk siis lisaks kaebuse koostamisele ka kulu, mis kaasnes asja materjalide läbitöötamine ja õigusliku positsiooni kujundamisega. Vastustaja poolt välja pakutud nn põhjendatud menetluskulude suurus summas 5000 krooni on asjakohatu ning ebaproportsionaalne. Nimetatud 5000 krooni sisse mahub vaevu kaebuse esitaja poolt menetluskulude väljamõistmise taotluse koostamisega seoses kantud kulu. Riigikohtu seisukoha kohaselt kuuluvad kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse koostamise eest kantud kulud õigusabile. 7.5 Menetluskulud on vastavuses asja materjalide mahukuse ja keerukusega ning need on olnud kaebuse esitamise seisukohast vajalikud ja põhjendatud, mistõttu on põhjendatud nende 3 väljamõistmine täies ulatuses. Kaebuse esitaja palub jätta vastustaja menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja menetluskulud summas 54 410 krooni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine 8.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna Tallinna Linnavalitsuse

1. mai 2010 korraldusega nr 804-k jäeti Täpiku tn 2 kinnistu detailplaneering vastu võtmata ja kaebuse esitaja nõustub menetluse lõpetamisega, lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse.
2. Vastavalt

§ 24

lg-le 2 ei saa menetlusosaline menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtuse samas asjas. Kuna kaebuse esitajat on käesolevas haldusasjas esindanud vandeadvokaat A. Pilv ja vanemabi A. Valdmaa, siis peavad

§ 24lg-s 2 sätestatud tagajärjed kaebuse esitajale teada olema.

Kohus lõpetab haldusasja nr 3-10-400 menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Menetluskulude jaotus 10. Menetlusosalised vaidlevad õigusabikulude suuruse üle. Kaebuse esitaja palub jätta vastustaja menetluskulud vastustaja kanda ning mõista vastustajalt välja kaebuse esitaja menetluskulud summas 54 410 krooni. Vastustaja on seisukohal, et arvestades asja mahtu ja keerukust on põhjendatud kuludeks ca 5000 krooni.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab kohtukulud vastustaja, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

Vastavalt

§ 83lg 4 p-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-92-06 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et mõiste „kohtukulud“ sisu ja maht tuleb samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste „menetluskulud“ omadega.

Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 54 410 krooni, sh riigilõiv summas 250 krooni. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 118-123). Kaebus esitaja esitas kaebaja ja Remdale International Ltd vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt kohustub Y. L. hüvitama Remdale International Ltd’le viimase poolt tasutud Advokaadibüroo Aivar Pilv õigusabikulud (arved, mis on esitatud kliendilepingu nr 185-2008/AP alusel osutatud õigusabi eest). Halduskolleegium leidis

1. aprilli
2. a otsuses asjas nr 3-3-1-28-03 (p 9), et halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulu väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud. Asjas nr 3-3-1-28-03 oli lisaks tuvastatud, et kaebaja ja õigusabi tasunud isiku vahel oli laenusuhe ning kaebajal oli seega kohustus õigusabikulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada. Kohtukulud on kaebuse esitaja eest tasunud kolmas isik – Remdale International Ltd ja kaebuse esitaja on esitanud tõendeid selle kohta, et tal on kohustus nimetatud isikule menetluskulud hüvitada - Laenulepingu punkt 1.4.1 (tlk 153). 4 11.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud AB Aivar Pilv arve nr 20081092 summas 25 960 ja arve spetsifikatsiooni, milles nähtub õigusabi 10 tunni ulatuses. Samuti ettemaksuarvena arve nr 2010059 summas 84 000, millest on osutatud õigusabi summas 28 200. Arve spetsifikatsioonist nähtub osutatud õigusabi 11 tunni ja 33 minuti ulatuses. AS Advokaadibüroo Aivar Pilv on tasunud 16.02.2010 riigilõivu 250 krooni kaebaja kaebuselt (tlk 96). Kohus leiab, et menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt tõendatud. 12. Vastavalt

§ 93lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja tegevust selle eesmärgi saavutamisel. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kaebaja esitas halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 54 160 krooni (õigusteenuse maksustatav väärtus koondtasuna 45 500 krooni ning sellelt arvestatud käibemaks 8660 krooni), millele lisandub tasutud riigilõivu summas 250 krooni. Taotlusele oli lisatud nii advokaadibüroo arved kui ka tõendid selle tasumise kohta (tlk 120, 123). Kaebaja toetub õigusabikulude suuruse põhjendatuse osas peamiselt järgmistele asjaoludele: vastustaja on põhjuseta õigusvastaselt ja pahatahtlikult viivitanud korralduse Tallinna Linnavalitsusele otsustamiseks esitamisega, mis tingis kaebuse esitaja jaoks täiendavate kulutuste tegemise õigusabi kasutamiseks; menetluskulude hulka kuuluvad ka kulud, mida kaebuse esitaja kandis asja ettevalmistamisega seoses; menetluskulud on vastavuses asja materjalide mahukuse ja keerukusega ning need on olnud kaebuse esitamise seisukohast vajalikud ja põhjendatud. Vastustaja on väljamõistetavate menetluskulude vähendamise vajalikkust põhjendanud eelkõige sellega, et kulud on kantud asja kohtumenetlusele eelnevas menetluses. Vastustajal tuleb kanda vaid kohtumenetluse ja selle ettevalmistamisega seotud kulud. Arvestada tuleb, et esindaja juba esitas 28.10.09 ja enne seda DP vastuvõtmata jätmise eelnõule kirjalikud seisukohad, st kogu materjal oli juba läbi töötatud. Kohtukaebus põhineb paljuski eelnevatele väidetele. Viidates Riigikohtu HK lahendile nr 3-3-1-28-09 saab järeldada, et DP kehtestamise otsuse vaidlustamisel menetluskulude suurust 17 000 kr ei saa pidada tavapärastest vajalikest menetluskuludest ilmselgelt suuremateks. Tavapärane ei ole nõue suuruses 54 410 kr. Kohus nõustub vastustajaga, et DP menetluse asjas ei saa lugeda tavapäraseks nõudesummaks 54 410 kr. Samuti nõustub kohus, et välja mõistmisele ei kuulu kulud, mis on seotud asja kohtumenetlusele eelneva menetlusega. Vastavalt on arve nr 20081092 seotud kaebaja suhtlemisega ja tehtud töödega asja kohtumenetlusele eelnevas menetluses, seega ei arvesta kohus tasutud 25 960 kr. Käesolevalt kuulub kohtukaebuse esitamiseks ja kaebusega seotud menetluskulude hulka arve nr 20100059 alusel tasutud 28 450 kr, mis sisaldab osutatud õigusabi summas 28 200 kr (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 250 kr. Kohus arvestab menetluse nõustamiseks vajalikke kulusid, mille sisse kuulub kliendiga nõupidamised arvates 20.01.10, kaebuse analüüsid, DP materjaliga tutvumine, kaebuse koostamine kohtule, menetluskulude taotluse vormistamine. Kohus nõustub kaebajaga selles, et antud juhul on tõendatud, et kaebuse esitaja eest tasunud isik on seotud kaebuse esitajaga, kaebaja ja õigusabi tasunud isiku vahel on laenusuhe, kaebajal on kohustus need tasutud kulud hiljem 5 hüvitada (vt Riigikohtu HK lahend 24.05.2010 nr 3-3-1-23-10). Vastustaja ei ole vaidlustanud, et AB Aivar Pilv kliendiks on kaebaja ja et on sõlmitud kliendileping; kuid vastustajale ei nähtunud, et kaebajal on kohustus menetluskulude hüvitamiseks neid tasunud isiku ees. Kaebaja esitatud taotlus ja selle täiendus koos lisadega on peale vastustaja seisukohta kohtu poolt edastatud vastustajale. Kohus leiab, et kaebaja on tõendanud, et kaebajal on kohustus tasuda menetluskulud need tasunud isikule, AB Aivar Pilv esitas kohtule laenulepingu 22.11.08 (tlk 152), märgitud firmaga on omakorda suhelnud AB Aivar Pilv. Kohus leiab, et õigusabi väljamõistmine on võimalik, kuna õigusabi eest tasumise dokumendid kogumis koos lisadega kinnitavad, et õigusabi osutati kaebuse esitajale ja õigusabi tasunud isiku ja kaebaja vahel on laenusuhe ning kaebajal on kohustus tasuda õigusabikulud, mille tasus Remdale International Ltd AB-le Aivar Pilv. Kohus leiab, et tegemist ei ole aga keeruka ja mahuka kaebusega, kuna kaebus ei ole suunatud haldusaktile, millega oleks algatatud või keeldutud DP algatamisest, seega viitamine DP materjali mahukusele ei ole asjakohane. Kaebus on esitatud kohustamiskaebusena DP menetlust läbi viima ja käsitleb haldusmenetluse küsimusi, milles on põhjendatud kaebajal abi saamise vajadus, kuivõrd õigust mitte tundvalt isikult ei saa nõuda haldusmenetluse teooria tundmist ja vastavalt asjakohase kaebuse vormistamist, seda saab teha spetsialisti abiga. Kohtule nähtub, et pigem eeldas mahukama DP materjaliga tutvumist juba kohtumenetlusele eelnevas menetluses tehtud vastused ja seisukohad, mis kaebaja esindaja esitas linnavalitsusele, sh nõustub kohus vastustaja viitega 28.10.09 tehtud kaebaja esindaja kokkuvõtvale tööle. Kohus ei nõustu kaebaja esindajaga, et tegemist on mahuka materjaliga, sellist materjali ei nähtu ka kohtukaebusest ja selle lisadest. Kui kõrvutada kaebaja esindaja tehtud tööde mahtu arve 20081092 alusel ja käesolevas asjas tehtud tööde mahtu, siis on kohtu arvates ilmselt siiski mahukam töö tehtud viimasena märgitud arve aluseks olnud töödes, samas aga nähtub, et seal oli tööd hinnatud 25 960 kr (kokku töötunde 10), käesolevas vaidluses aga esitati suurem arve, so summas 28 200 kr (kokku töötunde 11 ja 33 m). Samas kohus nõustub kaebaja esindajaga, et vastustaja viidatud põhjendatud menetluskulu 5000 kr ei kata ära kaebuse koostamisele vajaminevat tööd, kuid nõustub vastustajaga, et hüvitatav summa ei tohiks mingil juhul ületada vastustaja viidatud 17 700 kr summat (haldusasi nr 3-3-1-28-09), so DP vaidlust puudutavale kaebusele tehtud kulutusi. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et õigusabitasu määratav suurus tuleks siduda sellega, et kaebaja oli soovinud vastustajat mõjutada seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, kuivõrd kohtule nähtub, et vastustajal ja kaebajal oli vastastikku nõudeid dokumentide ja seisukohtade esitamiseks. Kui kaebajale oli näha, et vastustaja ei anna soovitud haldusakti välja, puudus vajadus tekitada lisakulutusi nn sunni rakendamiseks, võimalik oli esitada kaebus kohtusse. Kaebaja esindaja tehtud töö mahu/sisu osas märgib kohus lisaks, et kaebaja esindaja on ise sj märkinud, et 19.05.2010 oli linnavalitsus vastu võtnud korralduse nr 804-k ja sellele oli lisatud seletuskiri, mille kaebaja sai 07.10 09, mida oli täiendatud „paaril lehel“ ehk see sisuliselt tähendab, et kaebajale olid 28.10.09 siiski enam vähem kõik asjaolud teada, kuna ka enne seda olid samasugused probleemid läbi arutatud, lisandus vähene osa. Seega järeldab kohus, et kaebaja esindajale oli teada DP sisuline ja haldusmenetluslik osa ja see oli ka analüüsitud. Asjaolu, et linn „põhjuseta, õigusvastaselt ja pahatahtlikult viivitas korralduse andmisega“ ei ole siiski veel leidnud kohtulikku kinnitust, see on kaebaja subjektiivne hinnang; vastustajale ei saa ka etteruttavalt ette heita, et ta alusetult ei tunnusta hoone ehitamisega tekkinud probleeme, kuna ka selles küsimuses võivad põhjused peituda nt hoonemahu ületamisest vms asjaolust, vaidlused alles seisavad ees. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja esindaja ka ise viitab lahendile nr 3-3-1-28-09 ja võrdleb enda tehtud tööd selles lahendis tehtud tööga, peaks olema selge, et ei ole kuidagi põhjendatud esitada käesolevalt nõue summas 54 160 kr ega ka summas 28 200 kr, kuna seal lahendis märgitud töö hõlmas nii DP mahuka materjali uurimist kui ka haldusmenetluse küsimusi, kaebus oli vahetult suunatud just nimelt detailplaneeringu vaidlustamisele, mida käesolev kaebus ei ole. DP vaidlus tuleb kaebajal ilmselt alles püstitada. Kohus jääb seisukohale, et kaebajaga nõupidamine käesoleva kaebuse esitamiseks, kaebuse koostamiseks ja menetluskulude taotluse koostamiseks on asjakohased tööd, kuid töötundide hulk 6 on siiski ülepaisutatud, kuivõrd enamus materjale oli varem läbi töötatud ja juba koondatud ning jääb ebaselgeks, miks oli vaja kaebust mitmel korral täpsustada. Kui kaebaja esindajad seda pidasid vajalikuks, siis tuleb nõustuda vastustajaga, et töö oli ära tehtav vähema ajakuluga. Kohus leiab, et vastustajalt menetluskulude väljamõistmine õigusabikulude osas on põhjendatud osaliselt, so summas 15 000 krooni (koos käibemaksuga), mis tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks kantud menetluskuluna. 13. Advokaadibüroo Aivar Pilv on taotlenud vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 54 410 krooni sh riigilõiv 250 krooni. Kohus selgitab, et

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Kaebuselt on Advokaadibüroo Aivar Pilv tasunud riigilõivu 250 krooni. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist tuleb selleks esitada nõuetekohane taotlus, näidates ära vajalikud rekvisiidid. 14. Kaebaja esindajal tuleb esitada vastustajale mõistliku aja jooksul õigusabikulude ülekandmiseks vajalikud andmed, mille täpses esitamise ajas saavad menetlusosalised ise kokku leppida. Karin Kalmiste Kohtunik 7